reede, 20. juuli 2012

Kõik teed viivad...

Maraton on kestnud juba 5 päeva, täna kuues ja kokku tuleb 16. Avastasin, et on võimalik ka 17. päev. Iga hommik on eelmisest raskem ja silmad on järjest punasemad. Keskpäevani on kass peal, aga sealt edasi saab kõik jälle korda. Vähemalt siiani on selline süsteem töötanud. Ei tea, vb ühel päeval ei saa enam miski korda, aga mis tuleb see tuleb nkn.
Huvitav on olnud!

kolmapäev, 18. juuli 2012

16päeva x 16 tundi

Täna lõppes alles kolmas. Appi kui väsinud ma olen. Ma arvan et homme on see kõige hullem, millest edasi ei lähe vb kergemaks, aga halvemaks ka ilmselt mitte... 
Täiesti läbi, samas ikka tõsise õnnega koos... Sellegi poolest, one day at the time...