Täna oli mul jälle üks neist unenägudest, millest ei olekski tahtnud välja tulla, mis oli niivõrd hea, et mul polegi sõnu.
Millal oli seda nähtud, et unedemaailm oleks reaalsusest niipalju parem, et ma tahaks surra unes ja millest see üldse tuleneb?
Ju ongi nii, et minu suurim õnn on mu suurim õnnetus või on ehk asi selles, et keelatud vili on kõige magusam või see ei peagi kõik alluma mingitele kulunud seletustele.
Ei saa endast ju üle olla või õigemini hüpata oma varjust üle. Ei saa ja kõik.

Vahelduva eduga kummitab mind ka eilne päev ja kuna elul on omadus edasi minna siis tulebki mõelda sellele, mis siis edasi saab. Mis saab esmaspäeval?
Kas vabandada selle eest, mida ma poleks tohtinud öelda inimesele näkku, kuid kindlasti mitte arvamuse eest, sest see ei muutu.
Ma leian ,et mul polnud lihtsalt seda õigust, kritiseerida inimest ,sest mina ju tea mis sade talle sisse jäi... Kuidas ma võisin taaskord käituda nii mõtlematult ja olgugi ,et Lend ei kuulu minu muinasjutu kangelaste hulka, tal on ka tunded ja pealegi on ta vanem inimene...
Ühesõnaga ma ei tea, mingi süütunne mul ikkagi on ja äkki see ongi märk sellest, et ma polegi kaotanud oma identiteeti, vaatamata viimase nädala närvipingele ja sees kogugenud vihale. MA EI TEA!

pole selget tunnet, on segu..
tegelikult minu teod ei ole alati õigustatud ja õiged. ma ei ole alati adekvaatne ja mõistev, aga ma õpin, sest inimene õpib kogu elu.
õnneks on see selle nädala viimane päev, mille lõpus ma saan öelda, et see oli kõige jubedam päev mu elus..sest iga jumala päev oli. paari kuu pärast ma ei mäleta seda enam, sest ilmselt see ei muuda mind...kuid ..praegu seda öeldes ei tohiks olla ühtegi vastuvaidlemist... meel on meeletult must ja vaim on väsinud, moraalne nägu on kortsu läinud...ainuüksi selle nädalaga. rääkimine ei aita.
kultuurinädal, ma pöördun sinu poole: ma ei tea kas sa oled mu vabatahtlik õnn või õnnetus, sest
pole selget tunnet on segu

ma olen võitja ja kaotaja samal päeval...aga meel on hea, jep, hea on mu meel

Alles teisipäeva õhtu, aga nii räige väsimus on peal... väga väga kole väsimus. Juhe on ka parajalt koos ja ,mhhh, ma ei tea.
Nädala algusega kaasnesid ka igasuguste jamadega kaasnevad järeltujud või ma ei oska seda seletada...aga täielik jõuetus ja energiapuudus.

Alles hommikul ma tundsin ennast nii hästi, sellepärast ,et ma teadsin, et Kultuurinädal, minu laps, on terve , ta on 1000000% kontrolli all...ma teen kõike nii nagu peab... sest ma püüan anda endast parimat. Ei möödunud isegi pool päeva kuni ma sain teada, ma ei tee muud kui valeta, valmista aluspinda mässuks, ei organiseeri kõige halvemini ever.
Teate ma ei taha seda uskuda, ma ei taha...Ma tean täpselt mida ma teen ja samuti ma tean 100% ,et ma laon ennast välja, aga KN toob vähemalt 1 naeratuse näole ja minu jaoks on see võit. Kuni mul pole oma loodud peret, lapsi...ma pean üheks kõige tähtsamaks isiklikuks varanduseks oma emotsioone...sest nad on minu omad...aga mõnikord ma ei vastuta nende eest...
Igaljuhul kirjutamise algusest on möödas omajagu aega ja mu eelmine mõte on lost...aga ma tunnen ennast halvasti ja samal ajal hästi....Halvasti, sest ma ei saa emotsioone välja, sest kõik on justkui udus ja samas on mul hea meel, sest...enne kui sa seda ei tunne , sa ei saagi aru millest ma räägin ja jumal tänatud, et sa seda ei tunne.
Ema ütleb ''võta elu kui mängu'' ja ma võtangi aga ka mängu ajal inimesed nutavad ja kardavad ja muretsevad...
Kui võrrelda KN'i lapsega, siis ma ütlen ,et mul käisid abordi mõtted täna peast läbi...aga tule taevas appi... Ma teen selle ära, ometi ei tee ma seda Lennu või ei tea kelle jaoks...vaid enda ja nende jaoks keda see kasvõi tsiipakene huvitab...See on tähtis.
Ma arvan, et kõige õigem ongi taaskord tänada neid kes aitavad ja kes on Kultuurinädala jaoks seal...alati olemas...alati abiks ja toeks.. Ma tänan teid ja ma kindlasti panen tähele ..kõike...kui see peaks midagi muutma.
Koolisüsteem on lihtsalt katki...see on väga katki...
Minu aju on tänaseks katki, meeletult väsinud.

Palavik on stabiilne 36.2 ,kuigi tavaliselt mul seda polegi. Alumine huul tõmbleb ja isegi rääkimiseks pole vastavaid ressursse. Kergelt surmaeelne tunne. Peas mõlgub ka palju mõtteid, sellest mida võiks teha, aga jõudu pole. Samal ajal ma ei saa öelda, et see oleks kõige hullem seis, sest midagi ei valuta ja nohu..noh nohu on nohu. Kõik oleks nagu omal kohal ja 100% kontrolli all.
Eriti heaks teeb olemuse see, et homme tuleb tulla alles neljandaks tunniks ja ülehomme jäävad Ivo tunnid ära.
Ma arvan, et reede-eelne öö oli üks parimaid ja reedene päev iseenesest oli ka üks hea ja rahulik päev, vaatamata muusika tööle ja füüsika järkale.
Kui ma võtan ennast nüüd kokku ,enne öö saabumist, teen ühe vahvlipäeva plakati ära.
Kirjutan valmis kultuurinädala kirjad õpetajatele ära ja siis jääb veel tegeleda natukene koduste töödega mida pole ka väga palju. Kõik on täiesti äratehtav. Ma arvan, et see oli vaatamata kõigele üks väga hea nädalavahetus.

Mis puudutab neljapäevast KN'i koosolekut , siis see läks vahelduva eduga normaalselt. Viieballi süsteemis paneksin ehk 3, puht kõhutunde alusel.
Ühtegi ideed ei lastud läbi ilma muutmata.
Õpetajatel tekkisid koguaeg igasugused laadatjud. Mitu korda tekkis küsimus ''Miks ma siin üldse olen?'' , sest nagu hiljem selgus mul jäidki osad asjad rääkimata...Täpselt sama lugu nagu eelmisel koosolekulgi. Algus venib , sest nii mõnigi ei saada lainele saada ja lõpp läheb nii kiireks, et hoia ja keela.
Vaadates oma päevikut on olukord kirju, aga no midagi loeb välja küll...Alustame siis algusest.

01.02.2010
Teatripäev.
11-12 esineb väikestele aulas teater.
Kui Uno Schultz jõuab siis tuleb kohe pärast teatrit.
13.55 on oodata Tiiu Übit rääkima lavastuskunstist ja kuidas on saadud filmide jaoks sitast saia.
Peale tunde tuleks esinema veel üks mees keda kutsuks Toivo ,aga see on veel veidike lahtne.

02.02.10
Tantsupäev.
Tansukoolide osa on veel lahtine ,aga kui nad tulevad siis see toimuks kas kell 11.55 või peale tunde.
(järgneva eest ma vabandan, sest ise polegi ilmselt kunagi selle poolt olnud)
4. tund ..11 klassid lähevad aulasse tantsima.
6. tund .. tantsima lähevad 12ndad klassid.
7. tund .. tants ootab ees kümnendaid klasse.
(sisuliselt ongi oodata taolisi tantsutunde nagu olid meil kunagi kauges ja ähmases minevikus)

03.02.10
Kunstipäev.
Piltide järelejoonistamine toimub 5.-7. tund õpetaja kalli ruumis.
Samal päeval tuleb rääkima visuaalse disaini kunstnik Kristjan Sisa, kui ta otsustab tulla 9.45 siis saavad teda minna kuulama vabatahtlikud järgmistest klassidest : 9A, 9B, 10A, 10B, 11R ja 12H... 11H ei saaks minna sest neil on matemaatika samal ajal. Juhul kui Kristjan otsustab tulla 14.40 siis saavad minna kuulama kõik vabatahtlikud.
Õpetajatele toimub kividest ehete või küünlaaluste tegemine...vastavalt sellele millal neil vabad tunnid on. Info kivide kohta www.talcus.et
Õpilastööde näitused on samuti avatud, oodatud on nii fotod ,kui ka joonistused ja maalid.

04.02.10
Muusikapäev
8.45 ja 10.45 KSG muusikakoolides õppivate õpilaste kontsert 1, 4, ja 5. klassidele.
9.35 rääkima tuleb Hirvo Surva 8.-10. klassidele.
Kui Saluveer saab tulla siis ta on oodatud 11.35 või 12.30 ja ta esineks 7., 9., ja 11. klassidele ,aga kuna ta pole mulle vastanud siis ma poleks selles väga kindel.
Vahepeal võib olla ka elektronmuusika loengud ,aga nagu ma olen aru saanud siis vb. jääb ära ka.. See ei ole minu korraldada.
7nda tunni ajal oleks ühislaulmine aulas 10.-12. klassidele.
Kui Rannap on Eestis siis 14.10 on ta platsis.

ÕHTU:
Teatriõhtu kell18.00-21.00
Osalejad on 8.-12. klass ja tuleb astude ette, eelnevalt saadud teema/reklaami etedmisega.
Võitja saab ... hea auhinna.. ei paljasta, kellele olen juba paljastanud...sellel veab.
Seda üritust ei tasuks vist alahinnata, sest kui läheb hästi, no siis läheb väga hästi.

Ma arvan ,et ma panin kõik kirja ..juhul kui midagi jäi välja siis enamus on ikkagi olemas... spets aruanne Piretile:D

Tegelikult on nii, et mul on vist liiga aeglane net hetkel selleks, et võtta grandioosseid piltide üleslaadimise protsesse ette. Belive me, see ei ole ettekääne, aga mu närvid ei pea ilmselgelt vastu.
Miks ma ei võinud varem sellega tegeleda? Äkki asi on selles, et ma magasin, sest kraadi klaas ei näita palavikku, nagu alati, aga ma tunnen, et see on u. 38. Iseenesest normaalne, aga ma lõdisen ja lasen valla oma rinevaid reflekse. Ebameeldiv.
Mu eesmärk on saada esmaspäevaks terveks ja ma näen selle nimel ausat vaeva, is nice, sest gripiteel on palju parem maitse, kui siis, kui ma olin viimati sunnitud seda jooma.
Igastahes, ma püüan olla mitte nii ärrituv, kuigi see käib teiste reflekside hulka ja ma ravin võimalikult palju...is nice vol.2 ;)