Okou there was a monster in my head, he ate my heart out and then my brain...

Oi oi.. täna olin kõige soojemates suhetes oma uurimistööga ja kõige külmemates Office' programmidega, sest need junnid keerasid halastamatult 4,5 lehte minu tööst pepusse... nüüd siis otsi süüdlast. Mis siis ikka..kuskile ma olen jõudmas ja pole viga, jätkame positiivses laadis ja ennäe saabki homseks lõunaks valmis. Prillid ees ja harilik suus.. nagu alati, aga effektiivselt.
Sellega ma tahan öelda seda, et homse koolipäeva ma jätan vahele ja jätkan uurimistöö lõpetamisega, sest juba teisipäeval ootab Kall seda enda kätte... noooooh ma loooodan nii väga, et saan hakkama. Ütled et lootusest pole kasu? Aaa ütled, et tööd peab tegema...nojah.. eks ma teen, aga pika peale olengi hakanud arvuteid kartma... et jumala eest valele nupule mitte vajutada..
Mis puudutab kõike muud kui uurimistööd, siis mu siseelu elab täiesti iseseisvat elu...ta läks mõistusega tülli... nüüd nad lobise nii ülearu.

Pisikeste koeruste tegemise tuju...

''Kaks sõpra tapalaval...''

Olla või mitte olla ja kui olla, siis kuidas?
Tegelikult ei ole see kaugeltki päeva põhiküsimus ja isegi mitte subküsimus, litsalt lipsas välja, aga päev oli imeline. Kõik nagu töötaks minu kasuks... kõik, mis ei ole paratamatus, annab mõista, et elu planeedil Maa on täiesti olemas.
Peale parki oli elu ka minu pea peal.. ilmselt pärja pealt oli see elu mulle pähe kolinud...üks jumala lehmake aka lepatriinu oli valinud just tänase päeva mu pea peale kolimiseks..aga kuna ta oli tahakoti parki jätnud, siis ma pidin ta ära saatma..keegi ei ela mu peas/peal tasuta.
Mjaaa elu pole vb veel päris mee lakumiseks muutund, aga ega see päris junn ka pole... vähemalt täna mitte...

ÖÖ..
...võimendab kõiki tundeid.
ÖÖ..
... annab aega.
ÖÖ..
... on parim saladute hoidja.

so much to feel good about

be still, my beating heart..

Müstika... hea päev selline tunne nagu ma oleks näind niiiii paljusid täna ja tegelikult on see sõnulseletamatu, mida on pakkunud tänased hetked- äkki sellepärast ongi müstika.
Nägin üle pika aja Saani ja niii hea, vaatamata sellele, et me ei rääkinud vaid lihtsalt teretasime, aga ikkagi mõlemad vaatasime veel tagasi. Ometi pole nii ammu näinud ja viimasel ajal on kunstikool eriti palju mõtetes mõlkunud. Tõenäoliselt kannab see kohtumine ''mõttejõu'' nime.. aga vb lihsalt luck.
Koolis oli ka mõnus, kuigi tundide osa oli kohati igav.
Liivanurm pakkus shokolaaaaadi , oh seda vip tunnet:D haha nalja teen, aga pean ju jäädvustama selle sündmuse ka siia, ega mälu igavene ole, selliste pisikeste, aga niiiiiiiiii meeletult armsate asjade puhul.
Teatripäev oli minu arvates ka üldplaanis õnnestunud. Tore oli. Tõesti naljakas ja vahva, nii et kohati oli kahju mõelda, et see nii lühike üritus on. Meie selle aasta esimest teatripäeva ma ju eriti ei mäleta, aga ma usun et see on üsnagi õigustatud..mul on teised mälestused...
Peale kooli väike tripp, väike istumine ja väike koju jalutamine ja nüüd on väike väsimus, ees on väike film, mida ma olen kord juba näinud aga kuna ma nkn ei mäleta muud kui seda, et see oli meeletult ilus siis tasub ära.
...ma näen horisonti, mitte tükki sellest.
Siiani on õnnestunud olla mõtetest üle, ilma mõtlemisest loobumiseta... loodetavasti jääb see balanss veel mõneks ajaks ja siis võiks mäkke minna;) Kõike peab olema...

suits tungigu mul' silma

Väsitav, aga päris kena päev... unustuseni tempokas. Nii on isegi hea, kui jõuad teha kõike peale kasutu leierdamise. Siin ja praegu, ei midagi enamat.
Appikene kui hea oli näha koolis neid inimesi, keda ma igatsesin juba pikemat aega.. mis siis, et ainult korraks peale DSD aktust..aga nii head, nii omad näod..
Oh kaunis igatsus...
Igatahes täna ma magan nagu beeeeebi, aga enne seda ma tunnen ennast lihtsalt elusana, vähemalt ma üritan püsida kaine mõistusega inimesena. Ja siis ma loen ennast taaskord unustusse.
Ja ma ei vingu.

Farewell

Now that you've been pushing me I'm close to the edge
I'm losing all patience
I have nothing left
We've been here before
I can't take it no more
I've tried

What would you do?
What would you say?
If you found me gone
If I walked away
What would you learn?

Nii palju küsimärke jääb õhku ja las nad siis olla... sest vastused tekitavad veel rohkem küsimusi, millele ma ei taha enam oma peas vastata...sellepärast, et sina ei suuda neile vastata.
Midagi ei muutu (noh lootus sureb viimasena,aga vaatame tõele näkku ka vahelduseks)...''Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis tuleb Muhamed mäe juurde.Ja ''mägi ''on otsus, mida ma võin hiljem kahetseda, aga see on minu...ja kuidas saabki liikuda oluliselt edasi ilma riski enda peale võtmata.
Kui sina ei muuda midagi, siis keegi peab seda tegema, sest muidu hakkaks asi kaunis isekaks kiskuma. Mis oleks iseenesest ka kurb.
Ma tean, et see pole minu piir, aga milleks minna piirini?
Nähtud ennegi..ma ei otsi lihtsamaid teid..aga ma ei taha enam ise rajada neid raskemaid... alati olen mina see, kes tagasi tuleb...mkm.. see kord mitte ja olgu ma kõige halvem inimene maailmas siis sellepärast... olgu nii nagu süda ihaldab...
Kui valus ja kui halb poleks mul seda endale ka sisendada, siis äkki on see just see olukord , kus ma pean leppima sellega, et ''kaotades me võidame'' ja kui see pole see ,siis kõik tuleb ise..omal ajal.
Ma olen nii palju öelnud ja nii palju mõelnud ja ma ei arva, et selle sissekandega mu mõtlemine lakkab..aga ma annan viimast korda mõista (endale ja mitte ainult endale), et mul on ,nurgeliselt öeldes, mõõt täis sellest iseendaga palli mängimisest... niipea kui see tennisepall minu väljakule jõuab on vastane läinud...a.la sinu pall, sina tegelegi sellega.
Hea jääb ja halb ununeb..ma ei tea kuidas muud moodi öelda, et ma ei unusta mitte kunagi seda lühikest aega, aga ma ei oska minna selles ajas edasi nii nagu ma läinud olen, ilma ise ennast vigaseks tegemata...sind pole seal, sa vaikid siis kui on rääkimise koht... sa ei kannata minu arvamust, aga sa ei lükka seda ümber ja ma ei taha oletada.
Astusin oma rajalt sinu jälgedesse, nüüd jätan kõik sõnad sulle ja lähen oma raja peale tagasi...tuleb aeg ja kui vaja sa liitud ise..nüüd juba minu teel.
Ma lasen lahti.
Ma jään endale truuks.
Ma ei ütle head aega, aga ma ütlen nägemiseni parematel aegadel.

Kõige paremate mõtete ja soovidega,
J'le

:)

04.04 ÖÖTÖÖÖÖ on selle nimi