kolmapäev, 20. mai 2009

''The way of life''


Ei ma olen väsinud ja ma ei suuda olla adekvaatne. Ma kaldun emoma , sest ma olengi nukker ja natuke katki. Nii palju pisikesi asja viitavad ühele suurele inimesele. Tegelikult pole ta midagi nii suurt ,aga oleks ta väike siis oleks mul pohhui. Ja ei saa ma midagi sinna teha , no paneks või põlema ennast. Ma mõtlen homsele ja ma ei oska midagi oodata, sest praegu on iga päev nii erinev ja paremaks ei lähe. Ühe näiliselt pisikese asja pärast ma ei saa nautida tuhandet suurt ja head asja.
Ootad koguaeg mingit näppu millest võtta kinni ja mis tõmbab sind kuskilt jumal teab kust välja, aga iga kord saad ainult rusikaid.
Liisi ma siiski tänan ,sest tänu sinu kannatusele ma siiski ärkasin täna heas tujus ja (hahahah teise inimesega) teise inimesena. Pohhui ,et õnn ei kestnud rohkem kui mõned tunnid ,aga no hea on hea.
Krissu tuli tagasi, see on vast kõige suurem õnn täna, üks minu inglikestest tuli tagasi tööle:D
No ja mul käivadki kordamööda head ja halvad mõtted peast. Ja ma ei saaaaaa , mind tapab see, et mina istun ja põen ja kahetsen ja taon peaga vastu seina iga jumala kord ,kui mu aju hakkab tööle, sest iga kord kui see juhtub on alati üks ja sama mõte kohe kummitamas ja täpselt selline ma olen ainuke..ainuke selline põdeja...kui ideaalis meid peaks olema vähemalt kaks.Mind häirib see..häiriiiiib. Selle asemel ,et olla normaalne ma olen katki. Mu mõtted on vales kohas, seal kus kedagi see ei koti, kedagi keda võiks....
Kommooon ma tean ,et ma olen verejanuline aga ... Mida kuradit , mu elu on keskendunud pingsalt ühel ***** ja midagi pole teha ,et päeva algab ja lõppeb samade mõtetegaaaaa. Mul on kahju teist mu sõbrad ,sest ka teie peate koguaeg seda kuulama...mis siis e,t see vb pole veel nii häiriv ,aga ma vingun, ma reaalselt vingun ja ma olen saamatu ,aga ma ei suuda praegu astuda oma varju peale ja saada üle, sest see pole nagu pliks plaks. Aaaa ma vajan kas ajamasinat või mälu kustutajat.

teisipäev, 19. mai 2009

Uskumatu ,aga täna on vist see päev ,kui on parem olla ja päev, mis läkski paremini. Noojah päris täiuslik see polnud ,aga virisemine on viimane asi , täna vähemalt. Homme tuleb imelik ja nooo nõme ??? päev. Esiteks on mul silmaarst hommikul ja koolis on lühendatud tunnid, ma pean jõudma vähemalt keemia järkaks kooli ja siis kui veab jõuan ka inkasse, et see see jama ükskord juba lõppeks. Homme on ka maailma parim päev, sest tagasi tulevad meie kallid sakslased ja Krissu eesotsas ja isssand kuidas ma igatsen ...jumal küll ma ütlen ...ma suren igatsusse.
Ma ei oska tänasest päevast eriti midagi pajatada...Parim oli see keemia ootamine:D Sai joosta ja möllata:D Seda oli vaja:D
Praegu tegin pildi Pomerantsi jaoks ja nooo sellle papi lõikamisega ma oleks äärepealt näpust ilma jäänud aga tükid tulid ilusad:D Nüüd on jäänud teha minu fantaasia pildiks ja tehtud...neljapäevaks on plaanis valmis saada. Nüüd ma lähen õppima oma kallist keemiat ja.....:D

esmaspäev, 18. mai 2009

Look what you've done ,you've made a fool of everyone.
It seems as such fun until you lose what you had won...


Mõtlesin täna suurest igavusest kõoge valusamatele suitsiididele... minu fantaasia pole just suurem asi ,aga minu arvates on kõige hulle kas tsemendi, torusiili või liimi ära joomine.
Jood ära torusiili , soolestik ei pea loomulikult vastu juba enne seda ,kui vedelik jõuab makku.
Veri hakkab tsirkuleerima kiiremini ja kiiremini ,sest süda kannatab hullu koormuse all. Inimene tunneb ainult valu .Ta tunneb seda mõne minuti ,sest pulss tõuseb ja kui see on parajalt kõrge siis inimesel on omadus , mille juures ta lihtsalt ei tunnegi midagi.Nendest paarist minutist piisab ,et teadvustada seda kui idioot ta on. Nüüd on 2 võimalust kas ühel ilusal hetkel jääb süda seisma või tekib sisemine verejooks tänu leketele soolestikus.Tegelikult ,kui rõhk on väga suur siis võib veri minna otse ajusse, siis on ka surm. Keha katub siniste laikudeda. Inimene ei saa end isegi liigutada... ma annaks u. 5 min veel elada ja kõik.
Tähendab kui ma juba suitsiidist mõtlema hakkasin siis võib järeldada ,et koolis oli igav...okok tegelikult sellel pole mingit seost ja mingit tõsist mõtet.
Ma ei tea mis mõte oli tänasel päeval. Veel üks päev ,mingeid ...haigeid mõtteid/asju täis. Praht, mis mind ei aita no mitte mingil kombel. Kunst, ajalugu (no ok selles oli töö) , 2 tundi õues tühja ( miks ma läksin õue..ma olen idiooot ikkagi), esta, füüsika (loe: tühi, sest jaksi ei kuula nkn suht keegi), kehka ( kerli sai palliga näkku), psühho. Noooo lahe päev.


pühapäev, 17. mai 2009

Nüüd hakabki järjekordne nädalavahetus oma loogilise lõpuni jõudma. Mõned tunnid ja käes on esmaspäev. Mitte midagi pole reedest muutunud va. see ,et vaatasin paar nostalgilist filmi ja mõtlesin ennast natuke rahulikumaks.
Peas käivad koguaeg samad mõtted ja mälupiltide välgatused. Nagu üritaks midagi taastada, koguaeg.
Leboks terve päev voodil ja vaataks lakke ,aga see oleks imelik , ma ei viitsi niiviisi aega surnuks lüüa vahet pole ,et kui mitte nii siis teist moodi ma teen seda ikkagi.
Asi on selles ,et ma ei tee midagi kasulikku, ei taha teha midagi ja keskendumine on ka raskendatud niiet enamus energiast läheks ikkagi universumi avarustesse kaduma. Mõtekas on saada üle ja siis asuda mingite kohustuste kallale. Tegelikult homme ma pean nkn asuma kohustuste kallale, mind ootab keemia ja ...maitea ongi ainult keemia.
Fun!
Eurovisiooni vaatasin ka eile, mmm ilus. Mul oli üllatavalt hea meel kõigi pärast. Ei, soomlastest oli kahju (vahet pole ,et laul oligi saast) ja Venemaal läks ka võrdlemisi halvasti , kuigi laul ..mm nojah mulle ei meeldinud see laul ..aga ma mõtlesin ,et läheb paremini,kasvõi sellepärast ,et nad nii pingsalt korraldasid seda üritust. Naljakas oli jälgida kuidas tõmbles erinevate kohtade vahel Patricia Kaas, ma ikka südamest naersin.
Agas, mis seal siis ikka Norra võitis minuarust väga õiglaselt. )))
Ilusat nädala algust..

reede, 15. mai 2009




Nad on targad, head õpetajad,päris tihti on nad halvad kuulajad,nad on sunnitud olema endas kinni, kohustatud säilitama distantsi nendega kes ei kuulu nende hulka, armastatud ja vihatud samal ajal.
Nad tunnevad ja tajuvad samamoodi nagu sina ja mina, küllaga mitte kõik tunded on neile lubatud. Nad liiguvad meiega samadel tänavatel sulandudes halli massi . Nad hingavad meiega samat õhku. Ainuke erinevus on see ,et paljud neist on pimedad ,osad neist peavad olema pimedad ,samas teised lihtsalt tahavad olla PIMEDAD,sest nii on kergem. Nad on alati need kes nad peavad olema.
***


Tänast päeva ma kartsin, siiralt. Täna oli eilsete tagajärgede päev. Õnneks läks kõik üle, ei mingeid pahandusi ega kurjasid pilke. Mina olin morn, mina olin väsinud pabistamisest. Mõtlesin üldse, et lasen inka üle ,aga siis Viikholm ikka ütles ,et ma ei vinguks ja läheks nii nagu mind ei kotiks miski. Ja oligi. Me astusime Egertiga klassi ja kõik oli nii pingevaba. Uskumatu. Ju siis minu vabandused olid vastu võetud.
Esimesed tunnid olid mõtetud ,samas kirjanduses ma püüdsin ikka paar mõnusat mõtet kinni. Me võiks rohkem arutada igast asju. Esimest tundi, matat, meil polnud. Saksa oli ka vaba ja ongi kõik jäi üle ainult muusika...sisuliselt 4 tundi+ mata jal oli füüsika järka+ tühi saksa keel ja see teebki kokku tänase koolipäeva.
***
Muuseas ei saanud ka öelda ära külastuskäigust raamatupoodi,kust ma siis soetasin endale 2 uut raamatut. Mis siis lohutab mind veel rohkem, kui raamat või mõne hea inimese sõna. Aga kuna mu head inimesed on parasjagu kas kuskil saksamaal, pärapõrgus või niisama haiged siis ma jään ikkagi raamatute juurde.
***
Tegelikult kõik pole must ja valge ,lihtsalt lootusetu tunne tekib kui sa mõistad ,et üks pisike asi , vale liigutus või mis iganes võib rikkuda ära selle mis oli klots-klotsilt ehitatud ,päevast-päeva...
Mis tunne see on...



Krissu ,come back!!!




You leave me breathless when you close the door

It feels just like you took the air out of the room with you




neljapäev, 14. mai 2009

Mu pea on paks ja ma üldse ei taha mõeda tagasi ega ka edasi. Ma pidin paluma üle pika aja kellegi käest tõesti vabandust , kahelt inimeselt samal päeval. See on raske ,aga samas vähemalt ma tean ise seda ,et tegin valesti ja no ma ei tea ma südamest palu(si)n vabandust. Ma tõesti ei tea mis mu sisse on läinud nendel kahel päeval ja jälle hakkab see äärmusest -äärmusesse teema mis on ühtpidi naljakas , teistpidi ajusid kabistav.
Ühesõnaga kool sai tunda täna minu viha...toitsi klassis lendas krohvi. Seda ma pidin kahetsema juba keemia järka ajal ,kui ma ei saanud üldse keskenduda ja mu käed värisesid. Aju oli täiesti paraliseeritud. Miks mul on siis keemiast rohkem ükskõik kui inimestest...? Ühesõnaga ma pean tunnistama ,et nüüd on suvetöö oht veits suurem ,kuna kindlasti kajastuvadki mu tänased keskendumishäired hindes. Õnneks on suvetöö paar päeva ,sest kes midn ikka peale kooli kannatada viitsib ja no ma nii hull ka pole ,et ...ah ma ei tea ,elame näeme...ma ei taha ennustada.
Toitsi draama seisnes selles ,et ma sain laksust naermise eest 1 ja kui läks rääkismiseks lahti siis inimene lihtsalt ei kuulnud mind, issand ta ju nägi ,et mul on nõme ja ta lihtsalt irvitas näkku.
T: Jaa ma saan aru ,et ilus ilm ja allan külje all ja kevad hakkab pähe, aga see on minu kohustus sulle 1 panna, ega ma meelega seda teinud nüüd...tuled parandad eksju.
Mmmmmnojah, olgu aga homme on ka päev ja ma üldse ei taha seda.....no ikka mitte üldse ei taha. Kardan. Kuigi ei tohiks vist.
Tänane päev ei koosnenud tegelikult ainult draamadest...Tikkrit pole ja sisuliselt on tänu sellele ka elu ilusam. Ühe tunni olime jaksiga ja teise vahtisime tühja.
Pomerants tegi mulle täna ahvatleva pakkumise, mille ma võtsin vastu ,sest mis mulle maksab väikestele poistele üks pilt joonistada või noh...pakkumise sisu on veits keerulisem ,aga lühidalt öeldes -on vaja ühte suuurt pilti, mis kattuks teema poolest ühe lauluga.
Ma arvan et ma pean minema pessuu ja pesema kaelast kogu selle jama mis täna oli. Igavene bullshit nende inimsuhetega ,aga elu on siiski lill ja seda ma mõtlen ikka väga tõsiselt.

kolmapäev, 13. mai 2009

Täielik saast , see on saast. Päev oli saast. Hommik läks nii valesti lihtsalt ,et ilmselgelt ma olin terve päeva lihtsalt hommikus kinni ja praegugi tahaks ma unustada selle tee kooli. Jube kuidas võib üks pisike asi tuju rikkuda.
Imelik on see ,et tänase päeva närvi minekud olid tegelikult nii kunstlikud või noh kuidas nüüd öelda ...see on nii et põhjust oli aga õige polnud see ikkagi.
Pmtselt ma ei mäleta mis päeval toimus, tegelikult ka mu meel oli tume hall ja seda kahe täiesti haiglase vestluse pärast. Siiani tegelikult ei saa üle aga ma eijaksa lihtsalt mõelda enam.
***
Ah sitta kah kirjutasin siia iilged memuaarid K.-le aga ma ei viitsi ,mul on kahju et mulle lähevad sõnad korda ,aga no offence...ma veits seedisin (pool päeva) ja otsustasin käituda järgmise tsitadi järgi ,, Ühel inimesel on õigus avaldada arvamus ,aga teisel inimesel on õigus seda mitte kuulda.''
Kui sa panustad selle peale ,et ma feilin ja jõuan Lennu või kelle iganes tasemele siis...palun väga.
***
Krissu sorry mul pole tõesti midagi rääkida päevast, kuigi ma lubasin detailseid aruandeid ainuke asi milles ma võin 100% kindel olla on see ,et ilm oli ilus. Ja sina võiksid ka kiiremini tagasi tulla:(