esmaspäev, 28. september 2009

Estonia hukust on möödas 15 aastat. Kuigi ma olin kahe aastane siis ma mäletan seda päeva kui ema ja vend läksid Estoniaga Rootsi ...toopäev unustas isa mind naabrite juurest ära tuua niiet ma magasin naabrite suures toas ,telekamäng süles. Nüüd kui õnnetusest on möödas palju aastaid ja ma olen üpris mõtlemisvõimeline ma tean seda ,et ema olles mõjutatud mingist sisetundest tuli päev varem tagasi Eestisse...Kui poleks olnud sisetunnet, ma ei tea mis oleks minust saanud. Minu loo lõpp on hea ,aga kui palju on neid kes leinavad siiamaani oma vanemaid või sõpru? Kui palju on neid kelle silme ees põhja suubuv laev?
Mida tundis esimene eestlane ,kes sai teada et Läänemerel on suur õnnetus?...P.S. See oli Lennart Meri.
Mjah Estoniaga läks põhja palju rohkem kui mitusada inimhinge. Mõni asi lihtsalt on selline mida me ei saa kunagi teada.


Aga ,ei kuidas ma siis jätan mainimata siis oma päeva. Väga decent päev. Rahulik, sisukas ja ära keeranud. KN'i arutamine paremal ja vasakulon käimas täies hoos. Ju siis nüüd on hilja ära öelda kui selline soov peaks tulema. Mehansm hakkas tööle. Juba neljapäeval saavad õpetajad oma infotunnis seda arutada ja diskuteerida kultuurinädalat puudutavatel teemadel, sest jutuainet on. Kasvõi see lihtlabane palve ,et sellel nädalal poleks kellelgi kontrolltöid...tähendab juba see võib tekitada mingeid tülisid.
Agas jah ei hakka midagi etteütlema, que sera ,sera!
Mul sai järsku kirutamise ind otsa ja pealegi, ma ärkasin alles hiljuti, pea ei tööta üldse hästi...

pühapäev, 27. september 2009

See oli hea nv.
Reedel peale kooli ma läksin linna ,kus sai Sirkli kohvikus kokku Kristiinaga ja teine Kristiina oli nkn tööl. Istusime rääkisime, nii palju rääkisime, nii hea oli. Ma igatsesin.
Kui kohvikut hakkati kinni panema läksime me Kristiinaga ära bussi peale, Krissu Viimsisse mina staapi.
Staap oli alguses eriti heaju Eku ja Kusti on pumbad , maas seisid 2 ssrt tühja õllepudelit ja taburetil tühi laudur. Õnneks ma olin just ärajoonud 2 koffeiinitabletti ja mul kammis niisama ka. Kui jõudsid Liisa ja Sirkel hakkasime proovika poole liikuma...Teepeal liitus veel Karl ja me saime Eku vanaema pirukaid ka:D
Proovikas oli kahtlemata hea, taaskord. Vahepeal oli meiega ka Kerstin kes lõpuks läks ikkagi viimase trammiga koju ja joinis ka Aaps.
Öösel väike trip staapi peatusega faas ühe juures.
Kamm-jamm ja kokteilid + top shop, nii mööduski meie järjekordne staabiöö.
Hommik algas vähemalt 2 korda. Esimest korda lõugamisega mul on song teist korda ma ei tea millega ja kolmandat äraminemisega.
Jubeda parmu tundega me suundusime kohvikusse. Sealt lahkus Krissu kirbukale ja ina jäin toibuma...toibusin päris mitu tundi. Vahepeal liitusid minuga teised kirbuka fännid nagu Marit ,Reelika, Anu ja Anna-Liisa. Ei mulle sobib.
Kui jõudsin koju tuli meelde ,et ma pole midagi söönud ja minu esimene ohver oligi külmik ,kust ma ei saanudki midagi. Ilgelt solvunult külmiku peale hakkasin kirjutama KN'i kava ja sellega mu päeva tegus osa lõppeski. Niiet õhtuni ma lihtsalt lasin schlangi.
Väike tõsine vestlus või pigem monoloog ja ma olin nii surnud et läksin poole üheteistkümnest magama.
***
Tegelikult ütles Kessu eile ühe väga õige asja mulle. Igaüks teab seda nkn ,et sa elad ühe korra ,aga see on nii tavaline ,et tihtipeale selle ütluse sisu kaob. Ma siis käitusin eile lähtuvalt sellest ,et mul on pohhui kas ma kahetsen või ei ,aga ma kindlasti oleks kahetsenud kui ma poleks hakkanud rääkima sellest mis mind painas ja häiris, mis tegi mulle hirmu for god saiks.
Ma ei tea mis läks korda inimesele ja mis mitte ja ma arvan ,et see ei peaks enam huvitama, küllaga aeg on käes ja miski lihtsalt peab muutuma.
Siiski elu tahab elamist ja kõik on ilus;)

neljapäev, 24. september 2009

Ei no eilne õhtu on igasugusest arvestusest väljas....ma hindaks seda -65464654564-ga.
Hommik oli ka seline, kooli ei tahtnud...selline konkreetne elu mõtetuse tunne oli. Aga üllataval kombel, päev pani kõik paika ja eluomandas jälle mingisuguse mõtte.
Niiet vaatame mis homne päev toob...

kolmapäev, 23. september 2009

Ma sain vist sitaga hakkama. Nüüd see siis kriibib..aa ma ei tea ka:D
Igaljuhul koolipäeva algus oli sitt ja lõpp oli suht sitt, sest küla tund oli viimane ja millegipärast täna see ei meeldinud, ei tea küll miks.
Ma sain eriliselt aru ka sellest ,et tähtis pole kvantiteet vaid kvaliteet ja ma olen uhke enda üle:D Mul on veel põhjust olla uhke:D Peale hommikust inkat Toits ikkagi soovis Aabule täna õnne, olgugi ,et hilinemisega...Parem hilja kui mitte kunagi:D
Nii ,et ma olen uhke laps, kes sai (vist) sitaga hakkama ja kellel on (vist) süümekad:D

17.55

Ma olen juba päris mitu päeva mõelnud just aja teemal. Aeg. Kui mul on hea , ma tahan panna aja seisma, mis on ka normaalne ma usun. Kui mul on sitt ma lohutan ennast sellega, et aeg käib alati samal kiirusel..olgu mul hea või halb, aeg seda ei küsi. Aeg liigub.
See on hea ja samas nii nukker. Sest mõnikord pole see just see õige kiirus, viimasel ajal ma lihtsalt vaatan kella ja unistan sellest,et see ei jääks kunagi seisma, mulle ei sobi elukulg nagu ta praegu on. Ma ei vingu ma konstanteerin fakti ja midagi sinna teha ei saa.

teisipäev, 22. september 2009

Ivo on jumal:D Hahaha saime täna ka megavara lahti. Viimasel kahel tunnil oli ilge soov ära surra või magama minna vm...sest ei need Viikholmi praegused teemad ega ka Teppo monotoonne karjumine eriti ei tõmba.
Jõudsin mingi aeg koju ka ja läksin magama. Nagu arvata võis helises mu telefon just kõige parema koha peal ja uni katkes. Esimene reegel on see: Kui su und katkestatakse ,tee võimalikult värske ja tavaline hääletoon. Ja kui mulle endale tundus ,et oh ma räägin nii selgelt..siis vastu ma kuulen sellist asja, et ''mu jumal sa kõlad nagu täiesti murtud loom''...Peab veel harjutama.Helistage mulle kui ma magan rohkem, ma pean harjutama.
Ma ei tea , käimas on kooli neljs nädal ja mul on laiskus peal:D Ma ei taha minna homme kooli, sest päeva algus seletab kõik.
Laiskushoog, ei viitsi ülelugeda ega kirjutada...

esmaspäev, 21. september 2009

Toomas Linnupoeg says:
Ma tahaks õpppida
ausalt tahaks
Splendid...

Dialoog:
-Ooo kake schön!
-Pisse schön!

Kas olete näinud laeva mis mastita?
Kas olete näinud laeva mis tüürita?
Kas olete näinud mis meestel on südames, kui meri käib keeru -ja sadam on silme ees- ja sisse ei saa...

Oh see oled sina mu isamaa.
Laev oled sa mastita, laev oled tüürita.
Su masti murdis kauge minevik.
Ja tüüri on juhtind võõras, kuis juhtus.

Peast panin niiet võib esineda vigu.

So maybe you can walk with me a while...

Long Trip Alone-Dierks Bartley

ei tea ,meeldib