there's so much more than empty conversations,
filled with empty words...

Oeh, kõik oleks ju kena kui poleks koduseid töid.Ei, tegelikult minupärast olgu needki ,aga tagasihoidlikumates kogustes, kui me juba nendest räägime.
Mata ülesanded omavad mind...fuuk. Aga ei elu on ilus. Raha lugeda oskan , seega aitab matemaatikast mulle:D
Päev oli ka suhtselt kena.

See on nii tavaline. Vaatan hommikul aknast välja, noh, harjukeskmine ilm aga vihmaks vist eriti ei kiskunud. Lähen välja. Teen paar sammu....Traaaaa hakkabki kallama...Ja kõik tehtu läheb pepusse. Juuksed tõmbuvad idiootsetesse lainetesse ja nuuuh....jõuan kooli..Oi kohe läheb ilusaks:D
Tegelikult oli normaalne päev, igaljuhul mitte nii hull nagu ma arvasin. Jeh. Äkki homne päev lõppeb ka kiiresti ja kätte jõuab kolmapäev, siis neljapäev ja kunagi ka reede.

Eile oli waaaay out of space nice õhtu. Selline...hea muusika ja ülima seltskonna seltsis...Nagu suuuveeel. Palju naermist, see pani kõik paika...Ämbliku mõrvamine ...mul pohhui...jutuainet tuli kohe. Öö oli ka täis und ja olematut norskamist, hommik ...seda ma iseloomustaks taaskord hea tujuga:D Noh see oli ju täiuslik nädalavahetus..Nüüdseks on see peaaegu minevik. Homme hommikul algab uus päev..erakordselt sitt päev, kooli päev. Ma nagu ei taha neid tunde noh. Ma ei taha neid nii väga ,et ma kardan neid lausa. Traaa:D

Nii nagu eilne õhtupoolikki vajus ka tänane päev mingil hetkel täiesti ära. Kas asi on koolis, minus, teisest seda ma ei tea aga osad sündmused , inimesed ja asjaolud lihtsalt sunnivad vaikselt ärrituma. Ma nagu püüangi hetkel veel alla neelata aga varem või hiljem viskab üle ja miski jälle muutub. Mingid vaated peab kindlasti muutma ja sellest ma ei mõtle esimest päeva ja just see mis toimub viibki mind vaikselt sinna ,kus ma saakski lõpuks kõik endale selgeks. Kas peaks kellegi kaotama oma elust või just juurde otsima see on ka omaette pusle, sest kuidas saab kõige valutumalt loobuda sellest millega oled harjunud? Teiselt poolt ma jälle mõtlen seda ,et noh elu ju alles algas ja mis ma ikka hoian sealt kinni kus pole mõtet üritadagi haarata. Tuleb minna lihtsalt edasi ja hiljem selgub kas oli see lahti laskmine viga või ei. Maitea vb on see lihtsalt ajutine kriis suhetes, mistahes suhted nad ka poleks. Siis ma näen ikkagi ainult ühte lahendust...natukeseks ajaks kaugeneda üksteisest kartmata seda ,et aina kaugemaks see jääbki... ju siis nii peab olema.
Tähendab ma muudan teemat ja mainin ära ,et oma eesti keele olematu oskuse tõttu ma pidin kolima ,ette ja mind tabas masendus ja väike häbitunne....aga fakk...ees pole üldse paha, samas ma vist ikkagi kolin tagasi taha niipea kui saan esimese kontrolltöö tehtud.
Vot. Tegelikult vaatamata sitale ilmale ,samasugusele tujule ja raskele kotile suutis liis parandada mu tuju kui mitte 100% siis 98 kindlalt. Vsjo.

Nii imelik, jälle...Kristjan saatis mulle mõned päevad tagasi ühe laulu(Men At Work- Down Under) mis on esmalt esitatud 1981..vana eksju...kuulasin seda paar päeva ja noh ma pean tunnistama ,et mulle see isegi meeldib, aga mõte on selles ,et ma polnud seda varem kuulnud ja mis te mõtlete...läksin juuksurisse, istun seal rahulikult, ei puutu kedagi ja just siis hakkas mängima see sama laul... mis kurat see selline on alati. Ma usun ,et seda juhtub kõigil ,aga siiski. Bullshit ju.
Igaljuhul tänane päev oli suisa parem kui eilne. Jälle ei oska öelda, miks aga siiksi. It's true. No pole viga.
Nagu ma juba mainisin käisin ka juuksuris. Midagi ekstreemset ei teanud niiet juuksed on alles ja nad pole isegi rohelised...tgelikult vahe on vaevu märgatav , suht nii nagu oligi, nii ka on...endal on lihtsalt parem natuke.
Rääkisin täna Lennuga Kultuurinädalast , mõtted talle meeldisid, mina ennast tagasi ei hoia niiet kiitsin ise ka takka. Ei tore istumine oli tegelikult. Nii siis.

-..ma tulen taas su sammudesse

Mulle vist ei meeldinud täna eriti koolis. Ma isegi ,et ei tea miks,ühelt poolt oli rahulik ja noh selline argipäevane kui nii saab üldse öelda peale kolme kuud paradiisi. Tundub vähemalt ,et midagi läks viltu. Samas kell tiksus vahetpidamata ja tunnid lõppesid ruttu. Mind veits hirmutab see päev, sest kui ma saan täna öelda ,et ei meeldinud , mis saab siis ,kui hakkavad tööd ja läheb tõesti hulluks...Noh maitea äkki asi ongi sellest tänases passiivsuses. Praegu ma olen küll väsinud, ei ole sellist asja ,et ma tahaks kuskile minna veel täna, pigem kerge unisus on...aga une hõlma ma täna ei lasku, ei allu provokatsioonile. Mõnda asja vaatasin täna isegi teise nurga alt tegelikult...mõtlesin ehk nurgad pehmeks, iseasi kuidas see mul see kõik mõeldu püsib kui tempo läheb suuremaks. Irooniline on see, et ma olen alati teinud nalju nagu mõnel õpetajal oleks sünnipäev ja kindlasti oli keegi kes läks ka õnge ja hakkas laulma või soovis õnne ja nüüd täna ,kui tõesti oligi sünnipäev siis ..haha..mind lihtsalt lasti üle, ei usutud. Pole siin midagi hullu, aga naljakas. Nagu oleks ise lõpuks tünga saanud. Vot selline oli esimene täiuslik koolipäev...ehk siis teine september.

Aiaiai...noh kui eile polnud veel kooli tunnet siis pean teid rõõmustada ..ma suutsin vist teadvustada endale, seda mid toimub ja toimuma hakkab. Ma ei ole vist väga õnnelik selle kõige üle. Ma ei tea, ei taha käsi määrida vist:D No vaatame mis homne päev toob aga tunniplaan on seni paljulubav...selline keskmine..aga algusega ma pole vist rahul. Igaljuhul täna oli täitsa hea päev..väga hea.. koolis oli mõus lühike aktus...õues...ja peale klassijuhatat läksime Krissu juurde...mõnus vahepeal joinis Liisa ja Egert ja Kusti ja me soovisime Kustile jeje.. Vot minu pisikese inimese ,pisikesed uudised:D