Ma tegelikult ei kujuta ette, mida mõtleb inimene kui ta ütleb, et mõtlemine kui selline on tema jaoks utoopia. Noh see, et reaalne mõtlemine, mingi eesmärgiga kuskile jõuda on raske- selles ma ei kahtle, aga .. ei ma olen vist natuke rumal siin kohal, ma tõesti ei saa pihta. Mis elu see on, kui sa ei analüüsi, ei anna hinnanguid ja väärtusi.

Igasugune ennustamine ei ole tänuväärne... aga eks mul juba mingid ennustused kuklasse peidetud ja nüüd on kogu võim aja käes.
Panin blogi välisilma eest kinni ja nii me olemegi siia jäänud peaaegu, et one on one. Ei tea kas just jäädavalt on see kinni.. aga mõnda aega peab olema nii... Äkki see on osa eemaldumisest? Dunno..
Päev.. nooooo päris hea ikkagi, arvestades sellega ma olin kaks päeva kodus.
Homme on killer...füüsika öök, inka böö, muusika õõah, mata... , keemia no ka normaalne, küla lam, lalaike..tööööö...
Homme on ka staap ja volbriöö ja maitea kas 5 aastat tagasi äkki mul lõigati volbriööl pimesool välja ja see on paganama oluline märkus!:D


Kurt Vonnegut ütles hästi:
''Issand, anna mulle julgust muuta asju, mida ma muuta saan, meelekindlust leppida asjadega mida ma muuta ei saa, ja mõistust nende vahel alati vahet teha.''

''Tegid endale maski.
Maski, mis peidab su valu.
Valu ,mis närib su südant.
Südant, millest keegi ei tea.''

See on katkend ühest näitemängust, mis sobib minu ellu nii hästi.
Just täna, praegu ja siin.

..sest mõnikord kaotades me võidame

AEG on targem kui me kõik kokku... aga see ei tähenda, et tuleb istuda käed rinnal risti ja unustada ära võitlemine, lõbutsemine, nautimine ja lihtsalt olemine.
Kui miski on sulle armas, siis teadmisest, et kõik on korras piisab ja sa ei peagi olema füüsiliselt kõrval...
Ka minul on omad kaitseinglid, ka sinul on omad:)

Enne seda kui ma unele lahkun....
Alustan sellest, et arvatavasti on see üks viimaseid avalikke postitusi ja sirkli eeskujul ütlen seda, et kes tahab lugeda- andku julgelt käega märku, idee poolest pole mul lugejate vastu midagi:D
Teine asi on see, et vaadake kui oluline on ausus...
Kui oled aus siis ei piina ei ennast ega teisi...
Kunagi ei ole kõiges süüdi üks inimene... kui me kaotasime midagi, siis me tegime seda koos, aga ma tänan sind veel kord selle eest et sa olid:), ma austan ausust mis tuli küll natuke hilinenult, aga lõpuks ometi see tuli- tähistame?
Jaaa ma tunnen vabadust, sest mina ei pidanudki midagi otsustama, sa kõndisid minema ja see on koomiliselt hea tunne, teada, et ma pole mitte midagi võlgu..Nii hea tunne, et selle õhtuga jään ma selja taha ja ma ise jätan ka maha mingi pagasi..aga ma võtan osa ka kaasa, sest mina näen suurt väärtust. Ma olen mängust väljas...ma olen enda juures tagasi.


Lots of love,
m.

just a moment of change

Üks asi on kindel..põgenemine ei ole lahendus, aga mida teen mina..? Ma lihtsalt jooksen ära, ise ka ei näe kuhu ma jooksen, aga ma tean, mille ja kelle eest. Ma tean miks ma jooksma hakkasin.
Ma tahan eemalduda inimestest. Ma tahan olla üksi. Ainus probleem- eemalduda ei saa enne seda kui kõik jäljed sellest, et ma olin siin on pühitud.. kõik komad on punktidega asendatud.
Peas on pudru ja kapsad ja mis mõte on vaikimisel, kui emotsioonid on praegu, kui tahaks nutta ennast tühjaks, aga see tundub nii võimatu ja kaugena. Igasugune breakdown on toimunud ja olukord on suht perspektiivitu, seda minu vaatevinklist, seda minu hetkel üsnagi hallist seisukohast.
Ma tunnen kui palju ma olen valesti teinud ja kui paljud peavad tundma praegu seda, mida nad poleks pidanud kunagi tundma, kui ma poleks olnud valel ajal, vales kohas ja vales tujus.
Ma ei vabanda kedagi välja, ma ei võta kellegi seisukohti- aga inimlikult ma mõistan nende ebaõnne. Ja ma tunnen süüd. Ma poleks pidanud .. ma tean.
Räägitakse, et hommik on õhtust targem- eile õhtul oli täpselt sama tunne mis täna. Kas see on siis näitaja, et see ongi ehe? Kas see tõestabki seda, et õhtul polnud asi hetkes vaid reaalsuses?
Tekib küsimus. Kas vaikus võib olla murtud? Või äkki ma olen niigi liiga palju öelnud? Öelnud seda, mis polnud ütlemiseks määratud..samas mis kord on öeldud, on öeldud ja ma lähtuks vanast teooriast, et järelikult nii peabki.
Järelikult see mis toimub ongi ainult paremaks... ükski asi ei juhtu niisama... ma usun sellesse.
Ma vabandan oma vastutustundetuse eest kooli suhtes, aga ma ei oleks olnud suuteline täna eksisteerima keskkonnas, mis on täis mõtteid. Ometi, seintel on mälu...nendest mõtetest ma räägingi.

Asi pole draamas, asi pole teistes, asi on minus. Ma ei oska eemalduda, ma õpin veel... Ma olen niivõrd kindel, et liiga paljud asjad on hetkel läbinähtavad... avatud raamatud, mille lugemine ei paku mulle pinget... Ma tahan sulgeda need raamatud ja panna nad kapi tagumisse nurka või avastada neis täiesti uusi lehekülgi...kõik mis aitaks liikuda edasi, kõik...
See pole millegi lõpp, see pole algus... see on midagi vahepealset... see on midagi tühiku säärast, mis eraldab kõiki sõnu üksteisest...
Panen silmad kinni ja olen kaitstud, keegi ei näe mind...

Kes me olime varem?
Nüüd ma vist tean mis tunne see on kui ei saa lõpplikult usaldada ei enda tundeid, ei mõtteid, soove ega ütlusi. Mis tunne on kui sa tunned nii palju, et tunnet lihtsalt enam ei ole. Mis tunne on loobuda endast ja olla endalegi võõras.
Siis tuleb tagasi teadmine, et mina olen mina ja ma pean olema mina, sest mis elu see võib selline olla, ilma alter ego'ta.
Ma olen lihtsalt eksinud, seal kus mind pole tegelikult üldse vaja ja ma tunnen ennast sellest teadmisest natuke halvemini, aga see läheb üle ja kunagi, meenutades seda ma saan veel paremini aru, kui jabur see olla võis ja kui lahutamatu osa elust see on...
Kõik läheb üle...
Ja, emal läks op suht hästi..vähemalt häälepaelad on tal korras ja loodetavasti naaseb ta koju täiesti uue ja tervema inimesena. Mis loodetavasti... kõik läheb hästi:)
Ja ma olen natuke tervem, sest ma tunnen maitset ja ma tunnen lõhnasid, aga nii kuratlikult väsinud ... ma olen nii väsinud.
Mis veel... INIMENE on nii ilus sõna, nii lahe ja armas... Inimene on nii paganama imeline olend.. Kas teadsid?

Kas nutta või naerda, aga polegi paremaid ega halvemaid aegu...kõik on nii fucked up tasakaalus, sa annad ja sa võtad ... iga päev me anname ja me võtame..endalt, teistelt...
See on näitaja..see näitb et me elame...
Muuseas, ma ei unusta ka... ma peaaegu kunagi ei unusta...
Toost : Elu eest!!!
Kestma jääb kaunis ja kestma jääb kole... koleda me unustame alateadlikult... Me oleme tublid inimesed..
Milleks ma kirjutan seda?... Ilmselt selleks et mitte mõelda...
Lähen, jooksen... kunagi tulen ehk tagasi...

,,catch a falling star and put it in your pocket..''

http://www.youtube.com/watch?v=yhf2bujxKsY&NR=1

lihtsalt kuula, ilma sõnadeta, aga minu arvates ilmatult hea..lihtsalt rahulik

Noo hommik!

Teen oma esimese sissekande ära, ei usu, et see täna viimaseks jääb, niiet hakkan sellele postitusele saba kasvatama.
Põhjus miks ma mõtlesin praegu kirjutada jaguneb vähemalt kolmeks alapõhjuseks.
Alustaks kõige halvemast. Tervis läks hullemaks või vastupidi paremaks, aga tundub, et hullemaks, sest kopsud oleksid nagu halvatud, köhimine on valus ja häält ei ole... lihtsalt ei ole.
Teine põhjus miks ma kirjutan on see, et haha Liis.. no tegelikult ma olen ka vana:( ma läksin eile üheksast magama ja praegu on kell 10.33 st. , et ma ärkasn umbes pool tundi tagasi.
Aga minu probleem eile oli selline, et minul tuli jumal teab kust kohast palavik...ei tea kas üleerutusest või millest, aga siin ta mul oligi...see on täitsa haruldane nähtus.
Parim on see, et mul olid nii lahedad unenäod üks oli selline...
Umbes nagu ma oleks keset ööd ärganud ja minu kohal ei olnud mitte lagi vaid suur aken või lagi oli hoopis klaasist (see oli nii päris lihtsalt). Fkin hell ja need tähed seal taevas olid veel erksamad ja suuremad kui Slovakkia omad, üldse peab mainima, et taevas oli hästi madalale tulnud. Mõne aja pärast algas tähtede vihm... Noh ikka nii nagu tähed langevad, aga nad langesid parvedena, kohutavalt ilus lihtsalt. Ainuke mis teeb mind selle unenäo juures kurvaks on see, et ma mäletan mida ma soovisin. Ma soovisin selles ebareaalselt heas unenäos oma reaalsete murede lahenemist. Ükshaaval iga tähega ma soovisin ja teate mis...
Ma usun, et mu soovid täituvad. Unes uskusin ka ja praegu veelgi enam... Peab ikka kuratlikult soovima, et isegi unes näha midagi sellist mis idee-poolest peaks ju soove täitma...aihh:D
See pole ainuke hea unenägu, aga teisi ma ei mäleta niii hästi, tükkis pigem.
Mina siis joon ma hommikust gripiteed ja soovin ilusat päeva...õhtul tulen tagasi, kui on mida kirjutada:D:D Jeje!

***

Aaa mõtlesin, et peaks lugema Savisaare blogis kogu reisivärgi osa läbi ega Viki niisama saanud küll uudistada kuidas Edgari blogile ligi pääseda...
Lugesin viimase ehk üheksanda reisikirja sissekande..noo pole viga, täitsa naljakas kohati. Võtan päeval aega ja loen edasi või äkki hoopis tagasi:D

***

''Can't you see that..

...when I find you..

...I'll find me.''

15.35

Vaatasin ''Adam''-it ja on jah ilus film, mehest kellel on tundetuse sündroom...ma selle haiguse õiget nime ei mäleta ja pmtselt no ma ei tea... ma peale käima ei hakka, et kõik seda vaataksid, aga igati armas film, niiet ma ei usu, et keegi tuleb pärast vaatamist ütlema ,et parema meelega oleks vaatamata jätnud vm... eos kurb kohati, aga nutma ei hakanud..vot.. jäin mõtesse...:)

17.23

Üritasin vaadata ''Julia & Julie''-t, noh niipalju kui ma vaadata suutsin oli päris hea, ehtne naistekas. Igavene kokkamine ja mida veel... naiste probleemid, mis ei kuulu sinna romantika valdkonda... ei viitsi enam vaadata, sest vahepeal tekkis vajadus hakata ''Adam''-i soundtracki kuulama... HAH.. noh juhtub, head laulud on seal... Ma olen kindel, et see ''J & J'' film on väga hea, aga ma tõesti ei viitsi.. no offence, teine kord:D:D




Mis puudutab kõike muud kui filme siis... appikene ma tahaks terveks saada. Ma tahan välja minna ja elada, just täna, siin ja praegu, valge inimese elu... ma tahan tunda maitset, for god sake..
Hea on see, et kahe päeva pärast olen ma juba terve ... Ma kuidagi tunnen, et 2 päeva ja mitte rohkem. See kõige valulisem ongi ju natukene enne lõppu. Onju nii?:D
Noojah..ei ma olen elus:D

18.23

Ma vaatangi vist veel ühe filmi... Sirkli tehtud ''Must see!'' nimekirjast.. jeje..

19.59

So, what can I say... ''My blueberry nights'' on tõesti nunnu film... lõpp paneb kõik paika... no ma ei oska üldse kommenteerida..väga sundimatu ja rahulik...

Noo jah lõpetan tänaseks, ei viitsi enam tagasi tulla, ilmselt ei vaata enam filme ka ..täna.. pigem loen ja põletan elu msn'is...võib-olla.
Homme algab uus nädal. Uus elu?
We'll never know, until we'll be there... buenos noches... haha buenos nachos...