Maitea..liiga kirjuks muutub see elu, nii kirjuks et silme eest muutub kõik halliks massiks...noh nagu see kunagine teema oli..et kui segada kõõõik värvid kokku saad kas pruuni või halli... Ei ole lõbus.
Ma olen haige ja ma panin tähele ,et haigena olles mulle torkavad silma pisiasjad. See keemia mis peas toimus on jube..kuna mida rohkem ma panen tähele seda rohkem ma mõtlen...mida rohkem ma mõtlen seda suurem on tõenäosus ,et mul tuleb mase peale ja see on paha, väga paha.
Kõik ei ole justkui jumal tänatud...küll üks õpetaja on hull, küll teisel mured hullemad kui kolmandal..küll kunstikoolis on mingi jama...mida ma siis tahan et minu pea oleks korras...
Ma lähen ju hulluks võttes kõike nii südamelähedaselt...see on mee-le-tu.
Kõnnin linnas ja püüan ennast mõtte pealt ,et peaks kaotama selle kurja/tõsise miini enda näolt, aga paratamatult mitte alati ei saa ma sundida ennast muutma oma tuju...Oleme loomulikud, mis seal varjata, jah mul on sitt olla...kividega mind selle eets kegi loopida ei saa...see pole minu süü...süüdistaks pigem ilma ja enesetunnet ja andke andeks..ma ei kontrolli ennast haigena olles... eriti ei kontrolli...

Tänane õnnelause: Täna sa saad uusi rõivaid. ---> omg orkut knows EVERYTHING!!!

Something in your eyes makes me smile...kuigi ma pole just eriti kiindunud vist, aga siiski.
Ma sain aru miks mul oli eile selline tuju nagu ta oli...see oli vaid selleks ,et täna läheks kõik oma kohale tagasi. Ma sain aru ikka ja jälle ,et kui mugav see ka ei oleks minna teise inimese arvamusega kaasa,siiski oma enda arvamus on parem ja ei tohi kunagi kahetseda ,et selline arvamus on olemas ja suva ,et aegajalt peab olema see must lammas ,kes ei nõustu millegagi, see on minu arvamus.See aga selleks.
Ma olen natuke haige:( Nädalavahetuse möll hakkab tapma mind (igavatel) koolipäevadel. Vähemalt nüüd on aus põhjus mitte teha kehkas kaasa.
Ühesõnaga haigust küll mitte parandav küllaga tuju heaks teev shoppamine täitis mu terve tänase päeva..ja siis käisime veel emaga väljas söömas , see on saanud justkui traditsiooniks nvl. Pole viga.
Ilusat nädala algust...aga kurat see ilm ei luba hea tulla.

David Gray - Smile

Forsaken,
Not taken,
A smile left for faking.
I’m loosing.
You’re choosing.
It’s all so confusing.

Eile oli srnud koolipäev, õhus oli unisust ja nägusid kaunistasid tõsised ilmed. Seda enam ,et me saime koolipäeva keskel teada kurva uudise mis pani inimesed veel rohkem mõlema, igaühte erinevalt, kellelgi oli shokk paar minutit, kellelgi kauem ja kellelgi oli lihtsalt korraks kahju. Koolipäev lõppes ,kõik läksid laiali. Mind ootas kodu ja siis kunstikool.

Ja saad aru lihtsalt tulles hea tujuga kunstikooli ma saan teada ,et direktor on nüüd keegi muu kui Raivo. Hetkel juhib koolielu keegi, keda ma ei salli( või kas just ei salli,aga see naine ei meeldi muule...liiga kuri eit) ja minu üllatuseks polnud ma kaugeltki ainuke kellele ta ei meeldinud. Nimelt direktori kohustusi täidab üks kahest asetäitjast ja just nimelt see kes ei puuduta kunsti ei varbaotsekesegagi. Masendav..mingisugune geograafia eksami komitee esimees ...wtf. Ok tegelikult pole minu asi seda tõsiselt võtta ,aga lihtsalt see ilmselt siiski pole parim kandidatuur direktori kohale. Ei usu ,et tuleb keegi parem eelmisest direktorist:(
Ma võin nüüd olla lihtsalt uhke ,et sain diplomi just tema ajal selles koolis ja õppisin parimate õpetajate juhendamise all. Kõik need parimad ,kavatsevad muidugi nüüd pensuunile minna, aga seda juba 2 aastat vähemalt.
Peale kunstikooli, täiesti spontaanselt läksime Krissu juurde-mina, mirjam ,kristiina ja ..kristiina loomulikult:D
Jube muhe teema oli ..Jõime teed tegin(me) piipu:D Kltsisime krohviga kokkukasvanud väikseid ja .......tüdrukuid, naersime lihtsalt tühja.
Hea...
Täna oli nii segane päev..tulin hommikul koju sellise huinamuina tujuga ,suht midagi ei huvita..ma ei tea mulle ei meeldi nii tühjad tujud aga seda ei saa nagu vältida kui see juba tuleb mingi päev. Ühesõnaga koristasin ära ,käisin poes paari vihiku järel ja kõik...Tulin koju vaatasin ühte draamat ja varsti peaks nagu tuttu ronima vist:D

...It is sometimes better to stay alla alone by yourself,
than watch people living their lives full of lies and disguss...

Kool polnudki nii piinav täna, jah aegajalt käis ajudele tunni mõtetus ,aga see pole üldse oluline.
Paratamatult leidub ka neid kes perfektsele päevale mädanenud kirsi otsa panevad. Mind pani mõtlema järjekordselt ühe inimese saamatus...saaks äkki juba üle sellest vihast mis tal on ,sedaenam ,et mul on targematki teha ,kui pugeda või mis iganes. Tuleb õppida ikka ja jälle tähele mitte panemist, peab lihtsalt leppima,et osad inimesed omavahel ei klapiks..kui palju ma seda ise ka ei tahaks ja kindlasti peab leppima sellega ,et osad ei ole võimelised muutuma...või lihtsalt ei pea seda vajalikuks..äkki on neil elus vähe draamat ja konflikte:O
Ei tea kes pidi täna ennast esimesena uutele õpilastele tutvustama...jees..mina. Haige on loomulikult see, et pidi rääkima oma headest ,halbadest külgedest,kuigi tegelikult see mis mulle tundub hea võib olla teisele paha ja vastupidi....jumal see pole minu öelda teistele ,mis ja kes ma olen.Inimesed pole pimedad ega kurdid ..eks nad ise näevad ju ajaga.
Aga ei päev oli positiivne:D
Nii hea oli jälle ulla kunstikooli..suva et 10ks minutiks ,aga siiski hea:)

Otsusasin ,et kirjutan praegu ära ja siis hakkan koduste tööde kallal nokitsema. Pärast ma lihtsalt ei viitsiks. Aga jah, teine koolipäev 8 tund ja ma olen uberväsinud. Ma avastasin ,et tegelikult ma natuke igatsesin seda kooliväsimust ja tundides istumist. Ma ei oska nagu väga kirjutada vb. ka selle väsimuse pärast. Endiselt ei suhtle eriti vanad uutega,kui mitte öelda et üldse ei suhtle ja muud polegi uut. Tunnist tundi jooksmine vahelduva eduga puhkamine..muide vahetunnid tunduvad nii lühikesed ka..ei tea miks...ja esineb probleeme tunni algusaegadega ja lõppudega ,kuna koolikell ei tööta ja ...iilge jama ühesõnaga:D

Normaalne päev...rääkisin täna lausa ühe uue poisiga:O...täiesti lampi ma ei vaadanud ,kellega räägin ja avastasin et see on vale inimene. Aga päris normaalseks osutus. Ikka ei oska veel kuidagi hinnata ,sest täna oli veel selline sissejuhatav päev..pole seda tõsist tööd veel olnud. Mul on täitsa super häälestus praegu õppimise suhtes...praegu on seda tahet veel. Võiksi olla nii...ilm võiks ka minna ilusaks, muidu on hall ja ärgata on raske.

Ooooooh, esimene päev on möödas. Räägitakse ju ,et algus oon kõige raskem...Ma ei usu ,et täna kõige raskem oli. Palju uusi inimesi seega meeletud eelarvamused. On ka uus süsteem ja noh..praegu see tundub veeel nii keeruline kõik ja hinge peal on ka raske...Ma ei tea miks vb on see hirmust homse ees. Õnneks on see hirm kuskil sügaval sees ja pole nagu väga hull. Vaevab, miski vaevab. Homme peaks algama päev muidugi ilusti..esimene on esta.
Appi mis mul viga on.
Ühesõnaga praegu ei oska midagi öelda ja ei oska kuidagi hinnata, või noh kui ma kirjutan nii nagu on siis on see väga karm ja ma olen kindel ,et need eelarvamused mis hetkel on lükatakse nkn ümber.
Oli ka pisikesi pettumusi nagu nt ,et füüsikat ei anna rokk vaid jakobson, aga elab üle.
Vaatame mis homme saab...elu muutub huvitavamaks...
***
Appi . Tegelikult ma otsustasin kirjutada veel...
Ma ei mõista miks on alati nii, et see mida ma kardan kõige rohkem ei olegi hull ja see mida ei karda muutub hetkega hirmasaks unenäoks.
Mul on harjumus/omadus kalduda äärmustesse...ehk siis heast tujust muutuda järsku kõige hüsteerilisemaks inimeseks..piisab sõnast.
Miks ma seda jama kirjutan? Sest ma pean midagi kirjutama et saada välja see negatiivne hetkeemotsioon.
Tegelikult on naljakas...esimene päev pole veel lõppenud ja mul on selline haige tunne ,nagu oleks aasta lõpp ja mul onkopp ees...see tunne läheb poole tunnipärast ära aga jah...selline tähelepanek siis.
Ma ju räägin ,et ma nkn kujutan liiga palju ette.
Paratamatult olen ma väsinud ja sellet tulebki kõik halb.
***
Et mul on seda lobapidaatust praegu nii palju siis ma kirjutan koolist natuke.
Liivanurme klassis tehti remont ja praegu pole seal laudu niiet peab elama kalli klassis natuke aega.
Et aula on pooolik olen ma juba vist maininud kunagi ja meie nn aktus toimus võimlas ,kuhu oli paigutatud roki imetahvel,mille peal näidati siis meile meie õpinguiplaani.
Mis veel?
Meile tehti nüüd üks pikk vahetund 30min..et saaks ikka rahulikult süüa ja värki.
Nii mul saavad mõtted otsa ja noh suva kah, põhiline kirjutatud...
^^
***
Jätkan lobapidamatusega..
Mis ma siin mõtlesin..lambist...nii igaksjuhuks enda jaoks ,juhuks ,kui peaks midagi minema halvemeni..
Ma arvan/ lohutan ennast sellega ,et kui me kaotame midagi..olgu see kas kallis inimene või mingi asi tähendab see vaid ühte..meil polnud seda vaja..
See on kõigest kinnisidee, et mul on vaja seda inimest ja ma ei saa hakkama ilma ..see on illusioon niipea kui saad sellest lahti hakkad nägema ,et ümber on palju rohkem sind vajavat.
Paraku peab leppima ,et kedagi ei huvita mida sa hetkel tunned, astud endale kõri peale neelad alla ja lähed edasi...
Tahaks lähtuda põhimõttest ,et asendamatuid pole olemas...ma ei tea, tõesti ei tea kas see on nii.
Ei tahaks küll kaotada elus kõik sellise põhimõtte pärast ja siis avastada ,et kurat küll see on bullshit.
Seda põhimõtet toetab teine põhimõte '' Kes otsib see leiab''.
Niiet süsteem peaks töötama.
Ma ei usu et teie, kes te seda loete mõistate mida ma mõtlen...aga see on minu jaoks..
kui saate siis on hästi ,uki ei siis ei.