kolmapäev, 20. veebruar 2008

Si Senjor, uno burito porfamor!

,,Ma olen elus.
Kui ma söön, siis ei mõtme ma millelegi muule kui söömisele. Kui kõnnin siis kõndimisele. Ma ei ela minevikus ega tuleviks. Mul on olevik ja ainult see on huvitav. Kui me suudaksime elada üksnes olevikus, oleksime õnnelikud. Me märkaksime siis , et taevas on tähed ja et sõjamehed taplevad sellepärast ,et see kuulub inimsoo juurde. Elu muutuks meie jaoks pidupäevaks, suureks pühaks, sest ta on alati ja ainult see hetk, milles me just praegu elame.''


?????


Koolis oli kuidagi nii vaikne ja jubedalt nohune.
Üldse tänast kooli päeva võib iseloomustada kui äärmiselt igavat päeva, liikumist oli miinimum, kõik oleks toimunud nagu aegluubis.
Rahvast oli ka suht vähe..või vähemalt jäi selline mulje.
Peale kooli , turboga koju ja siis kunstikooli...
Oleks pidanud kunstikoolis tööd tegema aga ei ,me olime Krissuga sellest üle, me pidasime piknikut, mhm.
Nii kuidas ma oma töö kapist võtsin samamoodi läks see ka tagasi sinna kappi.
Tee koju..eimese poole teest mu sõbraks oli Krissu ..teise poole teest läbisin ma raamat käes.
..hahahaha...DÕNGA-BRÕNGA...




Kommentaare ei ole: