It's not a tomah!

Tühja igatsuse meeleolu. See on midagi imelikku, kui sa igatsed midagi, kuigi see miski on üsna määratlemata või niisama ähmane.
Päris hea igal juhul. Pole mingi masejunn.
Mõtlen, et ma olen vahelduva eduga 4 aastat elanud ühe toreda kiindumusega ja nüüd ma vaatan, et sellest on alles vaid osaline imetlus ja austus? See nagu ei puudutaks enam mind. Võib juhtuda nii, et mingi aja pärast ma söön oma sõnu ja see muutub järsku jälle millekski isiklikuks, aga praegu... hetkel on see kauge. Sellest kaugusest ilmselt ka pehmemat sorti igatsus ja samas võidurõõm või see samune ''jess elasin üle/läbi''.
Ei saa ju kunagi teada kas asi oli ainult minus või vastab tõele teooria, et miski ei juhtu niisama.
Jõle naiivne oleks öelda, et homme algab uus elu või midagi säärast, aga mis ma teeksin kui hakkaks:D:D Võiks ju olla mingi epic pauk ja blaaaaaaaa. A võiks ju ühel päeval ärgata ja avastada, et inimesed käivad täte peal.
Mul oli tavaline päev.

I was made the way I am

Olin täna kodus. Ühtpidi jumal tänatud, et ei pidanud klassis surema ei igavusse ega ka köhahoogudesse, teistpidi on mul kodus natuke igav.
Siin on jälle uus probleem, ma ei taha kooli suhtlemise pärast. Ma ei taha üldse suhelda rohkem kui msn võimaldab. Ma tahan vaadata inimesi, vaadata mis ümberringi toimub. Ei tahaks suuremat kontaksti kui silmsidet, kui sedagi.
Mitte, et ma mingi misantroobist toriseja oleks, aga nii oleks ikka parem.
A elu on megailus kui sul on lutsukomm (ja 15 idiootset saksa keele lauset, mida sa pead pähe õppima).

Haige

Päris halb köha.
Natuke halb ilm, kuigi mõnikord teeb vihm head.
Veidike külm.
Ebameeldiv üldine seisund.
Maa ja taeva vahel.

they may understand my rage

Läksin magama algava nohuga, ärkasin täiesti pekkis kurguvaluga. Nohu pole aga kurk ja kopsud on veits nugasid täis.
Ei saa kooli ka üle lasta, sest nagu mul ikka juhtub on minu haiguse ajal tööd. Sellegi poolest ma eeldan, et homse päev piirdub kolme tunniga. Sakus ja matas tööd niiet sellest saabki olema minu piir.
Idee poolest on Randrüüdi sünnipäev ka homme, aga god damn.. ei ma ei ütle et ma üle lasen, aga god damn...
Nagu ennustatud oligi, oli päev täis tühjust ja mõttetust. Eriti viimane tund -eetika- ma mõtlesin täna päris pingsalt, miks ma ikkagi võtsin selle? Tean küll miks, aga on seda vaja?
Aeg-ajalt võiks ju tiksuda küll, aga õõõõõõõ maitea. We'll see.

Aeglaselt liigub tervis allamäge, aga ei tea veel mis piirini. Mine sa tea äkki on see kõige madalam tipp juba saavutatud... samas asi pole kuigi äärmuslik ja tõbi on üsna tavaline.
Uudiseid pole ja homne päev tundub äärmiselt mõttetu... böööö.. sisukus ise.

kazjavka

Ma olen peaaegu rajalt maas... mu nina on kinnisem kui päeval. Aga mu tuju on hea ja ''mis raamatu sina täna raamatukogust võtsid?'':D
Hahah a tegelt, tänane päev ei olnud tuhkagi parem eilsest... Ikka tundus veits pikk ja tüütu, samas viimane tund oli päris hea- lõpus keeras naljaks (inka).
Tegelikult polegi eriti midagi rääkida... kõik on nagu on ja pole midagi võtta, ainult jätta.
Laulsin emale 10 min ''trollolooo'd'' kuni ta lõpuks mulle pulgakommi andis, et ma vait jääksin...
A davai?
Lähen varsti pessu ja lugema ja trolloloo ja loodetavasti täna ei näe õudukaid öösel, sest mitu ööd järjest toimub mingi bs mul unenägudes. Samas tänane öö tõotab ise õudukas tulla, sest mu nina on veits tatine:D