Iilge jama ju Nassu läks täna Portugali õe juurde külla kaheks nädalaks , Mihkel sõitsi ka Riiasse, pooled on kuskil malevas . Krissssssssuuuuuuuu mi niids ju ,aga konks on selles et ma olen haige, jess. Aga tegelikult kõik on nüüd enamvähen päevakese olen veel kodus kindluse mõttes. Niiet niikaua kuni ma välja siit ei saa pole ka midagi kirjutada ,sest päevad otsa ma magan , mängin oma gtad või vaatan filme...pole nagu midagi tarka teha kodus...aaa no loen ja joonistan ka loomulikult. Täna oleks tahtnud tegelikult niiiii väga välja minna:(

Üliüliüliüli sitt hommik ja pool päeva mis järgnesid hommikule. Mul pole nii paha olnud juba nii pikka aega...ma mõtlesin et hakkan ronima mööda korteri seinu.. Valutas absoluutselt kõik- jalad, pea kõht... Jeah läks üle...kella neljaks -.- . Elu ei ole lill täna, või kui on siis üli kole ja rämedalt haisev lill.
:(

Tavaline, nii tavaline päev...nii hea..
Täiesti iseenda peremees ärka millal tahad, tee mida tahad- kellestki ei sõltu, ei pea kellegi järgi ootama ja ei pea kuskile kiirustama.
Täna mind ei huvita ühegi inimese sitt tuju ega teiste lootusetud draamad.
Probleeme tekitame siiski ise ja mitte teistele vaid endale.
Ühesõnaga ,elu on meekook...TÄNA!

Aargh...mõni oskab ikka oma endasse tõmbunud päkapiku loomuga ajada närvi. Aga ei, minu elu on ilus- alati ja igavesti. Päev oli nii ilus aga meie plaan Nassuga eriti ei töötanud täna ja me passisime terve palava päeva maha Nassu mõnusalt külmas kodus...Iilgelt hea :D Ajuvabadus -oleks tänase päeva märksõna...Väga räma ajuvabadus:D

Üks lause ''Elu on ilus.'' Tegelikult ma ei hakelnudki selles ,aga mu päev oli liiga pikk ,et ma viitsiksin seda ümberjutustada ja homne tuleb praem ja ülehmne veel parem ja mina pean varst magama minema:D

drink drank drunk

Ma ei tea, ei oska kirjeldada ja panna kirja oma mõtteid. Ma olen ülimalt rahulik * nii rahulik ,et ise ka ei usu* .

''Ma tean ,et kui ma muutun armukadedaks tähendab see ,et olen omastanud inimese ära ja ma vihkan seda nii väga.'' Krissu.

Kurat võtaks aga tüdrukul on ju õigus. Esiteks see on ju täitsa sitt tunne *mitte läbinisti muidugi*.
Teiseks on see mõtetu ja viimaks see on normaalne samas olles normaalsuse piires amoraalne.Kuidas saab omastada keegi ära , või noh saab enda jaoks, aga mõned ei oska ju ennas vaos pidada...Osad teevad suitsiidi teised tapavad ära oma ihaldusobjekti. Yeah, see on keeruline minu mõistuse jaosk nii kainena ja nii varajasel kellaajal.

***
Päev oli täielik suitsiid...Miks ma ei kasutanud võimalust ja ei grillinud ennast lolliks...*tagantjärgi vihkan ennast*
Ei aga sele eest ma sain Sketsi raamatu ja elulaheda roosa päeviku. Tegelikult on tavaline päevik,aga ikkagi elulahe.
Noh ,mõtetu päev ühesõnaga.

Mõelda mõtteid..

Istud oma toas ja loed tuimalt järjekordset raamatut...
Kindlasti on see uus dramaatiline romaan noortest või armastusest. Sa loed ja näed nii mõneski olukorras ennast..sa pingutad loomulikult üle..sest sina ei ole romaani tegelena ja pead sellega leppima. Sa näed ennast just selles samas peategelases keda kõik salamisi vihkavad ,kuid saa palun aru sinu ja peategelase sarnasus on vaid selles ,et kumbki ei ürita parandada oma positsiooni elus..sa arvad et kõik vihkavad aga sa ei ole kindel..sama on ka romaani tüdrukuga mõlemad olete kinnised ja napisõnalised.
Kes on süüdi selles et teie elud ei lähe nii kuidas te tahate ,äkki probleem on selles ,et te pingutate liiga vähe...
Sest sa ei pea olema pro ,et kirjutada jalustrabav jutt või maalida maal...on vaja vaid tahtejõudu...
Võiksid unustada ära oma lapsepõlve situatsioonbi kus sa lõid põlve ära ja kõik siplevad su ümber ja lohutavad sind.
See on just see loogika .Sa karjud emale näkku ''MA TAHAN'' ema annab sulle selle mida tahad. Saad suuremaks ja karjud maailmale ''MA TAHAN'' maailm ei hoia tagasi ja saadab su samas toonis per*se.
Aga jah see selleks...sa nkn ei loe seda kunagi ja kui isegi loed ei pea mind muuks kui vaenlaseks ...kindlalt ei võta seda kunagi tõsiselt ,aga see pole ka sinu arvustamiseks ...see on minu enda jaoks..selleks et ma ei unustaks ära ,et ise ei taha ma nii käituda.

*****

Päevast...
..kuum päev:D
Magasin jumal teab mis kellani ja siis linna...Saime Kriteniga kokku tsillisime niisama, rääkisime kõigest. Siis ma saatsin teda sadamasse ja ise läksin koju, enne muidugi käisin veel paarist poest läbi..aga oma ihaldatud sketsiraamatut ma ei ostnudki see eest ostsin teise raamatu,kuhu ei saa küll joonistada aga loetav ta on:)

Mimimimimi

Yeah see oli hea reis...
Tulime tagasi laupäeva õhtul aga midagi kirjutada polnud nagu viitsimist.
Igastahes reedel saime hommikul kokku *wooooow mõlemad tulime varem kohale* käisime sadamas chek in'is ära ja läksime istuma kohvikusse.
Uni oli ...ega pool üheksa ongi ju natuke vara et juba innas /sadamas tilbendada.
Aga noh korras...Kui saime laeva peale kutsus Kertu meid oma lauda ,et mingeid soomlasi ei peaks kannatama.
Poolteist tundi iilget loksumist ja hei me olime Soomes.
Suundusime linna kus olid igalpool allahindlused ,PARADIIS.
Sain endale sinised püksad ja särgi siis läksime sööma....KEBAB!Pole ju nii ammu korralikku kebaabi saanud.
Siis tuli Krissu isa järgi ja viis meid suuremasse poodi...mitte et ma nime mäletaks mingi JUÖCYFFDGFDTFDHG oli vist.
Sealt ei saanud kumbki midagi peale jäätist H&M-id olid nii tühjad või ,kui mitte tühjad siis mõtetut pahma täis.
2,5 tundi ringi jooksmist siis veel 30min toiduosakonnas ja koju...Martini juurde.
Martin võttis meid poolpaljalt avasüli vastu..ja üldse see seltskond mina ,krissu ,krissu isa ja martin oli tasemel..nii haigelt mõnusad naljad ja puha...ei olnud aega peenutseda ja häbeneda:D
Istusime natuke aega ja siis oli aeg minna vaatama gillkoda..niikaua kui suured arutasid omi asju meie tsillisime kiisude ,kutsude ja kääbus *a.la keskmise koera suuruse* kukega.
Kiisu armus minusse kohe ära ja sügas lahkelt mu kätt nii et verd ja perseid lendas.
Nii edasi läksime mere äärde, istusime natuke aega kohvikus ja siis otsustas Krissu isa ,et on õige aeg püüda kala(I)..Koomilisel viisil tegid seda juba treised eestlased kellet sai hiljem ussi õlle vastu vahetatud...Erinevalt nendest teistest kalameestest saime me 10korda väiksema saagi ehk siis kolm kilu ,või noh mis kilu...lihtsalt väikest kala..kusjuures mitte ükski polnud minu püüdud...piilik..noot.
Kui jõudsime tagasi linna kebabi äri oli kinni ja me läksime järve restorani, mis oli minujaoks loomulikult midagi uut...Süsteem oli selline ,et keset järve oli restoran ja selleks et sinna saada sul pidi olma kas oma paat või telefon...Martin tegi ühe väikese kõne ja juba oli paar võitmas meie poole...(H).
Sõime ära..tulime tagasi kodu juurde..suured läksid tuppa ja meie Krissuga hakkasime liikuma karvaste kontserdile mis seal läheduses toimus...oi keda me ainult ka ei näinud ja täitsa erinevates konditsioonides üks ''kainem'' kui teine.
Kontserdile me ei saanud kuna ei olnud mõtet vist maksta 15 euri uudihimu pärast, raha polnud ka kaasas.
Istusime pingile ja puhusime niisama juttu...täitsa üheni vist kui mitte kauem...
Parasjagu kodus vaatas martin veel telekat ja Krissu isa ajas oma äriasju unematiga kusjuures väga valjusti ,aga ei häirinud:D
Hiljem vajus ka martin ära siis meie ka.
Järgmine päev koosnes neljast asjast...pood, linnamägi/ issand jumal kuidas ma kaifisin seal ja viimane oli ka kojusõit.
Krissul oli kergelt paha olla sest see lokusmine oli ikka LOKSUMINE..aga eks ta juhtub jah nii...ma kartsin et panen ka lõpuks r*psi maha...aga ei normaalne...
Ema viis Krissu nõmmele ja meie läksime koju, vahepeal käisime läbi ka ülemistest.

Loksuta reipasti!

Eile...
Hommik oli tavaline va. see ,et ma ärkasin ülimalt vara kell 11...sest kell 1 pidin olema juba linnas.
Ärkamine oli kahtlemata raske, kuid ka see raskus mu eluteel sai ületatud.
Nii nagu oli Krissuga kokkulepitud nii sai ka olema , nimelt kell 1 tammsaares.No problemo.
Ah ei tegelikult mis ma valetan...taevas oli probleemne piiskond seekord...
Taevas kiskus kramplikult pilve ...kuid see ei takistanud meil minna meie kk parki ja istuma seal oma 1,5 tundi rääkides ei tea millest ja tehes ei tea mida niikaua kuni taevas siiski otsustas meid karistada meie julguse eest minna lageda taeva all ja provatseerida vihmajumalat padukale.
Läbimärjana seista kuskil ummikus oli ka lahe...ja niipea kui ma oli natuke kuivanud ...voilaaaa...lõpppeatus ''Viru'' ja jookse jälle vihma käes, autoteel.
Ei no probleemi ju pole....läksime kähku kaubsi ilu osakonda ..mina kammide juurde , Krissu meigi juurde../ma unustasin mainida ,et tal silmad kipitasid vahepeal ja noh...tušš läks pisaratest laiali...niu/.. Vaatasime ehteid, kellasid ...siis suundusmie sööma....seejärle paar kingapoodi , prillipoodi ja jälle õue...mis seal ikka........
NU ma räägin, niipea kui läksime lahku..mis sa arvad...jah päike tuli välja, ei tõesti milleks paista siis kui Maria koos Kristiinaga tahavad rahulikult pargis istuda...


Täna...
See hommk oli sama raske kui eile..ja sama varajane..
Läksin 11.30 juba Nassu juurde ja kuna ilm ei olnud eilsest parem vaatasime me Nassu juures filme..täitsa mõnus...hubame istumine ja omad jutud, tüdrukute jutud..haha:D

Homme...

SOOOMEEEE,SOOOMEEE,SOOOMEEE,SOOOMEEE,SOOOMEEE!

romantik

Kunagi kirjutasin sellest tuleviku ja mineviku asjast.
Mul tuli meelde mis ma tegelikult tahtsin öelda...''Homset pole olemas''
Ei ole nii ,ma toon lihtsa näite.
Võtan kätte telekapuldi ja hakkan vajutama kanaleid edasi siis tagasi..seejärel pööran puldi teist pidi ja nupp mis oli alles all läheb keeramisega ülesse ja nüüd ma võin arvata ,et sellega ma saan vajutada kanaleid edasi...
Kujutame ette ,et on ka elu pult vajutades tagasi nuppu me surgime oma mälestustes ja mäletades mineviku, oma vigu ja edukaid eluhetki orjenteerume me kuidas elada edasi, mida teha ja mida mitte.
Mõte on lihtne just minevikul põhineb tulevik...Poleks minevikku ei teaks me kuidas ja mis aladel teha end paremaks ja ,kui poleks minevikku kordaks me oma vigu aina uuesti...

/***/

Päevast kirjutan hiljem...aga see oli ülim...

tuki

Ma ei tea mis kell oli eile, kui ma avastasin enda jaoks lõplikult ,et und ei tule lähimal ajal.
Istusin msnis praktsiliselt üksinda, kui sisse astus kaisa ja ütles ,et kui mul on igav siis olen oodatud nende peole...( neile kes Kaisast pole kunagi kuulnud seletan..ta on minu naaber;) natuke vanem tsikk kui mina ja hüperseltskondlik..elab vanemate korteris/ vanemad kolisid maale elama.)
Ja mis mul üle jäi ,seltskonda ma nkn tunnen ja nii see öö mul mööduski.
Tulin kuuest koju tagasi ja pikema mõtlemiseta koperdasin ennast oma tuppa, oma kaelkirjaku piltidega teki alla.
Magades juba üsna mitu tundi kuulsin läbi une kuidas mulle saabub sõnum /peale seda otsustasin kohe, kui ärkan vahetada ära see haige helin/ igastahes see oli tele2 sõnum.
Jätkasin oma trippi üle oookeani ja seda kõike mingi katkise tõstukiga ja Piretiga selja taga/kujutate ette kui haige see olla võis/unes loomulikult.
Minu õige äratus toimus kell 3..ohsapagan ise ka ei usu et nii hiline äratus oli.
Täna öösel ei jää nkn magama.
Panin arvuti tööle, käisin köögis ,tegin paar kõnet ja edasi tegelesin mitte millegiga.
Etc...kuni tuli vend ,et parandada lüliti koridoris /kui korteris elavad ainult naised ja kui kuskil ei lähe lamp põlema ...siis kurat võtaks mitte keegi ei tule selle peale et lambipirn on läbi mitte lüliti katki/.
Sellise avastuse tegi vend kui oli juba pikema surkimise juhtmetes lõpetanud...oli vaja kõigest panna uus pirn.
Nii vend ei tulnud ainult parandama..ta andis mulle Kung Fu Panda filmi ka.
Ma arvasin varem ,et see on suht mõtetu multikas ja oi kuidas ma eksisin...ma ainult naersin selle ajal...HEA:'D.
VOT...nu ja niznaju..mis veel?..midagi äkki..:D
PESSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSUUU!

...

Here am I, going nowhere on a train

Here am I, growing older in the rain

Ma olen täiesti kaotanud kirjutamisvõime. Pähe ei tule enam ei häid võrdlusi ega elementaarseid mõtteid.
Situatsioonide ja emotsioonide kirjeldamine on kuidagi keeruliseks muutunud...muutun retardiks!:O....eieiei...kujutame ette ei lihtsalt pole inspiratsiooni.
Täna on niiiiiiiii ''ilus'' ilm ,et ma hüppaks kohe õnnest aknast alla. Ilm on selline ,mis surub igasuguse soovi minna kuskile välja maha.
Muide ma ei saa aru..kas oli 2 lõpupidu liig või shokk ,aga ma nägin täna juba teist korda unes lõpupidu, veel parem 2 varjanti ühe ööga. See on rekord.
Ei ma ei vinguks, sest et reedel ootab mind arvatavasti hüperlahe reis soome Krissuga...(OIOIOI KUIDAS MA KARDAN SÕNUDA ÄRA)...ma loodan et ilm tuleb ilusam kui täna;)
No ei tule mul täna midagi tarka...justkui suruks sõnad välja...

Im gonna trade my life for furtune and fame..

..to be continued õhtul.

//***//

Nii nüüd võib kirjutada ka oma päevast..huhu.
Mu päev algas kella kümnese äratusega...mis oli minujaoks ülimalt raskesti teostatav aga sain hakkama.
Tähendab selline äratus tulenes sellest ,et ma lubasin vanaemale ,et 12 olen juba tema juures. Vanaema nihutas mööblit ja ,kes muu pidi teda aitama kui mina.
Ühesõnaga tegime vanaemaga natuke tööd siis istusime niisama ja siis oligi aeg pöörduda tagasi kodu poole. Teel külastasin ka viru kskust ja siis suundusin ikkagi lõplikult koju.
Mis kõige jubedam .. panin korra telefoni ilma kotikeseta kotti- võtsin välja ja voilaaa....kriimud. Ma ei saa sellest üle.

I'll never say enough

Kunagi kirjutas keegi kuskil kellegile sellise asja, nüüd ma muudan seda ja hakkan häbematult seda kasutama mõttes ka edaspidi...sest nii on minul mugavam mõelda...:

''Once he was my everithing, now he is my favorite memory..''
See lause kummitas mind hommikust ja kui jube sa ka ei oleks ma ei mäleta kust see tuli ja keda tänada sellise geniaalsuse eest:D
Pole ammu kirjutanud midagi oma olevikust...HAHA..pole midagi kirjutada ju..
Ma kordan ennast mul käib AJA MAHA VÕTMINE...ma ei tegele millegagi peale joonistamise ja väljas käimise...aaaaaaaaa (I) koristamisega ka.
Kooliaasta lõpuga kaasnes igavene segadus mu toas mida ma laisalt igapäev natukene likvideerin...täielik kaos ju.
Järgmine nv on minu viimane lootus saada tagasi mingisugunegi hoog normaalseks eluks...
Praegu ei hakka veel valgustama mis nv-l toimub ..ei tasu..äkki sõnun ära..
OKOKOKOKOK...
Tahaks kõik kuradile saata ja minna magama..haha..aga nii ma ei tee..JEAH

Jump

Ma otsustasin et ikkagi ei hakka kirjutama lõpureisist.
Mitte sellepärast et ma ei viitsi või sellepärats ,et see oli liiga hea või paha selle jaoks, et panna siia mälestused kirja.
Ma lihtsalt arvan ,et vaevalt kaob see reis mu mälust ära..las kõik head asjad selle reisi juures saaksid teravamad kontuurid ja väikesed ebaõnnestumised kaoksid kuskile universiumi lõpmatusse minu mälust.
Teate millest ma eile öösel mõtlesin...ega ei tea tõesti.
Viimasel ajal pole muud teinud kui aega maha võtnud üksinda või sõpradega ,kodus või peol pole oluline ..oluline on see et ma panin tähele kummalise asja,et nii tihti ma kuulen või loen kuskilt taolisi lauseid et a.la ''Eilset pole olemas.''
Loomulikult pole see mõeldud otseses mõttes ...aga ma siiski eelistan arvata et see on BULLSHIT.
Kasvõi sellepärast et eilsele põhineb täna...mismõttes seda pole olemas.

****

Emm mul kadus mõte ära...ma unustasin mida ma tegelikult tahtsin öelda...hiljem jätkan veel sellega..

****

mmmmmmDa.

Mulle meeldivad asjad...

Hiljem kui on natuke rohkem viitsimist ja jaksu kirjutan lähemalt viimastest sündmustest ja lõpreisist ag praegu natuke muust...

Probleeme pole olemas....me mõtleme nad välja..