Oma pisaraid ei pea häbenema. Charles Dickens


No jah...ei peagi ma usun. Teinekord lihtsalt ei saagi emotsione kontrollida , eriti kui sulle surutase peale mõtte ,et oled tühine inimene, mitte keegi...siis saab haavata ego, sest ma tean täpselt ,kes ma pole ja kes ma olen ja kes ma tahan olla...
Uskumatu , et Lend läks halama ...ukskumatu, et suured inimesed käituvad nii ebainimlikult, ebahästi:D ja teevad tühjast tüli...Uskumatu, et ma ei taha enam suhelda huvijuhiga ,kui ta ei suuda hoida heelt hammaste vahel...Uskumatu, uskumatu....aga vähemalt nüüd ma tean täpselt, mis tunne on nendel ,kes midagi muuta tahavad...

On variant, et see kõik on väljamõeldis , ühe suure aga nii primitiivse inimese olematu- aju vili... Tänane päev oli üks kuradima pask päev... kui väljaarvata seda ,et me saime lõpuks kolmekesi istuda kohvikus, nagu kord ja kohus:D

Ma tirisin unes ühe jalaga naisel ,tema ainukese jala küljest. Ma palun selle eest vabandust. Ma ei tea kuidas see juhtus. See naine kukkus ümber...ma arvan ,et ma kukkusin ka. Mõlemad kaotasime tasakaalu vahe on vaid selles, et üks kukkus unes ,aga teine päriselus. Kumb meist on siis lombakam?

3.20 Peaks vist magama minema...
4.06 Suus on laiba maik ja unest pole haisugi...
4.15 Surra, magada, võibolla undki näha...
4.57 No tee mis tahad...
5.14 See muutub häirivaks, sest silmad lähevad ise lahti...

Päev oli nii pilves ,kui pilves olla sai. Kui nüüd tagasi mõelda, siis ma ei mäleta pooli asju, aga positiivne on see ,et ma ei mäleta pisikesi asju mis võisid mind üldjuhul häirida. Mis oli jube ebameeldiv oli kramplik värisemine teises ja kolmandas tunnis. Siiski ma ei tea mis rikub rohkem tervist ,kas üks unetu öö ja nö. odav megapump päev või liiter viina ja tulemus on sama, kui mitte halvas mõttes hullem. Selline super omamullipuhumise päev. Pole kunagi kogenud seda tunnet, mis täna. Peaasi ,et need mällerikohad poleks piinlikud.
Kui võtta selliseid unetuid öid kui omamoodi rumalaid eksperimente ,siis ei saa märkimatta jätta:
*Raskendatud mõtlemisvõimet, aga paljudes ainetes ma märkasin seda, mida pole varem osanud märgata või sain aru nendest teemadest ,mis on tundunud blankid.
*Kaaluta olek - jalad olid nii kerged ,et treppe võis pidada vaenlasteks.
*Suht aeglane reaktsioon - alles praegu , kui ma olen kodus ma hakkaisn analüüsima mõningaid sündmusi. Tähedab ma ütlen kohe ,et ma ei saa aru täiskasvanust naisest, kes ei oska taltsutada ennast. Kes kaotab igasuguse kontrolli vales kohas ja valel ajal. Ta ise ei kujuta ette, kui hale ja naeruväärne ta on...ma lihtsalt nägin teda täna samast küljest ,aga teise nurga alt...Ma pole elusees olnud nii siiras öeldes seda ,et teda vaadata oli lausa piinlik ja muud emotsiooni ei tekkinud, kui sügav kaastanne ja haletsus.
*Palju mis ümberringi toimus ajas naerma.
*Enesekriitika 100% puudus - üldse polnud võimalik kujutada ennast kõrvalt vaadates.
Ma lihtsalt loodan, et keegi ei mõelnud ,et ma võin täis olla. See mõte tapab mind ,et ma võisin midagi ülivalesti teha, öelda. (rõhk on ülivõrde peal)
Lihtsalt ...see oli hea päev ,aga ma vist ei taha seda mäletada...samas ma loodan ,et mul pole põhjust põdeda.
Kool on hea ,kui sa ei märka midagi enda ümber:D
Kell 9.30 võib lugeda ,et ma olen 24 tundi magamata.

Kell on 5.27.
Kell 5.21 kadus Hendriku net.
Inimene ,kes viitsis minuga istuda ja mind elus hoida, sest kui väljajätta silmade pilgutamise pole ma saanud endale loojalaskmise lubada. Ma õpin. Ma õpetan..ennast. Poolteist tundi veel ja ma saan minna kooli.
Mul on ükskõik, kui surnud ma päeval olen. Kui ma ütlen ,et mul on pohhui on see lihtsalt parasiit, aga kui ma ütlen ,et mul on ükskõik siis ma mõtlen seda. Ma ei saa midagi parata ,et ma täna mingitel põhjustel puu olen...mul lihtsalt ei jää need paganama sõnad meelde.
ma polegi tegelikult unine, sest minu oganismis jookseb liiter kanget kohvi ja valuvaigistid hoiavad ära peavalu. Kõhus küll keerab ,aga ma loodan ,et see ei ole jäädav keeramine.
5.33
....kella neljast kuueni on raskeim aeg, sest tavaliselt on just sellel ajal uni ,aga ma tean et kui ma nüüd lähekski magama siis ma ei ärkaks enam...ootan vaikselt terevisiooni siis...
Ma ei taha ärasõnuda..ja am ei hakka ütlema ka igaksjuhuks...aga päeval, palun mõistke mu hajameelsust ja võimalik ,et ka halba tuju.
6.10
Ma olen eluuus:D Olemine on küll imelik,aga pole viga.
6.48
Noh suht äratuse aeg...ma vist elasin öö üle...tegin osa oma dsd powerpoindist ka valmis.
Saatsin õpetajatele ka materjalid ,mida nad tahtsid.
Produktiivne...huvitav kas päev tuleb ka arvestatav.
7.13
Pole hea pole halb. Tegin kange kohvi aga no ei lähe hästi alla, kõht on kohvist täis. Ei imesta üldse ,et hakkan igas vahetunis õiel käima.
Mõtlesin ,et teen oma viimase sissekande ära, panen asjad kotti ja proovin tassi põhjani juu, et vähemalt esimesel tunnil mingi elu oleks.
Tegelikult noh üle pika aja olla öö üleval on mõnus eksperiment...mõtlete ,et noh mõttetu, aga tegelikult ma pean ju teadma , mis saab kui...
Ei, pole viga...
Ilusat päeva , kui õhtul on elu ikka sees, siis raporteerin;)
Liis või keegi, kui sa loed seda enne õhtut ja kooli ikkagi tule siis tee mulle päeva jooksul vastakaid, et mind tundides ülesäratada:D:D

Ma olen nii meeletult väsinud. No wonder, 4 päeva tühja siis kooli ..uskumatu.
Magamata ka.
Ma natuke ei mõista osasid inimesi. Mulle ei jõua kohale käitumismotiivid, aga noh mis seal ikka. Ma olen lihtsalt liiga väss, et sellest pikemalt mõelda ja veel enam rääkida...lolz

00.30
Peale seda kui kirjutasin blogi läksin magama ja magasin kümneni, aga väsimus ei läinud ära.
Selge on see, et füüsiliselt väsimusest on asi kaugel.

Ma tahan kooli, ma ei taha õppida seal või lahendada ülesnadeid, ma tahan suhelda ja näha ja olla.
Vaatamata sellele ,et ma olen kodus vahtinud ja aega surnuks löönud on mul ka uudist. Sünnipäevaga on kõik klaar ja see TOIMUB, kahtlemata.
1212 kell9 Glehni lossi keldris;)
Nüüd võin magada rahulikult ,kui olen kindel ,et sellega on ühel pool.
Rääkisin täna tuttava arstiga ka ja nagu selgus on mul varatud stress, mida ma ei taju ,aga organism tajub ja kuidas veel. Sellepärast ongi silmad punased ja pea valutab. Need on need reedesed sündmused! Uskumatu,aga vähemalt mul on endal normaalne.
Tänaseks on jäänud väike roosatus silmade alla ja muidu ma tunnen ennast hästi.
Naersina valjusti ja kaua kui lugesin üle sõnumi, mille hommikul Liisile vastu saatsin. Lamp.
Peaks õppima ,aga selle nelja päevase lebamisega olen ma õppimisoskuse sootuks kaotanud.
Kogun ennast juba pool päeva ,et õppima hakata ja vaikselt hakkabki paanika tulema ,sest ma laman õpikute ja töövihikute keskel ja ei suuda nendega midagi peale hakata.
Aeg, aeg jää seisma raisk...ah ei tegelikult pole vaja seisma jääda...

Ma olen natuke haige seega täna ja homme olin/olen kodus. Päris hea kui va väikesed ebamugavused, mis käivadki haigustega kaasas. Muidu käisin ringi, magasin, istusin ja lamasin ja sellest saigi minu päev. Uudistevaba päev.