Pmtselt jah. Elu on karm. Ma ei tahaaaaaa. Kristiiina maga sisse, lase üle ja ütle et oli tegemist:(((((
Kurk lugu..
Igaljuhul, mina käisin juuksuris ja kuigi olulisi muutusi nagu polegi ,siis vähemalt pole enam seda karvast (raudset) eesriiet ees ja ma näen valgust ...tukk on lühem.
Koolis oli suht mõtetu 2 vabat tundi ja ülejäänud suht lebod va. keemia mis on tunnina väga ok ,aga noooooo ma olen tööde ajal nii tark muidu ,et ma ei taha teisi enda varju jätta ja feilin meelega tööd.
Kommoooooon.
Miks toits teeb nii koledate laulude peale tööö...mmmmmmmüüüüü:(((((
Igaljuhul ma ei viitsi siin mingit peadmurdvat teksti kirjutada niiet head õhtut.

Ma mõtlesin välja...nii...järgmisel(s.t. sellel talvel..mina elan vist eilses päevas veel:O:O) talvel ma teen ära tattoveeringu...selle mida tahtsin .
Nimetissõrmele tuleb ''per aspera ad astra'' ja sõrme otsa väike täht....valge püsiv tatokas...
VALGE! seda pole näha aga see on seal olemas;)
Tegelikult ma ei võinud arvatagi ,et õhtu kukub välja nii raske ,aga samas nii hea.
Just sellepärast ma armastagi igat jumala päeva,...Igat Jumala Päeva.

Uskumatu, aga nüüd algaski uus nädal ja ma ei taha lülitada oma telefoni sisse, ikka üldse ei taha..aga sellised on mängu reeglid...nv lõppeb ja telefon läheb sisse...

sittagi

Täna on üks nendest imelikkest päevadest ,kui mina ei saa aru , et nii peabki minema nagu läheb või on see ikkagi kõik vale. Täesti rippvel tunne on, aga see on omamoodi mõnus, selline kergelt kosmiline vm.
Loomulikult ma mõtlen aina rohkem Saksamaale, eriti pisikestele asjadele ,mis seal olles ei tundunud üldse tähtsad.
Hajevil , ma olen hajevil ja mitte just parim suhtleja, ei tea lihtsalt millest rääkida. Mul nagu mõtted veits mujal kui siin maailmas.
Ma ei tea, ei taha kooli (mitte kommenteerida seda rida). Kommooon nädala esimesed kolm päeva suuuht sakivad.
Kolme päeva peale on ainult üks hea tund ja kui ma selle nimetan siis Kristiinal tõmbub nägu kortsu niiet ma ei ütle et see on .......ka.
Tore, tore, tore:) Elu on peaaegu ilus:))))

Vajusin eile suht varakult siiski ära, niiet filmi vaatamine lükkus tänasele. Pean mainima ära , et kuigi ma ei saanud tehnilistel põhjustel seda lõpuni vaadata siis esimesed 45 min olid suhteliselt paljulubavad, rohkem ei tea sellest midagi..veel.
Muidu oli tavaline päev..kosristasime terve perega, siis käisime väljas ja noh..jumala tavaline laupäev.
Mingi hetk ajas nii mõnigi tühi loba närvid keema ja no...slaavi veri annab viimasel ajal kuidagi palju tunda. Õnneks pere vist teab seda..kuigi ema hiljem mainis ,et ma olen vihase inimesena suhteliselt jube või noh..ma ei tea ma võtan seda mingil määral komplimendina. Mis siis ikka..
Elu on ilus seni kuni ilm jälle koledaks ei lähe;)

Eks ta olegi kahjuks nii et ühes inimesed lähevad ,selleks et teised saakisd tulla ja ,et kõik algaks taas otsast peale. Me kasvame lahku , saame kokku , armume, tülitseme ja see ongi lihtsalt üks mängu osa. Seda tuleb võtta kui normaalsust, sest niikuinii kedagi ei koti kui kahju sul on ja tegelikult see polegi oluline. Enesehaletsemine pole kunagi maailma päästnud.
Igaljuhul tahaks kasvada maailmast natukeseks lahku, et vaadata seda kaugelt ja täiesti teise pilguga.
Päev oli hea , üpris lühike aga väsitav. Ilmselt pole ma veel reisi unetute ööde tagajärgedest toibunud. See on tegelikult täitsa hea ,sest ma väsin kiiresti või õigemini ma tunnen väsimust alles koju jõudes...aga ma jään kiiresti magama ja uni on perfektne. Unenäod on ka tasemel, ma lihtsalt tean seda , kahjuks am ei mäleta neid ...vähemalt täna mitte.
Õpetajatega hkkab ka kõik vaikselt oma hea kuju võtma..Toits , Pomm ..nad on kuidagi kõigest üle saanud ja inimesteks hakanud, sama ei saa ma vist öelda Puki kohta mis tegelikult tekitab mulle veits muret kuigi kuskil hingepõhjas ma kordan endale et see on ajutine ja üritan sellest mitte mõelda.
Ma ei oska kuidagi oma olemust seletada, imelik tunne...ma lihtsalt olen ju siis on mul hea...sest nagu Egert kirjutas Pukile ,,Kunagi sa ütlesid et kui inimesel midagi ei valuta on tal hea olla, praegu ei tunne ma ühtegi oma organit.'' Ma vist ei tsiteerinud seda sõnasõnalt aga mõte peaks olema selge.
Täna on filmiõhtu, ma kavatsen vaadata A Beautiful Mind'i , kui ma just varem ära ei vaju.




Ja siis peerud (peaksid olema pirrud) löövad kahest otsast lausa lõkendama.... mida iganes ..
See on normaalne muidu et kõrval arvutis vend loeb midagi säärast nagu : ,,Ma peeretasin nii ,et Mr. Junn ei palunud end kaua oodata...'' kommooon ma kirjutan seda ,sest see naer ei lõpe vist kunagi. Tegelikult ta loeb mingeid inimeste pinlike lugusid vm... suht koom , osad on ikka tasemel lood:D

Ööööm nooo ma ilmselt pean tegema siiin mõndade jaoks puust ja punaseks sellisee ööö asja et ,kui inimene ütleb ,et tuleb pikk paus siis ta mõtleb selle all ööööö pausi öööö mis oleks siis pikk!!!:D
Ühesõnaga see paus venis ,sest ma lihtsalt ei viinud ja siia maani ei viitsi reisit kirjutada , aga ma teen seda . Äkki siis saab rahus magada ja edasi rahulikult blogi pidada..

Algas kõik nii ,et päeval mil me pidime Eestist lahkuma ma magasin sisse ja kella kolme asemel ma ärkasin 3.31....kähku kähku sain kõigega ühele poole ja ema viis mind alguses Agnessale järgi ja siis meid mõlemaid Tallinki hotelli juurde.
Võta näpust ,me avastasime et Tallink on vale koht.. Lõpuspurt Viru ette ja voila olimegi meie bussikese juures. Trippisime vaikselt nõmmele kus pidi tulema bussile Frau Hunger ja ülejäänud loomad ,aga taaskord võta näpust:D Hunger magas 40 min sisse:D
Igaljuhul kogu see reis jätab igavesti suure jälje meie kõigi mälestustesse, vähemalt mõneks ajaks kindlasti.
Kokku tulid nii erinevad inimesed ,aga lõpp kokkuvõttes me kõik leidsime üksteises midagi sellist mida meenutades me tunneme naudingut ja ülimat rahulolu (see oleks ideaalis). Ma räägin siis endast ,et mulle andis see reis tohutult palju just suhtlemise poole pealt. Inimesed on ikka imelised loomad.
Kolmas päev oli minule tohutult stressikas , sest kõik see esinemine kaamera ees ja veel see teadmine ,et keel pole just parim ja nooooo....aga sakslased ja üldse grupikaaslased oli meeletult toetavad , nad isegi viitsisid teha nägu et nad kuulavad kui ma seal midagi harjutada üritasin:D
Meeletud õhtud olid meil ja kusjuures ainult 2 rahulikumat või siis võrdlemisi rahulikku õhtut oli ,aga nooooo ma ei tea. Ma tõesti ei oska kirjutada ja kirjeldada seda mis ja kuidas seal oli, sedaenam et tagantjärgi on kõik veel 100% lahedam kui oli tegelikult....olgem siis lõpuni ausad.
Ärasõit oli puhtal kujul nuuksumine. Kahju oli tõesti kahju.
Tahaks näha jälle Mojot, Sentat, Jonast, Nikit , Irinat, Karot,Carinat, hahahah Tankerit (not), seda poissi kelle nime mul meels pole aga tal olid prillid ja karvane pea, natuke isegi Christopheri...kuigi ta oli Larsi a.la saksakeelne varjant.
Ühesõnaga ma igatsesin ka teid niii hullult mu kallid Tallinnlased ja eriti neid kes pidid kannatama terve selle nädala Fürer Lendu. Mõtetes ikka ja jälle kooli juures(sealt leiab minu alati).
Elu pärast reisi.
Veits muutunud, siiski kõike ma siia kirjutada ei saa/taha. Kindlasti on värskema pilguga parem vaadata ,aga suhetes tekivad ikka samad küsimused mis varemgi ja tekivad tõrked. Ei taha suhelda puu või seinaga ,aga no see on justkui harjumus. ( öööm hetkel pole vaja võtta seda puud ja seina sõnasõnalt, mõni teine kord:D)
Ühesõnaga ma kaotasin pooled mõtted ära , aga pooled jäid alles ja kui keegi viitsis isegi seda poolt mis alles on lugeda siis.......hahahahahaha nooo see on siiski saavutus.

Mis reisi veel puudutab siis ma tahan errriitiiii tänada Karli, Keni, Agnessat , Rasmust, Andreast, Kristianit ,Margareti ,Kristjanit jaaaaaa mmmmm teisi TSG omi aga no teie olite superluks seltskond:*****

Tervist!
Ma olen tagasi . Tagasi maalt , millest ma pole kunagi suurt midagi arvanud ,aga eks see reis muutis nii mõnegi vanadest arusaamadest.
Eelmise pühapäeva hommik:
Plaanijärgselt ma pidin ärkama kell 3 ja 3.30 olema juba Agnessa peatuses. Aaaa no võta näpust maärkasin 3.31 (jumala juhuslikult) ja avastasin et ohhhoooo ema ka magab.
Kähku-kähku kõik tehtud ja 3.42 olimegi Agnessa ees.
Ema sõidutas meid linna , kus me saime aru et hotell Tallinki esine pole ilmselgelt koht kust stardime meie...väike spurt Viru ette ja võiski alata meie tripp...esialgu nõmmele, kust oleks tulnud peale Frau Hunger ,aga noh milleks tulla õigeks ajaks....tuli ikka 40 min hiljem:D Pole hullu.
Sõit Läti poole läks lahti, Hunger jäi magama, meie peitsime ta papud ära:D



selline oli mu vahepealne draft...mis ei saanudki valmis