Nooo vot koolipäev selja taga. Selline rahulikult mõtetu päev ...mõte kadus ära..no mõtetu pole midagi rääkida. Viimased 3 tundi olid niiiii unised ,õnneks tuli päike välja. Nüüd ei viitsi kuskile minna ega midagi teha niiet pohhui....

Seee on ju ESMASPÄÄÄEEEV. Päev on jube tegelikult, üldjuhul pole mul midagi esmaspäevade vastu ,aga miks see nii väsitav on. Tunde pole üldse palju ja nad pole kaugeltki kõige raskemad tunnid, aga siiski juba teist korda ma panen tähele, et esmaspäev ON väsitav ja mitte vähe. Muidu on kõik päris hea, saksas ma sain südamest naerda ja õnneks kell helises väga õigel ajal natuke veel ja ma kujutan ette et õps olekski mu naermise pärast välja visanud...see oli lihtsalt lämbumise pisarateni naljakas..Mingid lühikesed tektid mis leidsid minu peas täiesti erilise- naljaka tähenduse.
Jälgisin hoolega inimesi ja leidsin ,et osad on ikka tõeliselt leidnud üksteise, paras paar see tähendab. Tühi ja kohati väga kohatu jutt tuli paremalt ja vasakult , mis vahepeal muutus ikka nii häirivaks ,aga ma õpin seda ärritust maha suruma ,sest seda mida ma tahaks öelda ma nkn ei ütle. Ma tean et kui ma ütleksin hakkaks mul neist vaimuvaesetest kahju ja no ei tasu lihtsalt ära, erinevad väärtused , mis teha ka mina võin olla kellegi jaoks vaimuvaene ja see pole tegelikult üldse nii oluline tuleb lihtsalt õppida oma emotsioonidega läbisaama ja kindlasti see kukub mingil hetkel kõik läbi ,aga millegi võrra ma saan ju rikkamaks.
Muidu oli hea näha näiteks neegrit kes peesitas 2 nädalat USAs ja tore on loomulikult see ,et ei tunnegi üldselt mingeid hulle pingeid nende vahel kellel need olid ja ka minul on parem olla. Loodetavasti pole see vaikus enne tormi. Nüüd võiks veel mu kallis füüsika pinginaaber kooli naaseda, terve ja ilusana ja kõik võiksi minna nii samm-sammult rahulikult edasi ...AAAAAAAAA ja Randrüüt lülita oma pagana toru sisse, kaua võib koopainimest mängida:D Pole ammu näinud:D võrdlemisi kaua.

Ahhhaaaa nüüd peab tegema muusika ära, mis on nii tüütu ,sest see õpik on iga õpilase ''unistus''.
Peale muusiakt tuleb arvatavasti tudupaus ja siis kõik muu tegemata jäänud jama.

Ei mingit boomi lihtsalt läksin eile väga vara magama ja ei jõudnudki enam ei arvutisse ega kuskile mujale. Aga iseenesest päev oli väga, väga hea. Esiteks koolis oli hea olla , kohe tõseselt hea ja rahulik, aga nüüd midagi konkreetset ma ei oskagi öelda ,sest , polnudki vist midagi konkreetselt rabavat.
Peale kooli ikka nagu alati tee koju , mingi väike nusperdamine ja siis jälle kooli... viisin Rokile kultuurinädala pildi mis läheb loodetavasti kooli koduka pealehele ja no väike ,aga ülimalt andekalt Liisi/Kerstini kirjutatud tekst ka siis sinna kõrvale. Või no seda teksti lugesin veel eile õhtul ja täna ka, mulle väga meeldis.
Teel kooli kohtasin ühe huvitava inimese ja kahjuks pikemat juttu me ei teinud ,aga supper meeldiv oli ikkagi.
Peale kooli linna ,seal täitsin paar kohustust ja siis veetsin toredalt aega raamatupoes ja valisin isegi paar raamatut endale välja ,millest 2 tk ma saan juba esmaspäeval Liivilt:D
Meeldiv.
Tulin koju ,tegin oma tavalisi tegemini kuni tuli uni ja siin mu päev ka lõpppes...kella kuuest kuskil:D Ise ka ei usu, aga üldse ei kahetse ka.

Ilus päev oli, tõesti selline..mm.. midagi unistuste päeva moodi asi ,aaa nagu ...ei ma ei hakka vinguma ja ütlema mis puudu jäi ,sest ka selliseid päevi on vähe ja kui nende kallalgi norida siis on küll crappy.
Esiteks lihtsalt terve päeva mu keha tootis hea tuju feomoone . Mul oli lihtsalt mõnus olla, ükskõik mis tunnis. Lihtsalt mõnus suhelda inimestega ja no ok osadega on see suhtlemine natuke komplitseeritud, aga ma kõige oma heaolemise juures leian praegu ,et mina tegin sammu lepituseks ja ma ei taha süvenenult mõelda enam sellest ,sest alles olid halb olla ja mitte üks ega kaks päeva ja kõige selle põhjustas üks inimene. Nüüd paistab minu õuel päike ja mul on siiralt hea ja mul polegiiii halbu mõtteid ,et keegi peaks nüüd piinlema, aga ma loen su näolt ja tegevustest välja ,et sulle ei meeldi see minu seltsiv elu. Ma pean paratamatult nautima ma ei saa midagi teha, kui õues on päike ,kui tuju on laes ,kui suhtlemine on nii kerge ja just nendega keda ma jumaldan , mis ma tegema pean -mornima? Oh ei. Ei iial.
Neil päevil ma näen kõike teises valguses ja armastust on rohkem, kindlust on rohkem ja ma hindan kõike rohkem. Headel päevadel on ainult üks viga...nad lõppevad ära ja loomulikult iga hetke päevast sa tahad peatada ja no veel natuke, veel natuke ...paluuuun.
Muidugi mul on mingi kerge foobia ,et mis siis kui homme ei..... aga no kui homme mitte siis nädala pärast või kuu pärast ,aga täna pole kindalsti see viimane ''best day ever'':D
Peale kooli ma läksin koju ja kuna ilm oli niiiiiiiiiiii ilus siis oli vajadus minna linna...kooli juures ma avastasin taaskord Elise olemasolu , kes oli seal kooli ümbruses külmetanud Kerlit oodates.
Elisega läkime Allu juurde ja sealt parki ja WASSERPIPE huhuhuhuhu.Alguses oli hea ,aga lõpuks külmusime ära ja no mul olid käed väga krampis ,ei tulnud pleierigagi toime, aga hea oli ikkagi ,sest tuju oli tasemel.

Kodus magasin, nüüd õpin saku ära ja teen Kerstinile vajalikke kultuuri nädala asju veits.

Kevad on südameees.
Kirjutasin eile kõik ära siis vaatasin CNN'i peale Obama live'i ja ma ikka mõtlen et ta räägib nii hästi. Siis ma mõtlesin sellest kõnevõistluse teemast ja kui see oleks toimunud nüüd siis ma teaks mida öelda, sest mul tulid ikkagi geniaalsed arutlused pähe. Nii elementaarne ju, aga ma üldse ei kahetse et ei võtnu kõnevõistlusest osa.
Ülimalt loominguline öö oli ja kui lõppuks tuli uni siis oli ka selge ,et ilmselt ma magangi sisse... ja võta näpukst lausa epic sissemagamine oli niiet kui lõpuks ema ärkas, ta vist arvas et ma olin juba ära läinud ja mis seal ikka tegi omi asju ja läks tööle ,mina aga ärkasin kahest. Kõlkusin ringi ja läksin juuksurisse, see oligi plaanis muidu jaaaaaaaaaaaaaa sain oma wild bushist peas lahti. Praegu on kiilakas tunne aga rõvedalt parem on olla:D
Üldse , ma panin juba ammu tähele ,et öö on tegusam ööpäeva osa...või no loomingulisest külkjest on see ikkagi parim aeg pusida midagi.

Inimese lolluse üks konkreetne näide ,aga mitte naerda see on sügavalt isiklik.. nii..
Panin täna tähele ,et aaa..ei...
On üks laul ,mis seostub ühe kindal inimesega ja täna ma olen seda laulu kuulnud ikka rõvedalt ja igalt poolt ja iga jumala kord mul hakkab kõhus kõik keerlema ja jumal teab noh selline liblikate värk ,aga kui me näeme või noh kui ma näen teda juba kaugelt ,on ees see tavapäraselt tõsine pilk( temal) ja ma saan ju aru, et no inimene kõnnib on mõttes ega ta ongi tõsise ilmega, aga... Näen kaugelt tulemas seda nägu ja kõik muutub nagu nii vaikseks ja rahulikuks ,et noh pohhui ju ta tuleb sealt vahib kurjalt ja ei tahagi nii hullult midagi rääkida ega midagi ette võtta ja ma kujutan ette et see on lihtsalt vastastikune ,sest noh näeme tihti jaaa mõnikord isegi ei viitsi teretada , tänaval pilgust ju piisab ,aga see samune iga jumala kord (ok ma enda nägu ei näe aga ma kujutan ette et..) mõlemad oootame ,et kumbki hakkab esimesena rääkima( seda ootuse värki näeb ju ära, kui vähegi tunneb inimest) ,aa no kumbki ei räägi sest minu tõsine pilk, tema pilk ja on pohhui...üksteisest möödas ja siis on fakk...ja no kas see pole siiis inimese loomulik lollus.
Kas see tähendabki seda, et mõnda tuleb imetleda kui ta on vait või hoopis kui ta räägib aga kellegi teisega kui minuga nt. või noh kui räägib minuga ,aga fakk ei räägi ju sest kumbki ei suuda siis keskenduda. Kui rääkija ei suuda keskenduda siis ei vaata ta kuulajale otsa vaid mujale ja kuulaja tähelepanu haihtub ka ..niisiis...no nõiaring noh:D Ei ma ise imetlen seda ,et see on ju idiootsus , täielik ,aga lliblikad kõhus või selline ...mmm...nõiaring ma kordan ja liblikad...liblikate ring... Jaaaaaaaaaaaaaaaaa mul onheatujumoodiasi praegu ...ja see kirjutis ei pruugi olla kõige selgem aga noh magamise asemel ma lihtsalt mõtlesin sellest ... noh see teema on mingil määral pohhui, pinget see igatahes ei paku, lõbus on:D Tõsiselt tore on see, aga arusaamatu ...
Tegelt sain post'i valmis ,aga ma jätsin mainimata selle (see peaks kuskil jutu keskel olema) ,et kui ükskord saab külmavereliselt lõpuks jutule siis see on nii hea alati ja nii kaua võib rääkia ja mõlemal on hea tuju veel 3 päeva sellest, iilge , võimatu iseloomusta mis tunne see on kui saab konkreetselt mingile teemale, aa no seda juhtub siiski harva ,sest nagu ma rääkisin keskendumine ja oooohissandapüss see on ..mjah...

Agas minas koolis ei käinuds.
Öösel ei saanud üldse unele ,sest koguaeg oli mingi köhimisvajadus ja vastavalt hommikul siis ema pakkuski ,et ma raviksin täna. Hiljem tuli ettepanekuga ,et viib mu autoga arsti juurde ja toob koju ja ma eii tea mida veel, aga kuna mina oman kerget foobiat arstide ees või noh ,kas just arstide ees pigem selle ees mida nad öelda võivad siis ma üldjuhul väldingi neid.
Suht alati on saanud ilusti ilma perearstita hakkama ja praegu ka ei näe veel vajadust kuskile pöörduda ,sest ma oletan et mul on siiski tavaline külmetus.
Igaljuhul vahtisin kodus ja jõin piima meega mis ei meenuta absoluutselt mingisugust unistuste jooki, aga peab tõdema ,et mõjub hästi.
Noojah kodus on siiski igav ,sest uudiseid pole kommunikatsioon on niisama võimatu ,sest päeval on kõik tööl ja koolis niiet jah..ainuke tore asi oli ekool kust vastu naeratas muusika retsensiooni 5. Ei no meeldiv, sest Pommilt ma midagi säärast mu kriitikale ei oodanud. Tähendab ,et see retsensioon oli üks puhas kriitika ja kerge arutus ( ei mitte arutlus vaid arutus).
Aaaaa telekast tuli mingi kell ka Grey anatoomiat ja see oli kas teise või kolmanda hooaja viimane osa mida ma olen juba näinud ja kindlasti rohkem kui ühe korra, jeps kurb osa oli. Iilge grey anatoomia igatsus tuli niiet peab hakkama viiendat hooaega vaatama...või noh edasi vaatama ,sest mingid osad on vaadatud ja no kas on üldse vahet, mõte loeb:D
Niiet glück in my oppinion:D