See eilne päev ja tänane öö, täielikud WTF.
Alguses on küsimused ,mida selga panna ja pärast ,kuhu minna.
OK tee kunstikooli- mu kõrvale bussi istus mingi parm, kes hakkas küsitlema mind raamatu kohta mida ma loen ja seejärel näitas auto pilte oma telefonis.
Läksin Laulupeos maha ja jalutasin linnanani niisama head ilma nautides.
Kunstikoolis- ajalootund kujunes minule üpris lühikeseks kuna jäin hiljaks ja ka joonistamisest ei tulnud midagi välja, modell lasi üle ja eksam jäi selleks korraks ära.
Peale kunstikooli oli plaan minna Polymeri, mis ka täitus aga pidu ei olnud nii ahvatlev kui mu ettekujutus lubas endale arvata.
Juba peale esimest kolme laulu oli selge, ei siia eriti jääda ei tahaks.
Lõppes kõik sellega ,et paariminutilise plaanide arutamise tagajärjel Kristiinadega ma otsustasin et kui midagi hiljem ei toimu on mõtet minna kohe koju.
Kõndisin vaikselt ja üli pettunult Kristiine poole, sest ometigi oli see reede niimodi läbikukkumas ,et mul lihtsalt ei olnud mõtteid ,aga ei! vastu jooksid Lauri ja tema ülejäänud kampaania..nad olid teel Polymeri, kuid peale lühikirjeldust mis seal toimub mõtlesid nad ümber ja otsustasid võtta ette a.la korteripidu.
Me sõitsime Männikule ja sealt jalutasime Nõmmele või ma ei tea ühesõnaga me olime Männiku-Nõmme majas ja siin sai mu aku tühjaks just siis ku ma kirjutasin kristiinale sõnumi..või oli see Lauri aku..igatahes..vastust ma ei saanud..ja kui ma saatsin selle sõnumi ikkagi Lauri telefonilt siis ma ei imesta ka miks vastust ei tulnud...( hetk tagasi sain msnis rõõmsalt teada ,et lauri telefoni nr on salastatud) ,kui aga kirjutasinb sõnumi enda numbrilt ,siis ma ei kirjutanudki Kristiinale kuhu tagasi helistada,kuna olin veendunud et see oli Lauri telefon. Vot nii jube lugu see oli. ANNA ANDEKS.
Igatahes öö möödus motoga: Jung and Drunk.
Ükshetk oli maja pooltühi teine kord jälle nii täis et see oli jube...magama ma ei jõudnudki.
Hommikul mantel selga ja koju...suht vara jõudsin - seitsmest?
Avasin ukse, viskasin mantli voodile, pidzaama selga ja raamat kätte, siis arvutisse,hommikusöök, ei mingit peavalu, kerge väsimus,arvuti , koristamine ja nüüd peaks veel aitama ema...kui hiljem jõudu veel on siis linna Ira ja Kristeni juurde.
Tahaks täiega ,pole Kristenit jumalteab kui kaua näinud, aga pool uniselt ei ole mõtet ka minna.
Vaatab.
Alguses on küsimused ,mida selga panna ja pärast ,kuhu minna.
OK tee kunstikooli- mu kõrvale bussi istus mingi parm, kes hakkas küsitlema mind raamatu kohta mida ma loen ja seejärel näitas auto pilte oma telefonis.
Läksin Laulupeos maha ja jalutasin linnanani niisama head ilma nautides.
Kunstikoolis- ajalootund kujunes minule üpris lühikeseks kuna jäin hiljaks ja ka joonistamisest ei tulnud midagi välja, modell lasi üle ja eksam jäi selleks korraks ära.
Peale kunstikooli oli plaan minna Polymeri, mis ka täitus aga pidu ei olnud nii ahvatlev kui mu ettekujutus lubas endale arvata.
Juba peale esimest kolme laulu oli selge, ei siia eriti jääda ei tahaks.
Lõppes kõik sellega ,et paariminutilise plaanide arutamise tagajärjel Kristiinadega ma otsustasin et kui midagi hiljem ei toimu on mõtet minna kohe koju.
Kõndisin vaikselt ja üli pettunult Kristiine poole, sest ometigi oli see reede niimodi läbikukkumas ,et mul lihtsalt ei olnud mõtteid ,aga ei! vastu jooksid Lauri ja tema ülejäänud kampaania..nad olid teel Polymeri, kuid peale lühikirjeldust mis seal toimub mõtlesid nad ümber ja otsustasid võtta ette a.la korteripidu.
Me sõitsime Männikule ja sealt jalutasime Nõmmele või ma ei tea ühesõnaga me olime Männiku-Nõmme majas ja siin sai mu aku tühjaks just siis ku ma kirjutasin kristiinale sõnumi..või oli see Lauri aku..igatahes..vastust ma ei saanud..ja kui ma saatsin selle sõnumi ikkagi Lauri telefonilt siis ma ei imesta ka miks vastust ei tulnud...( hetk tagasi sain msnis rõõmsalt teada ,et lauri telefoni nr on salastatud) ,kui aga kirjutasinb sõnumi enda numbrilt ,siis ma ei kirjutanudki Kristiinale kuhu tagasi helistada,kuna olin veendunud et see oli Lauri telefon. Vot nii jube lugu see oli. ANNA ANDEKS.
Igatahes öö möödus motoga: Jung and Drunk.
Ükshetk oli maja pooltühi teine kord jälle nii täis et see oli jube...magama ma ei jõudnudki.
Hommikul mantel selga ja koju...suht vara jõudsin - seitsmest?
Avasin ukse, viskasin mantli voodile, pidzaama selga ja raamat kätte, siis arvutisse,hommikusöök, ei mingit peavalu, kerge väsimus,arvuti , koristamine ja nüüd peaks veel aitama ema...kui hiljem jõudu veel on siis linna Ira ja Kristeni juurde.
Tahaks täiega ,pole Kristenit jumalteab kui kaua näinud, aga pool uniselt ei ole mõtet ka minna.
Vaatab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar