Tsau, pole ammu kirjutanud ja seda põhjusega. Vahepeal oli suhtselt suitsiidne aeg, aga kool on läbi. Üheksandas klassis lubatud kõne on peetud ja elu läheb edasi.
Oma üleelmises postituses mainisin, et tööl on tõusud ja mõõnad ja veel eelmise postituse ajal töötasin ma Lennujaamas. Enam mitte. Ma saan aru, et see on vist tegelikult paremaks ka, aga ma igatsen meeletult lennukat, meeletult. Ma armusin sellesse kohta. Ma tegelikult armusin inimestesse. Siiani armastan.
Vabadus maitseb ikkagi hästi, aga uus töökoht on juba soe ja nagu ma juba ütlesin- elu läheb edasi.
Fakk, meeletult asju on olnud ja nii palju kirjapanemata mõtteid on kaotsi läinud.
Ma jätkan blogimist nüüd. Mõtlen suures plaanis.
Paganama head päevad ja ööd on olnud. Kõik, mis meil on, on kõik, kes me oleme.
Tegin SAIS'is kogu jurad ära- pingerida ei meeldinud- ausalt, aga hell knows, vastuvõtueksamid ka ju..bläää.
Ma ei põe, ma olen noor, purjus ja armunud, mul poogen, aga Liisil oli järjekordne parim sünnipäev ever. Palju õnneks eksole:D
