reede, 15. jaanuar 2010

Ma luban, et piltidega ja koosoleku kokkuvõtetega tegelen homme, sest ma jäingi haigeks ja ma saan aru, et need ninajooksud mis olid koolis , olid lillekesed... Uskumatu, ma pole nii ammu päriselt haige olnud...
Aga me saime plakati valmis...ütlen kohe ,et midagi erilist ei tasu oodata...laisk plakat:D:D leinaplakat
Kui inimesele tehakse pimesoole operatsioon , rebitakse tema kehast välja tükk ja kuigi talle hõõrutakse nina alla, et seda polegi vaja, et see teeks talle ainult liiga ja me päästsime su elu, siis tegelikult nendest sõnadest valu ei kao...Inimene endiselt piinleb vähemalt kolm päeva voodis, sest iga liigutus valmistab kuratlike valusid.
Vaimul on ka oma keha...aga teine kord ei piisa kolmest päevast ,et tõusta jälle jalule...

Seega valu ei tulene alati valust.

neljapäev, 14. jaanuar 2010

kõik möödub pöördumata iial tagasi,
truu kaaslanegi rändab võõraid radu,
ta lahkus siis kui Sina magasid



See pole lihtsalt ilus katkend Alenderi laulust...mkm..
Tegelikult ongi ju nii , et asjad on pidevas muutumises, üks aasta möödub, teine algab..üks inimene tuleb , teine...
Ilmselge ,et tänane päev ei kuulu minu elu kevadesse, aga teiselt poolt, mine sa tea.
seisuga 21.05 olen ma vaieldamatult väsinud.

teisipäev, 12. jaanuar 2010

Räägin oma unenäo ühest osast, nimelt osad inimesed(u.7 inimest), nende hulgas ka Liivi, Liis ja Kristiina, olid viidud (vabatahtlikult) ühte ruumi , mis oligi minu mälu järgi (unenäo idee järgi siiski mingi korteri üks tuba vist) meie aula esine. Aga ta oli räpane..olemuselt sama räpane, kui Patarei vangla. Seal oli tehtud enesetapp , sest sellel ruumil oli omadus muuta inimese biomass nähtamatuks ja kuna kõik inimesed seda ei kannata oli võimalus ,et sealt toast enam ei väljuta, see oli ka enesetapu motiiv..inimene ei pidanud vastu...jaa kui see sai öeldud oli Liis juba ühe jalaga toas, siis läks keegi veel jne.jne. kuni väljast olime nähtamatud ,aga toas nägime kõik üksteist enam, kui hästi. Igaljuhul selline imelik unenäo lõik. Põhiline on see, et ma poleks elus tulnud selle peale, et nimetada inimene lihtsalt biomassiks...unenäod on ikka salapärased ma ütlen. Kust kurat nad tulevad?

Päevast ka eksole. Rahulik, liigagi rahulik, üsna passiivne, unine s.t. haigutusterikas. Pole mingit masendust, aga ma lihtsalt ei taha midagi teha... mitte vinguvalt ei taha ,vaid nii :,,Kas sa leiba soovid.'' ,,Ei, aitäh, ma ei taha.'' Täpselt selline loll on ka minu ''ei taha''.
Enne Ivo tunde oli julm, lausa räige kiusatus jalga lasta...aga ei südametunnistus ja midagi veel, mis ma päris täpselt ei tea, hoidis mind kinni...
Ma ei tea, päev nagu päev ikka.

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

Lahe, jõudsin kooli ja mulle piisas 10nest minutist, et saada aru sellest kui väga ma tegelikult EI igatsenud seda kohta. Arvestades sellega, et homme on teisipäev ja teisipäevad on nädala kõõõige nõmedamad päevad siis mul tekibki ainult üks soov...visata pikali ja teha laiba nägu pähe, vahepeal veel muutuda siniseks.
Üli märkimistväärsed on ka 30 parandust hindamissüsteemis, mis ei tundugi väga õpilassõbralikud, kuigi ma pole nendega eriti põhjalikult tutvunud, peaks Eha antud lehed üles otsima.
Igaljuhul on taaskord see olukord kus ma ei suuda mõelda eriti millelegi va. kool ja uni. Mitte, et elus polekski midagi muud, aga ma ei viitsi eriti otsida teisi jagamistväärseid teemasid...
Seega, side lõpp:)


Muuseas ma olen 18 aastat ja 1 kuu vana:D

pühapäev, 10. jaanuar 2010

Homme siis kooli, on ju nii?
Tegelikult mul pole eriti mingeid emotsioone...kooli ja kooli, mis seal uut? Muidugi võiks vaheaeg jätkuda... võikski ju ainult vaheaeg olla...sest tegemist on igaljuhul, sõltumata sellest on kool või mitte. Üks asi on jama, nimelt kui ma lähen vaheajal kell 7 magama siis pole hullu ,aga kooli ajal ma ei saa kell 7 magama minna ühel lihtsal põjusel, ma ärkan kell 7.
Mis sest ikka...Head vana kooliaasta jätku uuel aastal...
On olemas teadmised ja alateadmised , mis on kahtlemata loomulikud inimese intelligentsi komponendid, aga neid samu teadmisi ei oska kuidagi ise kirja panna , kui pole parasjagu üht teemakohast kirjutist lugenud. Pahatihti juhtubki nii, et niipea kui ma midagi kirja panen siis kaotab see osa oma väätrusest, võib-olla sellest tuleneb ka sisemine kergendustunne. Ei tea. (ega peagi teadma ,sest see pole mu mõte hetkel)
Sattusin lihtsalt ühe äraütlemata hea blogi peale ja vaatamata sellele et kohati esines selles blogis midagi, mida hästi ei tahaks mõista siis oli/on see esiteks meeletult hästi kirjutatud (lugemine läks sama kiiresti kui Coelho raamatud, vahe on vaid selles, et Coelho raamatud mulle üldjuhul ei meeldi) ja teiseks olid seal siiski geniaalsed mõtted.
Mõtted mis panid hilisel õhtutunnil ka oma pea natukene paremini tööle. Teema nagu ''pinnapealsus'' on alati pakkunud palju jutuainet ja on olnud ka tüliõunaks, aga kunagi pole ma lõpuni tajunud kõiki pinnapealsuse tagajärgi ja põhjusi (kindlasti jääb miski ka elu lõpuni tajumata ja üldse kõikigi kujutlusvõime piiride taha) või...kas just tajunud ,aga ei osanud iseendale kuidagi lahti seletada ...Nimetatud(tegelikult nimetamata, aga mainitud) blogis oli see teema käsitletud täpselt nii, et igaüks saaks sellest aru ja minagi püüdsin kahe kõrva vahele osad mõtted, mille peale mina üldjuhul ise ei tule, kuigi nad on võrdlemisi lihtsad ja ma usun, et igaüks teab neid...alateadlikult. Ma olen peaaegu 100% kindel ,et igaüks ka nõustuks selles blogis seisvaga. (Vaatamata suurele soovile jagada linki kiidetud sissekandega, ma ei hakka mingit blogi reklaami tegema, seda mitte kadedusest pigem blogija solidaarsusest...nimetagem seda kuidas iganes)
Huvitav ongi see, et on palju neid kelle taju ja alateadvus on loomAlikult hästi arenenud, aga vähe neid inimesi, kes kõiki oma teadmisi ka formuleerida oskavad...see on ilmselge kaotus ja samas inspiratsiooni allikas e. ma eeldan ,et oma puuduste tundmine inspireerib neid likvideerima. Iseasi, kas karmis võitluses võidab ispiratsioon ja teostus või harjumus.
Agas jah, mis ma ikka enam jauran, mina tegin tänaseks kõik oma otsused ära ja konpenseerimaks oma tänaste otsuste endateada jätmist ja otsustasin lihtlabaselt puhuda mulli, veeretada mõtet..loobudes igasugusest sügavusest nii et alltekste polegi vaja otsida.
P.S. Kõik kirjavead ajage aja kaela...muuseas mitte ,et oleks millega kekata, aga kell pole ammu enam 2.53..vaid 3.46... Daiju.