Kena päev ju tegelikult. Käisin kooli trepil käna, niiet küünarnukk ei taha üldse valutamist lõpetada. Kool on siiski kurjast.
Nüüd iga kord kui mul vaja helistada või nr vaadata siis esimene viimati valitud nr on Toivo oma, hihi, Liis sai Toivole telefoneerida;) Igaljuhul olime koolis u kaheni ja siis koju.
Muuseas Frau Pomerants kinkis mulle täna väga kena ananassi ,mida saab õhtul koos Liisiga lahendada.
Taevas on hall ja tuju kipub ka sinna halli poole ,aga noh see on suht ajutine, lihtsalt teate kool lõppes ära, nukker lugu.
Nii palju pooleli asju ja suhteid ,see kindlasti painab veel natukene....peabki lihtsalt leppima et kunagi läks kõik katki ja kuigi see leppimise protsess läheb aina edasi siis nii mõnigi kord kerkib see jälle esile.
Ah mis ikka sellest, päike võiks ometigi välja tulla:D