neljapäev, 31. märts 2011

Tundub, et mu elu kulgeb poole aasta kaupa...

.. iga poole aasta tagant toimub mingi muudatus. Keegi tuleb, keegi teeb sammu tagasi, mina hakkan liigutama, leian ja kaotan. Pool aastat.
Koolis oli imelik olla, ausalt nii võõras, nii kauge, nagu polekski päris.
Peale kooli käisin Sirku juures, solknesin seal ja hävitasin paar küpsist.Vaatasin kuidas KIKU balliks sätib. Mina jätan see kord vahele... on jah viimane ball, aga mitte minu tass teed. Ei taha, lihtsalt ei taha.
Homme hommikul lennukasse ja peaks täna varem magama minema.

teisipäev, 29. märts 2011

war bird

Õppisin lendama lennujaamas. Maandusin peaga vastu lauda. Nüüd olen unicorn. Neljapäeval kooli. 
Fkin igatsen.

esmaspäev, 28. märts 2011

fold

Täiesti lõpp, mis päev. Pole juba ammu nii naernud nagu täna. Mingi pisik oli sisse läinud ja vahepeal oli nii naljakas, et polnud kedagi kes tööd teeks, sest mõlemad Gertuga olime lihtsalt krampides all over the place.
Päevad muutuvad aina lühemateks... ma pean silmas , seda et nad ei veni tööl, aga väsimus pole ka lapsik, samas ei saa öelda et see ebameeldiv oleks. Homme lennukasse, sest algus muutus ilmselt keerulisemaks kui algselt plaaniti ja seetõttu on hetkel veits tihedam graafik kui ta olema peaks. Selline keskkonna vahetus ei mõju sugugi halvasti, teiselt poolt mingil määral ma tahan kooli ka, aga sellel nädalal on nagu ta on ja ma ei hakka selle vastu punniatama, kuigi võiksin ja keegi ei pahandaks.
Have a nice flight.

pühapäev, 27. märts 2011

drops drops drops

Väsinud, aga seda normaalsuse piirides. Normaalne, elu ei seisa paigal.. sa kas võtad või jätad.

laupäev, 26. märts 2011

my lov

Hea tööpäev. Kuigi pood pole veel avatud tuleb seal dajoova asju teha, aga see kõik on selline mõnus tuhin. Enne seda kui koju astuma hakkasin ei saanudki aru, kui väsinud ma olen. Aeg küll ei lennanud täna, aga polnud niisama passimise hetki ka eriti, vah-vah. Üliilus ruum on, sitaks stiilne, hubane. Huvitav oli lennujaama tulla.
Telekas minu toas seisab endiselt maas, sest pole selle riiuli parandamiseni kuidagi jõudnud ja aus olla, ei põe kah. Mulle teeb rohkem muret see kella keeramine. Kust ma tean, kas mu telefon keerab ennast ise või mitte ja ma h*i jaksan kolmeni üleval passida, et näha, mis mobiiliga saama hakkab. Ma pean homme üheksaks lennujaamas olema... kuskil küll miski põlema ei lähe, kui ma hilinema peaksin, aga meeldiv see vast poleks.
Saatsin poikadele ka sõnumi, sest pole täna esimene kord kui ma üle lasen, aga ma hoian neile pöialt ja ...
Kuidagi kurb, aga samas üsna rahul, siiski kurb, ilmselt on ka põhjust olla...

reede, 25. märts 2011

h e l l - o

Selle kotiga tööle!!!
Eile magasin ülihalvasti ja päev oli pikk ja tüütu. 
Õhtul enne magama minekut kukkus telekas lampi riiulilt alla.. st. riiul läks lampi katki, aga kui see telekas minuni veeres oli esimene mõte, et see tahtis mu ära tappa. Veeres täpselt sinna kus mul muidu telefon voodi kõrval on, see kord õnneks polnud seal midagi peale äratuskella ja see sai surma. Ehmatav äratuskell oli niiet ma ei nuta.
Täna magasin hästi ja päeval vaatasin sarju. Vahepeal käisin ka arsti juures- sain oma tervisetõendi kätte ja nagu selgus olen vägagi terve seega kõik pole veel kaotatud.
Homme lennujaama ja ülehomme ka ja hõhõ, kuidagi kiiresti läks see nädal, aga ei ütleks, et asjatult, kuigi mina ei taotlenud vaheaega.
Mingil määral on mul õnnestunud ignoreerida seda, mida ei saa liigendada meeldivate emotsioonide alla ja see on üsna great success, sest parem on ju kui saad kerges harmoonias iseendaga hängida.Sellegi poolest ma natukene igatsen inimesi, nagu siis kui ma haige olin, tahaks natukene suhelda ja tahaks rohkesti vaadata neid. Esmaspäeval avaneb koolis pooletunnine võimalus kõigi vajaduste rahuldamiseks;) Ei, eks homme ja ülehomme ka mingil määral head päevad, ilmselt saab suhelda nii, et vähe pole, aga mitte päris nendega keda ma igatseda võiksin vaatamata sellele, et ka homne- ülehomne suhtlemine tõotab meeldiv olema.

esmaspäev, 21. märts 2011

nägu

Ma ei ütle, et kõik on muretu ja kõik on lillepidu, aga mingi hetk tuleb leppimine, et mitte kõik ei sõltu alati minust ja mitte alati ei ole võimalik anda oma parim maksimum. Sellegi poolest ei seisa elu ühel kohal ja sellegi poolest ei ole midagi, mida me ületada ei suudaks, ühel või teisel viisil ikka saab, kõike saab. 
Mu tänane päev oli sisustatud koolitustega ja see oli meeldiv, sest see oli tõsine vaheldus... teised inimesed, mingil määral uued kohad ja hoopis teine jutt. Homsest hakkan tööle:)
P.S Kuna koolitusel kõik istusid samal ajal kohvi ja vett vaheldumisi rüübates, olen ma nüüd kohvi laksu all või on see juba kohvipohmell, aga kohv on kurjast, ta siiski on.