Äratust ei kuulnud ja magasin sisse. Tähendab ei maganud sisse vaid magasin elu maha ja ausaltöeldes on mul mingil määral ükskõik. Ma ei jäänud nkn millestki ilma ja kui jäin siis ikkagi ei jäänud.
Sissemagamise põhjuseks võis olla see, et ma lihtsalt seisin kella neljani akna peal ja mõtlesin.
Ei mõelnud midagi suurt välja ,aga samas...?
Ühesõnaga sain voodist umbes ühe paiku lahti ja läksin juuksurisse.
Ehk nii saab pea selgemaks. Kes seda teab?

Nad kujutavad meelsasti ,et õnn on midagi erakordset ja peaaegu saavutamatut.

Nad on primitiived ja neid vaadates võib kinnitada ,et inimese esiisa oli ahv.

Tegelikult ma pean lõpetama selle kurjustamise , mis on saatnud mind viimasel kahel nädalal. Ma pean ütlema ,mida mõtlen ja mõtlema, mida ütlen. Kuradi raske võib see olla, aga kui ei proovi ,muutun kibestunuks ja siis pole mu varjatud ego enam midagi nii varjatud.

Ma hakkan tegema inimkatseid, iseenda peal.

Nädala ülesanne on olla kõigiga kena , pean kirjutama ülesse kõik haiged olukorrad, ma ei hohi rääkida kellestki midagi halba ja ropendada..käituda tuleb ka kõige hullemas olukorras viisakalt.'

(No mida ma üritan, mida ma saavutada tahan?)

Hüpotenuus: Sundnaeratus ja viisakus igale idikale vabastab mu olemuse kogutud kurjusest.

(no kuidas kurat ma pean seletama, seda mida ma tahan saavutada )

Igaljuhul igaühega võltsima ei hakka ,aga halvasti ka ei ütle...Kui märkate mind huiamas, lihtsalt lööge.

_______________________________________________________________________

Muidu magasin üsna halvasti, nv oli ka nii emotsiooni ja tühi..Täielik saast. Kooli ei taha.Lihtsalt ei taha suhelda inimesteha eriti. Mingi kahtlane seisund.

Vaatasin üle pika aja hea filmi. Hakkasin vaatama Gary Oldmani pärast aga tuli välja ,et see on tõesti hea...Natuke lapsik, natuke liiga raske, aga ülihea mõttega...Meenutas nii ülesehituselt kui ka mõttelt Väikest Printsi, aga polnud päris see ka. Jutt käib muidu filmist ->

Interstate 60: Episodes of the Road .

/..ma ei taha kooli ,sest õpetajad peidavad vetsupaberid minu eest ära./

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kala tahab puhast vett.
Inimene inimest.
Mis me järeldame sest?
Häda, häda igavest.

Pole ilmas nii ilusat tegu,

mille taga ei varitseks vaen,

pole selget tunnet, on segu,

iga õnnelik hetk on vaid laen.

On kui laen ,mida võttes saad võla,

on kui võlg,mis on südamel vaev.

Nii on õnne sees ebakõla,

taga leebuse lõppu on raev.

H.Runnel

Mõtlesin ja kirjutasin siia pikalt ja konkreetselt ,aga ei pikk jutt ei ole täna vist see kõige õigem mõte. Ma olen väsinud ja segaduses. 13. reede peab ja ei pea paika...Ülisitt päev oli ,aga sünnipäeva koht on olemas...Glehni loss!

Sillad põlema...

Appi kuidas ma tahaksin ,et see otsimine lõppeks ja homme selguks ,et Kleeni (Glehni) lossis on võimalik pidada minu sünnipäeva normaalsetes tingimustes ja hea hinna eest. Ma ei taha enam mõelda nendest ruumidest ja korteritest ...tahaks lihtsalt....oodata oma vanadust ja noh selle kõrval käia ka koolis loomulikult...viimane ei ole päris vabast tahtest vist...viimasel ajal vähemalt.

Päev oli suht mõnus...lühike ja mitte midagi andev. Tulin koju , läksin magama ja kella kuuest võtan hoogu, et lugeda lõpuks läbi see keemia osa mille peale töö tuleb.

Ma kardan seda tööd...no jumal teab...ma ei taha kahte...aga ennäe ma ei imestaks üldse kui saaksin selle ,sest nii need asjad käivadki. Mingi mõttetu töö saan 4 ,aga KT'd on midagi võimatut...

Kooli tulin muidu sõnadega ''Laske mind maga!'' kahjuks keegi ei võtnud seda tõsiselt. Ma ei saa üldse aru mis fking tunniplaan meil on...tean ainult et homme on esta siis inka ja siis on blank... Loodan , et küla ei paranda homseks tööd ära sest kaks matsu ühe päevaga on natuke karm arvestades sellega, et homme on reede. Miks kaks? Sest mata tööd saame ka kätte ja kui saku puhul ma võin ju loota midagi ,siis mata on eosblank.

Oma kõige hullema lobapidamatuse juures peaks vist lõpetama.!.!

I give it all to you, võid teha seda mida süda ihkab teha sellega...

Ma ei saa seletada ,miks ei piisa üksnes ülitugevast tahtejõust. Täna oli siiski minu esimene päev/samm sinna poole ja ma olen endaga rahul ja ma pean natukene veel jätkama samas vaimus ...ja kõõõik saab korda.

Päev oli üsna kena muidu, ma ei nutaks.

Koolis midagi ei toimu , vähemalt midagi sellist mis oleks märkimisväärne...aa ei valetan..Kooliajaleht..vot loen läbi kohe!