mäumäumäu mäu määäuuuuuuu

Maaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa eeeeeeeeeeei tea. Ma ei taha sellest rääkida.:D:D

Tegelikult oli hea, ma häman natuke. A no ma olen broken. Päris otseses mõttes. Kael ja ülaselg on täiesti döö shit seisundis. Olin veits kaua päikese poole seljaga ja millegi pärast valutavad ka lihased. Hah noh mitte et ma ei teaks miks ... eks ikka Perverdide- ja vb natuke telgi pärast:D
Hästi palju toredat oli ja nagu me lelles juba arutasime , et mis iganes tunne seal koha peal ei oleks, järgmisel aastal oleme ikka tagasi ja sama elevil. Kui ma koju jõudsin ja pesus lõpuks ära käisin tundus elu nii seletamatult ilus ja see tähendab, et kahtlemata oli lelle vägagi ootamist väärt.Eks ma sain omamoodi targemaks ka. Lünkade ajal tulid pähe kõiksugu mõtted ja mulle meeldib , mulle tõesti meeldib see seisund, see fiiling ja absoluutne teadmine, et nii on parem, nii on kendam. Milleks siis enam väänelda?
Ilmaga vedas ka, mingis mõttes... koguag oli +100 kraadi:D
Ma olen muutunud, mitte kordinaalselt, aga...
ma olen muutunud.

Viva for my life

Ma olen seeeenekeeee!

Kui keegi küsiks mult mida ma kardan.. ma ei oskaks kohe vastata... aga tegelikult ma kardan tigusid ja äikest... kardan neid nagu tuld. Tigude suhtes on väiksed edusammud, aga imetillukesed.
Äikese kohta nii palju, et eile öösel lõi päris kaua välku ja ma ise ka imesasin, mis hirm mul sees oli... Ma ei julgenud minna kööki mahla tooma.. Võtsin ennast mitu tundi kokku (mul polnud und) lõpuks tõin õunamahla tuppa. Mõtlesin et loen, aga kuna mu lamp asub aknapoolses voodi ääres ja selle juhe ei ulatuks teisse otsa siis ma ei saanud lugeda ka, kuna silme ees ikkagi välgutas. Ei karda ju seda, et sisse lööb... täiesti x hirm. Istusin mõnda aega teki all, siis hakkas mu istekoht veits sauna meenutama ja lõpuks vajutasin nägu patja ja suure vaevaga suutsin magama ka jääda.
Ei viitsi oma päevast rääkida, aga see oli tore ja armas ja kuidagi...pikk.
1 päev lelleni... ette ei muretse, aga ma loodan, et midagi valesti ei lähe ja pealegi ma lausa igatsen Hendrikut näha:D

Oh aegu kauneid, niii kauneid..:(

The impossible.. improbable

Nii nunnu päev oli.
Ilgelt nunnu... hommikul sõitsime rattaga, aga randa me ei jõudnuki see-eest saime lauluväljakul magada.
Päeva teine pool möödus Kehrwiederis ja öö algus sisustus filmi ja jalutuskäiguga, natuke nukra käiguga, aga hei... ''seegi möödub''. Nüüd olen jõudnud siia ja... höhö üks päev korraga, suvi on ja võtame sellest viimast ja kui tuleb sügis siis jätavad puudki lehtedega hüvasti, aga puud jäävad ikkagi puudeks ja lehed lehtedeks- hiljem küll kuivanud pudiks, aga selle ma välistan kohe, või noh ilmselt see pudi ei puutu asjasse, mõte pidi lugema, aga nüüd kui mõte läks rändama..go figure mida ma tegelikult mõtlesin sellega.
Kui öö on taas oma troonile istunud, läks jälle meetult palavaks... HOOOT, how come...
Liis on tagasi, kuidagi soojaks läks kõhus:D:D
Elu on ilus, elu on lill, väga värviline, aga lill... ILUS.
Aaa mul tulid meelde mu unenäod... mõnikord ma tahaks elada neis, mõnikord ma ei tee reaalsusel ja unenäol vahet ( teate küll, kui arvad, et midagi toimus, aga tegelikult oli see vaid uni), vahel ma ärkan kõige huvitavamal kohal ja mõnikord mulle tundub, et unenägu on midagi enamat kui aju mäng...hm sweet.. On ka halbu unenägusid, aga need tulevad unemati halvast tujust.. kuluvad ka ära:D

HOOOOOOOOOOOOOT

Päikeseloojangud on nagu hingepalsamid, aga peale seda kui päike on tudule läinud algab põrgu... vähemalt minu kodus. Nii palavaks läheb. Palju hullem kui päeval, olgugi, et päeval pole mind üldjuhul kodus, aga täna ma siiski veetsin suure osa päevast nelja seina vahel- kohustused (koristamine ja blaaa, lahutamatu osa elust). Kui KOHUSTUSED said täidetud ja ma sain teleka küljestki lahti läksin- kuhu? õige.. Kehrwiederisse. Hängisin seal ja döööööööäüüõöü...
Homme hommikul lähen rattaga sõitma, siis lähme Andresega PÄEVITAMA ja jälle- kuhu? õige.. Kehrwiederisse...

Toomas Linnupoeg says:
elu on lill

Nooo Toomas Linnupoeg eksib harva ja see pole küll mingi eksimus.
Ainult et see seljavalu mis täna päeval mu olemise praktiliselt võimatuks muutis oli ilmselt mõne koleda lille ilmutus vm.
Aga õnneks on olemas Kerstin, kes leevendas mu valu massaažiga... vastutasuks sai sama:D:D
Is naisss, soooooo naisss..
Selg annab ikka veel natuke tunda, aga natukene ei lähe arvesse... döööööö:P

Kuulan mõningaid laule ja tekivad seosed, uuuuf nagu eelmisest elust... mis polnud ju iseenesest halb, pigem kasulik, aga ma ei igatse seda...

Mis puudutab oleviku, siis kõik on hästi. Tagasihodlikult öeldud, aga samas see ju ütlebki kõik. Kõik on rahulikult hästi ja ma ei tunne nagu ma oleks millestki ilma jäänud.
Pühapäeval läheb Egert malevasse ja sellest on natuke kurb, aga 2 nädalat...no võrdlemisi lühike aeg.
Ma pean isegi ära otsustama, millal ma tulpide ja juustu maale suundun...
Ma ei tea äkki ma olen igav... aga mul pole midagi rääkida... mul on niiii sügavalt hea olla, et mul on paljudest asjadest lihtsalt ükskõik ja ülejäänutest asjadest eelistan jutustada muiatas ja iseendale.
Täna on niii ja tunne on hea:)