feilisin

Läbi. Täielik jõuetus, ja nälg..nälg emotsioonide järgi. Kõik mida anda suudan on võlts naeratus ja vaikus.
Vaikus mis tähendab vaid seda ,et olen ära..olen omas maailmas..kuskil kaugel ja seekord mitte maailma paremaks muutmise mõtetes vaid lihtsalt otsides ise endalt arusaamist ja palumas andeks endalt ,sest selles seisundis olen süüdi ainult mina ja kui mõistus saab aru ,et miski ei muutu ,kui jätkan samas vaimus siis emotsioonid on taltsutamatud..mind ei ole teiste jaoks..täna õhtul küll.
Mul ei ole vaja jälle äragata hommikuti mõttega ,et kopp on ees..see ei ole normaalne..see sakib, sellepärast suleb sundida end olema positiivne..mis tahes ka ei juhtuks..kõige kergem on lüüa kääga ja lasta kõigel voolada edasi, aga kui palju ma siis kaotan?
Alles eile oli hea.. miks ma siis tean et homme ma ärkan paistes magamatute silmadega ja lähen kooli vaadates maha ja tehes nägu et mul on pohhui.
Mul ei ole ju mingeid hulle probleeme ega midagi, miks ma siis vaevlen siin nii väga..
Tegelikult ma olen lihtsalt väsinud täna ja homme tuleb päev kui ma võtan uue hoo sisse ja saan aru ,et kõik on jumala korras.
Think positive.
Kui mina ei mõtle ei tee seda keegi ja kas ma saan lasta teistel puhata minu igasugusest tõmblemisest:D

frrdzuh

Haha..aga mina käisin juuksuris, beat that!
Suht jah, ok:D
Normaalne on olla, päev ka normaalne..mitte just parim aga selline noh..tavaline.
Ja jumal kuidas ma kardan homset, ma ei tea tahaks magada terve päeva maha.. niiiiii jube lihtsalt..matemaaika! Paneks põlema?
Teen nüüd väikese kõne ja äkki ema viib mind linna..ja ma saan osta juuksegeeli ja saada kokku ühe toreda inimesega ja siis on päeva plaan täidetudXD

***
Alati on nii kui ma kirjutan ,et oi blää hea päev jne..siis tuleb midagi väga lahedat ette ja noh..see on see elu seadusXD

Juhtub

Nõrkushood, milleks? On need kellelegi kasulikud? Peavad olema, kuid enamasti ei too nad mingit kasu, pigem kahju. Vapustavad sündmused võivad esile kutsuda nõrkushoogusid, mil ei suudeta säilitada kontrolli oma välise mina üle, paljastub sisemine tahe, jõud, mõtted, agressiivsus, millest mul võib-olla aimugi ei ole, ja mis võiks nii mulle kui teistele teadmata jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam.

Not today.

Hah endale jäin ikkagi truuks ja eilne õhtu oli suurepärane.Öösel ei maganud ,niiet koju tulles võtsin kolmetunnise uinaku ette.
Muidu vahtisin terve päeva tühja, kuulasin muusikat ja häälestasin ennast õppimiseks ja nüüd ongi aeg hakata kirjutama kirjandit.
''Elu kahekümmne aasta pärast.'' või ''Kes tahab lennata valib ka kõrguse.''
Peaks mõtlema loominguliselt.

''Elu tahab elamist! ''

Things are changing
It seems strange and
I need to figure this out
You've got your life
I got mine
But you're all I cared about
Yesterday we were laughing
Today I'm left here asking
Where has all the time gone now
I'm left alone somehow
Growing up and getting older
I don't want to believe it's over

Mul on sõnum juba valmis kirjutataud on jäänud vajutada saada nupule, aga..No ma ei saada seda ära..Seal ei ole mingit erilist teksti mida ei tohiks saata..aga ma ei tea :D ma olen arg loom:D
Äkki on täna vale päev ....aaah pohhui...saatsin ära..haah..

Fakk, nii muna päeva lõpp, türa kuidas saab üks inimene nii munn olla ...igasuguseid põhjuseid selgitamata teha sellist sitta ...Tal endal paha ei hakka oma käitumisest. Paneks põlema.
Ma ei tea kui sellist lõppu praegu ei oleks ..oleks korralik päev olnud..aga kuna ma olen nii endast väljas siis ma ei taha mõelda.

Fuck back.

Kui tihti ma näen selliseid unenägusid ,mis panevad mind mõtlema terveks päevaks?- praktiliselt kunagi.
Täna on kõik justkui valesti, aga ma ei saa aru veel milles on asi. Mul on halb tunne aga mul on hea olla..võimatu heh?
Ma nägin unes kooli (omf. ja seda ma kutsun heaks unenäoks).Ei point ei olnud koolis vaid selles , et koolis olid inimesed, keda tegelikult enam ei ole ja need keda ma väga igatsen, oli terve meie klass-kaasaarvatd need ,kes ametlikult enam sinna ei kuulu, kohal olid kõik meie klassijuhatajad, kunstikooli rahvas ja toimus pidutsemine..ma ei tea kas meie lõpetamine äkki.
See on seletamatu...aga ma käisin üksinda mööda kooli piiludes igasse klassi ja tervitades õpetajaid ja teisi koolis olijaid.
Kõige kitsam oli liikuda õpetajatetoas ,sest seal oli kaetud laud mille juurde olid kutsutud kõik õpilased.
See oli nii...soe õhkkond.
Ma ei tea see võib olla hull, loll...lihtsalt idiootne unenägu aga ma olen terve päeva selles elanud..ja sisemine tunne on ka nii rõve, nagu midagi oleks tegemata jäänud..või midagi suurejoonelist on tulemas.