Eile ei tulnud saku õppine just kõige paremini välja. Uni oli nii jube ,et ma lihtsalt pidin ronima teki alla. Panin spets äratuse poole kuueks ,aga nagu oligi arvata ma ei suutnud tõmmata end voodi küljest nii vara lahti. Sõnu pidi õppima bussis, estas...kavatsesin füüsikas ka aga.....

Jakobson kutsus mind tahvli juurde lahendama ülesannet ,aga need kes teavad mind teavad kindlasti ka seda ,et ma satun segadusse tahvli ees...peaaegu koguaeg satun, sedaenam et tegu oli füüsikaga. Igaljuhul see läks nii käest ära ,et kui õpetaja oleks küsinud mult palju on 2*2 ei oleks ma osanud vastata. See on haige tunne kui kuskil sügaval sa tead ,et oskad aga aju just kui keeldub seletamast kuidas miski käib. See oli sõna otseses mõttes ajusurm. Seda on võimatu seletada. Lahendasin meeleheitlikult teiste abiga selle ülesande ära ja läksin shokkis kohale. Mul on suva mis mõtlesid kõik kes pidid minu ajusurma pealt vaatama ,sest nemad ei tundnud seda mida tundsin tol hetkel mina ,kui dramaatiliselt see ka ei kõlaks, aga see on tõsi. Mul on jumala pohhui kuidas mind hiljem vaadati..mõni sai kindlasti egolaksu, aga mina käisin päeva lõppuni surnult ringi ,ei ühtegi emotsiooni, ühtegi mõtet. Sitt tunne. Praegu on pea värskem ja ma oskan seda natukenegi analüüsida. Ma võtsin selle liiga südamesse. Mind häiris kindlasti see, et osad tegid oma pilkudega maha,kui ma vataasin otsa nad ignoreerisid seda, vaatasid vastu ,aga justkui tühja...ma ei tea milles see tuleb, mingi idiootne inimeste kurjus, mida on ka mõnikord mul endal ,aga siiski millest?..Nii halb elu? Enesekehtestamise vajadus?(a.la haha ta on nii loll ma olen targem vaadakem teda nüüd kui nartsu) Bullshit mul on kahju inimesest, kes tõesti arvab ,et see samune matemaatika või füüsika oskamine ongi see tähtsaim asi inimese juures. Lihtsalt see minu tujutusetus tõestas täna veelkord mulle ,et inimesed ei vaja sind ,kui sul pole neile midagi anda olgu need uudised või naeratus. Mul polnud täna vaja seda tähelepeanu, ei...aga selle kõige juures ma lihtsalt panin tähele.

Noh peale füüsiakt oli saksakeele töö , muidugi polnud ma õiges meeleolus seda kirjutama ,aga ma loodan ,et mul läks hästi või vähemalt normaalselt. Ma ei mäleta kuidas läks päev edasi..mis tunnid olid ja mis järjekorras pole oluline ka...viimane oli muusika ajalugu ja selle järeltöö...loodan et see läks ka hästi.

Dear God, if you are up there ,then you have to know that today is the day when I was a good girl.
Ma jooksin ära selle neetud Peetri ringi ja päeva lõpuni kannatsin täieliku jõuetuse all, seega polnud mul energiat rõõmustada selle üle ,et minu diplomitöö nimelt need silmas...lähevad rippuma Estonia teatrisse.
Naermine kulutab ka tohutult energiat niiet minu batakad on megatühjad ja ma ei kujuta ette kuidas ma õpn selleks saku mammuttööks.

Plaan:
Söön ja tsätin
Pessu
Õppima
Tuttu

''Inimese tugevus seisneb oma nõrkuste tunnistamise oskuses.''
No on see ikkagi nii? Kes selle üldse välja mõtles? Nkn mingi mees kes otsis oma nõrkusele vabandust? Vot nii on ikka hea probleeme lahendada. Ma sain kahe sest ei tahtnud teistele pähe teha. Teeb sama välja ju.
Aga teiselt poolt nii ongi kergem, ma pigem julgen rääkida oma probleemist ja nõrkusest ,kui hoian seda sees ja vihkan veel teisi ka takka otsa.
Ah ma panin üldse tähele ,et mul on viimastel päevadel mõtete buum. Kodu mõjub ikka päris hästi ja kuigi ma ignoreerin seda, et ma vihkan ennast selle eest, et ei saanud krissu juurde reedel minna, siis mu elu on ikkagi ilus. Aga dou see võis hea hahahahaha ''istumine'' hahahahaha olla:D

Ma ikka ei saa üldse õppida, no mul pole praegu seda tuju...see on nagu sa hakkad lugema raamatut mis sulle üldse ei meeldi, aga sa sunnid ennast ikkagi. Masendav ju. Ma tahan ainult piimashokolaadi või lihtsalt piima ja magada...täiega noh! Mis on veel masendavam ,et homne päev algab surnult, mõelda vaid..esimesd tunnis on kunstiajalugu ja inka- siin pole erilist lootust et tunnid toredad tulevad. Peale neid tunde on 2 saksaajaloo tundi like wtf..me saame tööd kätteeeeee..natuke kardan jah. Vahepeal on mingi jama ja siis on Kehka oma Peetri ringiga ...whyyyyyyy? Vihkan seda ringi. Ja noo koolipäevale paneb punkti mu saksakeele DSD-teemaks on turism ,aga ma pole veel eriti sellega tegelenud. Niiet tegemist jätkub.

Appi kas õudusunenäod lõppevad ka kunagi? Vapseee mis müstikat ma unesnäen...wtf. Ja öö ei möödunud ka tuhande kordse ärkamiseta ja vaatamata sellele unenäod jätkusid ja venisid ja mida kõike veel. Igastahes täna olen kodune ja õpin. Noh kindlasti mitte ma kohe ei hakka õppima vaid vaatan telekat ja põletan niisama oma elu:D

Nassu läks ära. Jumal tänatud ta äratas mind kasvõi mõneks ajaks ellu..rääkisime ikka kõigest, me ei näe temaga väga tihti aga kui näeme siis jutuainet jätkub. Ta on nii teistsugune ,kui tavapärane ,igapäevane rahvas mu elus... vb just sellepäras,et pole aega igapäev suhelda. Tal on samad probleemid ja samasugune elu ,aga ikkagi teistsugused jutud. Igastahes istusime rääkisime oma draamadest tegime väikseid õnnepulgakesi ja nu mis..have no pack nomore. Aga see pole hull. Täitsa lahendatav kui vajadus tuleb.
Igatahes see oli tore ,et ta tuli. Kuigi ma ei saanud õppida nagu plaanitud oli ,aga homme on ka päev.
Nagu välja tuli ,siis kõik on mõtlemises kinni..mitte et kui sa mõtled positiiivselt siis ei saa koolis kahte vm ja nii palju kui sa ka ei üritaks arvata ,et kaks pole midagi hullu siis face the fact 2 on sitt hinne, mis teha. Aga no see on ainult näide.
Teine asi on see ,et ma ei saa aru milles viga aga ma ärkan öösiti poole une pealt , või noh ma aiman et asi on närvides, sest ega sa laksust ei hakka kannatama halva une all vm... ma lihtsalt panin tähele et terve eelmise nädala ma ärkasin öösel vähemalt korra.Läheb üle..seda ma tean.
Ikka mõtlen natuke sellest eilsest unest, jumal küll miks samat und ei või näga ka see keda sa näed. See oli hea unenägu.

So I'm still looking for something I'v never seen...

See pole mian, ma pole kunagi olnud selline.
Laupäev ma ootan Nassut külla, aga nagu isegi hommikune päike ei ärata mind ellu.
Eelmisel aastal mingis ühiskonna töös ma kirjutasin ''Ei ole mõtet mängida ,et sul on kõik hästi ,kui sa tegelikult vajad abi.Pole midagi häbeneda ,sest igaühe elus juhtub nii mõndagi ja mis see minu asi ikka on mis minust arvatakse, olen see kes olen.''...Äkki ma vajan ka abi? Äkki mul pole kõik korras? Miks ma ei saa aru?
Imelik ikka veel kodune ja ikka veel Maria. Huuh idikas.