Jalad on valusad unetuse külmast. Süda puperdab kahest kohvist ja üldse ma ei tea, kuidas ma selle päeva üle kavatsen elada, sest ma magasin ainult 30 min, aga mu sotsiaalne elu tõusis viimase kolme ööpäevaga normaalsemale tasemele.
Pidin minema enda meelest Greenfestile neljapäeval ''I blame Coco''-t kuulama, aga see plaan digimuutus viimase kinoseansi külastuseks. Käisime Sandriga ''Ted''-i vaatamas. Alguses oli Sander ilmselgelt wtfkis, et mis lastefilmi me vaatama läksime, aga kui naljad tulid oli selge, et ega ma asjata seda näha ei tahtnud ja me mõlemad naersime nii, et trampisime jalgadega maad ja olime muidu kõveras.
Järgmisel õhtul pidin minema Liisa ja Anna-Maria soolakale aka Liisa sünnipäevale, aga ei jaksanud ja eile oli Kadri ärasaatmispidu (Kadri on minu kurdaõde, kes läheb pooleks aastaks Erasmusega Hollandisse, so sad ja samas so cool.).
Eile siis ...
Niipea kui pingelise tööpäevaga kell kuus või seitse õhtul ühele poole sain, läksime Gertu, ta lapse ja Hannaga pitsat sööma. NOMNOM, pärast seda otse koju-pessu ja üheksaks olin linnas, kus sain kokku Randrüüdiga. Natuke saime olla omaette ja siis liitusime pisikese minu kursuse osaga. nagu kord ja kohus käisime poes- minu ja Randrüüdi sisseostud piirdusid ühe siidriga ning seejärel maandusime endisesse sünagoogi ehk praegusesse Jaan Tõnissoni isntituudi ruumidesse.
23.15 vm helistas Sander, olime parasjagu suitsul Kristiinaga, ja kui ta ütles et näeb mind. Jooksin korra sisse, võtsin oma koti ja lahkusin seltskonnast. See oli täitsa planeeritud liigutus, küsimus oli ainult selles, millal ma selle liigutuse teen. Ühesõnaga me askeldasime Sandriga vanalinnas, kuni maandusime 'Põrgu' baari. Võtsime sealt mingid x-õlled Sandri valikul, sest tema juba teadis, mida ta tahtis ja mina läksin tuimalt kaasa, aga see kaasaminemine lõppes sellega, et mees pidi mind joomisega aitama ja ma ei usu, et see talle suureks koormaks oli. Trippisime ikka ringi, põikasime sinna ja tänna, istusime reakojas - kuigi kõigile, kes helistasid ma ütlesin automaatselt, et oleme vabakal, kuni Sander juhtis mu tähelepanu, sellele mida ma räägin. Lol, tegelt polnud ju purjus ega midagi, lihtsalt blond ja kuskil pilvedes.
Tegime, mis me tegime ja käisime, kus käisime, nägin isegi Kätlinit korraks, aga enne seda kui kultuurnikud laiali jooksid jõudsime ka nendeni kell 2. Saatsime Kadri taksole ja ise jäime müttama, kuni kell sai 4 ja kuna minu tööpäev algab 5:15 ja sandri oma 8 siis pidi nagu koju ka jõudma... Nüüd ma siis istun lennujaamas, kulm kortsus suus kriipsus ja üritan saada sooja jäämasinast. Nagu for real. Jäämasin on ainuke meil siin mis töötades annab sooja... Toodab jääd ka loomulikult.
Nüüd te saite igava kirjelduse asjadest mida ma tegin , rohkete nimedega, kellest te pole kunagi kuulnud, aga ma pidin andma mini ülevaate sellest, mida ma olen teinud väljaspool tööaega ja seda aega pole olnud sugugi palju, sest viimasel ajal on ka väljaspool tööd -töö ja see on olnud lõbus, oi kui lõbus, aga sellest vb kunagi hiljem- teises elus või siis kui näeme , kuigi siis ma usun, et on teised jutud, sest ega ma ju ei saa kirjutada laksust siia kõik ära ja pealegi ma isegi eelistaks kuulajarolli rohkem.
Kuni juuksed kuivasid eile jalutasin mööda korterit ja rääkisin mõtteliselt Sirkliga, rääkisin sellest, mis kõik muutub iga päevaga, sellest millest ma aru ei saa, aga ka see pole sugugi halb vaid lausa naljakas. Kõik muutub. Ühel hetkel sa tead kõike ja järgmisel mitte midagi ja ma ei teagi kumb nendest on ägedam, aga igav pole ei ühe ega teise puhul.
Väss olen ja vigu ma ei paranda, täna loeb ainult mõte ja sellest piisab.
