Aga mul vajus natuke tuju ära..esimest korda selle nädala jooksul ma tunnen, et ma tunnen...
Kunagi ütles Pukk ja kordas Egert :,, Inimesel on õnnelik siis, kui tal mitte midagi ei valuta.''... midagi sellist kõlas kunagi ja noh..mul natuke valutab.

Kui tulla nädala juurde tagasi, siis... kõige ilusam nädal aastal 2010...ma võin seda 100%'lise kindlusega öelda...100%


time out vist... aga samas ma loodan et seda pole vaja...

Enne kui ma seda endale tunnistada jõudsin olin ma selle sees.. ei tea kas nutta või naerda, aga ma olen täitsa maa ja taeva vahel, mis on ühtpidi hirmutav, teistpidi uudishimu äratav.

Esimene koolipäev... oma võludega maja on see kool... ilmselt on need võlud niikaua võluvad kuni kõik jälle ülearu keeruliseks muutub.. Ma loodan niiiiii väga, et seda ei juhtu niipea, sest nii on parem nii on kenam:D:D
Lihtsalt tahaks ehitada ühe pisikese jäätisevabriku, ei tea miks ja ei tea kust see tuli, aga see on ainuke mis mul hetkel meeles mõlkus...

Ostsin täna jälle üle pika aja endale raamatu...mis siis et mul on endiselt terve virn raamatuid mis on ootel... mis siis noh:D:D:D

Haha lillede teema nakatas, niiet kui sa tuled too mul lilli:D:D:D

ILUS, ilus päev oli...thank god!

alati on mingi soup kuskil shiti peal...nagu valgus tunneli lõpus

Ma ei tea kas ma peaksin midagi seletama, midagi rääkima. Ma ei tea. Ilmset minu õnned ja õnnetused on viimasel ajal põjustatud ühtedest ja samadest kolletest. Asjad lihtsalt ei muutu sõrmenipsu järgi. Nüüd algab uuesti kool ja mu elu läheb sellevõrra huvitavamaks, et ma peaks tulema välja sellest imepõhjatust mustast august, kuhu ma peale KN'i näilise turvalisuse ootuses peesitama jäin. Kõik on kuidagi üksteise sisse mässitud, kõik mõtted ja sündmused. Tunne on täpselt selline nagu mu viimastel kuudel elatud elu oleks justkui kapsapea.Ma tegelikult ei teagi kui hull või hea mu olukord on ja siis ma istun ja oletan, aga ma usun, et asi ei saa kuigi hull olla... Tead nagu öeldakse '' Usu parimasse, kuid valmistu hullemaks,'' ilmselt see oleks kõige õigem praegu.Peaks äkki TO DO LIST'i tegema.. saaks koguaeg midagi maha tõmmata ja juurde kirjutada.
Let's live in a glory.
Ma arvan, et pole viga...saab hakkama küll selle elukesega. Teist pole antud.
Seda, et tegelikult mul tekkis siin mõte, et peaks kõik ära rääkima. Absoluutselt kõik mis mul on rääkida. Räägiks ennast kellegile nullik. Siis ütleks peale ,et ''mõtle välja mis sa nende teadmistega teed'', tõmbaks kopsud rõvedat CO2'te täis ja alustks uut elu. Laseks lihtsalt emaplaadi puhastus teha ja muutuks 100%'liseks vaimseks invaliidiks, masinaks noh. Mitte, et see nii kergesti käiks, aga võiks ju nii teha. Mul on isegi perfektne ohver olemas. Kellest mul hakkaks kindlasti kahju, aga mis sa teed, keegi peaks ju seda koormat kandma. Ta saaks ju elu võrra rikkamaks, sitt lohutus onju.
Noh tegelikult tuleme tagasi selle juurde, et elu laias laastus on meeletult ilus. Vahepeal kõnnid oma paku peal, siis hüppad kellegi jälgedesse ja jälle oma rajale.
Mõtled kõik inimesed koledateks nagu kuskil laulus oli '' mida rohkem ma õpin tundma teisi, seda enam ma armastan ennast''. Siis avastad, et oled hoopis ise idioot. See on ju suurim fun.
Mega mõnus rahu on.. Fööniks'n'shit tunne.
ai ma vist lõpetan, kuigi ma ei imesta kui ma 2 min pärast uuesti tagasi tulla otsustan...lalala..

Mis siis ikka, tagasi kooli. Ei teagi kas tahta või mitte. Parim on see, et vaheaja lõpus tuli veel suurem väsimus peale, kui kooliajal. Ei saa üldse aru mis toimps...Fuck it.

Homme või õigemini juba täna Rootsi...Ma ei oska seisukohta võtta:)))

Muidu...elu on jätkuvalt ilus..

Tegelikult kulus terve elu, et blogisse jõuda...:D

..I know that I´m not the same
though the similarities..

Sõnad siis Iirise laulust ja ma ei teagi kas ma saaksin seostada need endaga. Kindlasti mingis mõttes, minu mõttes..ma võiksin leida neile oma tõlgenduse.
Eile oleks nagu ilge pagas selja taha jäänud ja kindlasti muutus ka sisetunne.
Nagu me olekski uuel tasandil... veel kaugemale jõudnud...oligi vaja magada ühe öö selle mõttega mis eilsele õhtule krooni pani.
Hoopis teine asi, palju värskem pea peale seda nädalast ( ma ei kardaks öelda) vaikuse põrgut.
Ainult üks mõte pesitseb mul peas, mõte, et elu on liiga lühike, sest sellistel päevadel ma tahaks elada igavesti.
Ma ütlen, et selle päeva ja õhtu ja öö juures oli kõik täiuslik, iga vestlus, iga sõna, iga mõte ja iga tühik.

Kirjutan blogi alates ööööm ,oioi kell on juba 2.36... ma arvan, et ma kirjutan juba 2 tundi... peas ma kirjutasin juba ammu valmis aga... haha no offence... iš muss auš šlafen:D