Tereteretere ja headaega vaheaeg.

Ma tahan öelda seda ,et ma pole kunagi oodanud vaheaegu. Ma võin oodata ükskõik mida, millegi lõppu või algust, aga mitte vaheaega. Täheandab ma ei oska kuidagi oma mõtteni jõuda...ma pole elus odanud suve ja selle aasta suvevaheag lükkas kõik mu elu ümber, mu vaheaja mõiste sai hoopis uue ilme ja nüüd praegune vaheag tõestas selle veel korra ,et vaheaegu tuleb oodata, igatseda nende järele ja nautida nii, et nutt tuleks kurku mõttest ,et see hakkab läbi saama. Mul päris nuttu nüüd ei tule ,kuigi effektsuse jaoks võiks tulla ,aga kahju on küll, et vaheaega ei saa osta juurde. Siit veel üks õppetund...kõik ei ole müüdav ja isegi käegakatsutav.

Mul pole tuju kirjutada midagi üöõüöõüöüöüöü tõsist ja ma ei viitsi jälgida igasuguseid grammatilisi pisiasju..mul on pohhui ...praegu.

Kõlaritest kostub Pink-Funhouse....ja parim on see ,et lause " ..this used to be a funhouse, but now it's full of evil clowns...'' on kooli absoluutne sünonüüm.

Okei ma ei ole koolist kõige hullemal arvamusel aga osaliselt on meie kool siiski loll kast.

Piilusin nii muuseas ekooli ka ja avastasin ,et järgmisel nädalal on üsna mitu tööd...üsna mitterõõmustav.

Järgmise nädalani on veel sitaks aega...täna päeab olema õnnelik ,et mul on veel aega schlangi lasta.

Täna peaks naasema koju Egiptuse Eku...das ist gut...

Jaaaaaa homsest niipalju ,et grandma's n fire....lähen vanaema juuurde...

vsjo, tsaupaka

Tänane päev on seeriast ''Vähemalt on mida meenutada!''
Kindlasti kirjutan homme, sest täna ei oma internetis istumise võimalust:D

Kasutan juhust ,et venda pole kodus ja ahistan tema arvutit ja tema interneti.

Igaljuhul alustan hommikust, mil ma ärkasin ja jätkasin sealt kus õhtu pooleli jäi.
Ma otsisin oma teatripiletit. Otsingud kodus ei toonud tulemusi ja ma otsustasin ,et mu pilet on kindlasti õpetaja Pukki klassis mõne eesti keele või kirjanduse kausta vahel ,seega ei näinud ma muud lahendust kui helistada Pukkile endale. Poleks seda teinud ,kui poleks teadnud ,et täna oli õppenõukogu ja õpetajad olid nii kui nii koolis.
Mu esimene kõne lõppes sellega, et ma sain teada ,et olin just seganud õppenõukogu istungit. Teine kõne leidis aset mõne minuti pärast ja see ei andnud ka tulemusi ,sest õpetaja polnud selleks ajaks veel minu mappideni jõudnud ja ka kolmas kõne ei teatanud mulle rohkem kui seda ,et minu pileti asukoht polnud tuvastatud.
Mis seal siis ikka...
Läksin Krissu juurde ja loomulikult oli tuju väga kesine ,sest ainult mina suudan kaotada pileti mõni päev enne etendust ja samal ajal olla raudkindel ,et pilet on päeviku vahel.
Krissuga vestlemise käigus selgus ,et õpetaja Tuisk oli konverensi ajal lehvitanud(loe:liputanud) piletiga ,mis sarnanes siiski minu omaga.
Mis meil muud üle jäi kui sunduda kooli lootuses ,et Tuisk on ikka seal , aga ennäe ..polnudki. Õnneks oli õpetaja Viikholm meile õues vastu tulnud ja peale minu jutu ära kuulamist ta praktiliselt sundis mind Tuisu numbrit üleskirjutama.
Tervenisti 2 korda helistasin Tuisule aga vastust polnud ollagi ja me loobusime, läksime tagasi Krissu koju.
Helistasin veel korra ,aga vastust ei tulnud seega jätkasime aja surnuks löömisega ,kuni heliseski mu kallis mobiiiil.
Naersin natuke telefoni ja lõpuks sain ka teada ,et pilet on Tuisu kabinetis kapi peal ja ,et mul on õhkõrn võimalus see veel tagasi saada.
Läksime Kusti ja Aabuga kooli. Poisid jäid valvelauda ja mina läksin läksin ülesse ,kus tehti mulle see fkin uks lahti ja pilet oli lõpuks käes.
Läbi kivide ja kändude ,aga ma sain oma pileti sellisel imekombel tagasi ja ma ei saa siiani aru kas see etendus oli hea või mitte, seega ei oska ma öelda kas see pileti tagaajamine tasus end ära või mitte.
Päev on siiski kordaläinud ja mis seal varjata see lihtsalt jääb meelde.

Sain vastuse Aarne Saluveerilt ja polnud selles vastuses mida muud kui head. Kiidusõnad ja lubadused...kui tühjad need lubadused on ,sellest saame teada alles veebruaris...aga ma siiski ei lase end kõigutada teiste arvamustest ja ei usu ,et Saluveer on ülelaskja.

Siiski tahaks ma palua vabandust õpetaja Pukkilt ,et segasin teda täna nii tohutult, õpetaja Viikholmislt ,et hetkeks tekkis olukord kus tundus ,et ma tahan ta mobiili endale võtta , õpetaja Tuisult keda ma pommitasin lõputute kõnedega ja Krissult keda ma sundisin minema vaheajal kooli...teistega on kõik korras vist.
Aaaaaaa, ma tan tänada Liisa isa kes viitsis mind koju äravisata.

Igaljuhul ma ei hakka üle lugema ja vigu parandama ...kindlasti kunagi hiljem.

Parim on see ,et ma kaotasin teatripileti ära.

See oli mul kuuaega päeviku vahel ja päev enne etendust on see LOST!

Ülihea..

Ma püüan leida õiged sõnad.

Teinekord koju kõndides ma vaatan oma käsi ja mõtlen , mis ma küll teieta teeks.

Poleks käsi poleks elu.

Teinekord ma vaatan või kuulan Teid ja mõtlen samuti , mis ma küll Teieta teeks.

Oleks elu ,aga poleks mind.

Oh teate mul on vist nii hea olla 100%-line loominguline vabadus ja 0%-line ajaplaneerimise vajadus. Saatsin täna paar kirja lendu ,seoses Kultuurinädalaga ja esimene vastus on juba käes. Uno Schultz ,kes on hetkel välismaareisil vastas ja vastas nii positiivselt ,et kui ma juba enne arvasin ,et ta on eriti soe siis praegu ma olen selles ikka väga kindel.

See innustab.

Ma ei oska panna oma tundeid sõnadesse ,sest mu heaolu faktoreid on nii palju ,aga samas ma mõtlen mõne aja tagant ikka nendest keda pole praegu arvutis, keda pole praegu linnas ja Eestis ja ma loodan ,et teil on ka hea.

Ma naudin tohutult kodus istumist ja mõtlemist ,samal ajal oodates kolmapäeva ,millal ma jälle Krissut näen ja me saame istuda ja ...

Vaheaja esimene päev ,ma vaatan hirmuga lähitulevikku ...sinna samasse, kus algab taas kool. Ma annaks terve elu ,et kool oleks sama nauditav nagu tänane ja eilne ja üleeilne päev.

Ma loodan siiski ,et kui õpetajad tulevad kolmapäeval kooli ja näevad meie Liisiga ''kunstiteost'' Pukki tahvlil ,tõusevad nende suunurga ülespoole. Päris lahe eksole.

Ma ei tea...minu päevased tegemised piirduvad juudi raamatu lugemise-, söömise-, magamise-, teleka vaatamise ja tühja vahtimisega...ma olen vist õnnelik inimene.

Elu võib tõesti pidada ühe inimese teatriks..
Ise kirjutan skripti..
Ise mängin..
Ise kummardan, kui keegi plaksutab..

Teisalt ei tohi unustada ,et ühe näitleja, minu, kõrval on veel palju, palju teisi näitlejaid ,ei tohi sulguda oma mulli sisse.

Ma tulen veel tagasi!


I forgot to say outloud how beautiful you really are to me..

21.00 ma olen tagasi!
Ma pean ütlema ,et eilne õhtu oli lihtsalt väääga hea ja ma olen niii tänulik selle eest. Täna ma oleks nagu täiesti uus inimene.
Ühesõnaga nii kaua rääkida nagu eile õhtul Kustiga ei ole reaalne, vähemalt ei juhtu seda tihti kui sa saad rääkida inimesega 5 tundi juttu pikemate pausideta. Kindlasti on seda ka varem ette tulnud ,aga siiski ma ei mäleta vist seda viimast korda...või ma mäletan küll ,aga ma ei anna pead, et vestlus nii pikale venis.
Jutuainet siiski jätkus ja see oli väärt vestlus.
Loomulikult oli sellel sünnipäeval ka muid ülimalt toredaid asju ,aga ma siiski ei leia ,et ma jaksan kõik siia märkida.
Ma vist sain eile ikka kõvasti haridust juurde ja seda mitte ainult vestlustest.
Muuseas mu näpus on selle söe pärast vist mingi põletik..natuke paistes ta igaljuhul on.
Täna oli Mirjami sünnipäeva pidamine , päris sünnpäev on teisipäeval. Nii palju süüa nagu me kõik seda toitu seal sisse ajasime ei ole ka nagu reaalne...ikka tonnide viisi:D Toit laksib ju:D
Ülihea õunakook oli.
A mis ma ikka siin toidust seletan...Päris hea õhkkond oli ja ma pean tunnistama ,et ma kuulsin täna seda mida ma ole viimasel ajal tahtnud kuulda, niiet ma olen igati rahul.
Täna ma olen oma eluga superrahul.

Ma tahan uskuda

Ei tea, ei tea ma kardan natukene.

Aga ma arvan ,et see on haiglane fantaasiavili ja midagi veel mida ma ei tea.

Viimasel ajal e. viimasel paaril päeval on üldse nii imelik...nagu ei tunneks midagi. Kõik tundub nii loogiline ja kerge ,aga samas ei saa jälle millestki aru, elaks justkui udus. Iga päev on nii ettenägematu või on asi siiski selles ,et mina e oska praegu midagi etteteada.

Õnneks see kõik on kuskil sees ja praegu veel see pole väga segav, aga mu karvane tunne ütleb mulle ,et noh muutused pole alati kasulikud. Teiselt...ma ei tea, ma lasen mõtlemise üle praegu, ei viitsi nagu süveneda. Kindlasti kunagi hiljem.

Täna on siiski Kessu sünnipäev veel ees ja parim on see ,et algas vaheaeg ja kõik üritused ,aga mina hakkan haigeks jääma....fantastisch, muss ich sagen!

Ma olen üldselt rahul ,sest nii nagu Puki kingituse me handlisime ära nii ka Kessu kink on ülim.

Soooo geil!

last (sticky note) but not least...

No mis seal ikka. Elu...
Krissu, ma loodan ,et sa pole kuri muri..ma ju ei vingu issand jumal:D
Liis...mjah... 20 000 venelast sulle. ;)

Uskumatu, krank mis krank ,aga nii terve tegelikult. Mandlid, mandlikesed lihtsalt möllavad ,aga ma ei usu et see on huvitav.

Hommik oli lihtsalt kohutav. Seda polnudki...oli öö ja siis päev. Ma magasin natuke sisse ,aga kooli ei hilinenud. Igaljuhul ma lonkisin kooli ilgete probleemidega. Ma avastasin täna ,et sellise värdja magamata peaga mul on mingid REAAAALSED tasakaaluhäired. Pea valutab muuseas ja palju ma neid valuvaigisteid ka ei sööks, no ei aita. Varsti olen nagu Allan kes lihtsalt laksib neid.

Läksin kooli ainult oma põhimõtte pärast...saan töö 2 ,no siis saan ,aga puududa ei tohi. Mata saangi vist kahe...ajaloo khta ei tea midagi, valmistusin pmtselt ainult selleks raskemaks teemaks aaa no võta näpust Kultuur...ehk siis taaskod vigane luulekogu läks sinna õpetaja lauale.

Peab õppima.

And the God is an egoistic cid with a sadistic humour.

...aga tead.

Sa pead teadma, et ma jälle igatsen. Ma ei usu ,et ma igatsen kedagi või midagi konkreetset ,ma lihtsalt igatsen. Ma igatsen sind, kes sa praegu seda lugeda võiksid.

Vaata kelleks sa muutunud oled. Sa ei ole enam see kes sa kunagi olid, sa pole endine.

Mina ,pole endine.

Sa arvad ,et sa oled paremaks muutunud? Kiirustan kurvastaa sind, sa ei ole põrmugi parem.

Ma loodan ,et sa võta seda südamesse, aga su halvad omadused asendusid lihtsalt headega...aga ka head asendusid halbadega...Sa oled muutunud ,aga sa pole parem.

Elu õpetab ,eksju?

Sittagi ta ei õpeta, sa lihtsalt loed ridade vahelt täpselt seda mida tahad, ei rohkem ega vähem.

Aaaa ja parim on see ,et mu eriti südamlik tuju muutus kuidagi pessimistlikuks, mõneks ajaks:D

Ma otsustasin siin hetk tagasi ,et niikaua kui mind vaja ei ole ma olen lihtsalt madalam kui muru, ma olen endast väsinud , ma kardan, et teised ka ja siis tulebki unustada korraks ära selle kes ma olen ja olla Kristel Tilk. Iseasi kui palju sest välja tuleb ,aga ma ei viitsi enam huiata ringi, ma hakkan vanaks jääma:D Puhkan nädalakese ja siis tagasi tööle.

Peab pea korda saama. Teised peavad ka. Ja talv peab lõppema kohe pärast mu sünnipäeva.

: ,,Plaudite, amici...comedia finita est.''

Kool oli nagu ta oli , polnud vist motivatsiooni hullult pingutada ,aga jah mis seal varjata Toivo ja Allan suutsid ilma selletagi hea koolipäeva veel lahedama lõpuga täiustada.

Kell 6 saime kokku Liisi(Cheesi) ja Kessuga. Kerstin andis oma kontserdipileti mulle. Nimelt me käisime täna Erkki-Sven Tüüri 50dale juubelili pühendatud kontserdil. Seal oli vahva, me nägime Riho Sibulat, Rein Rannapit, Tõnis Mägit,loomulikult Erkki-Sven Tüüri, Signe Kivi ja palju muidu toredaid nägusid (tahaks kirjutada lõustasid ,aga ma ei kirjuta seda). Peale kontserti otse koju ,kuigi oleks tahtnud minna proovikasse ,aga ei mitte see kord ja jumal tänatud. Ma sain räägitud täna oma muredest ja sellest mis pinge mul tegelikult sees on. Emotsionaalselt ...jah tõesti..aga mis ma parata saan ,kui see on see mida ma tunnen ja olgu see nõrkus või mitte ,mul lihtsalt on vaja teine kord rääkida.Ma ei tea tõesti kas ema kuulis seda mida ma öelda tahtsin või kuulevad ta kõrvad endiselt asju natuke moonutatult. See polegi vast enam nii oluline vaid oluline on see ,et tal on nüüd mõtlemisainet ja mul on seda ja ma olen inimene ja väga emotsionaalne inimene , tee mis tahad aga ma toitun emotsioonidest ja igasugune pinge pole sugugi maitsev vili.

Praeguseks jah, ma olen väss, aga ma olen saanud vabaks osadest oma muredest, mis hinnaga, see on teine küsimus...aga mõte on see mis loeb, tulemus...see on tähtis.
Kunagi plaksutab ka mulle saalitäis inimesi ja püsti seistes!
Ma arvan ,et tegelikult jääbki see vaid unistuseks, aga kes ütles ,et unistused ei lähe täide. Alati ju lähevad, tuleb lihtsalt lugeda ridade vahelt.

Taunitav ja lausa masendav seisund, nuta või naera vahet nagu polekski.
Selline idiooot olen ,et nüüd on blogi nimi ennast täielikult õigustanud.
Tead istud ja mõtled ja mitte midagi tarka ei tule, nagu keegi oleks mind rahva ees paljaks võtnud ja nüüd tee mis tahad ,et ennast kehtestada.
Tahaks mõelda nagu Balzac...tahaks tõesti külmavereliselt ainult kasutada inimesi, siis visata minema, olla sõltumatu teistest ,vaadata nende peale kõrgelt ja sittuda neile otse pealaele.
Muidugi see pole õige ,aga kujuta ette kui kerge oleks siis olla...Ma ei usu ,et niiviisi mõtlemine on kuritegu..lihtsalt aegajalt tahas olla süsteemist üle ,mitte selle sees.

I'm your biggest fan, I'll follow you until you love me...

Venna arvutis endiselt ja ema pole ka veel koju naasenud. Ülihea eksole.
Koolis läks ka kõik iga tunniga ülesmäge ,kuni me jõudsime sakuni ja Küla oli valmis raiuma hea tuju ikka juurtega maha. Ma ei mõista tedaaaa, mis on su faking probleem, et sa nii noorelt nii julmalt elu vihkad.
Aga Küla , Külaks...eks ta vist ongi juba sellin nagu ta on. Ta pole halb inimene ,aga ta on omade kiiksudega.
Uudiseid mul siiski pole. Ei oska neid täna näpust imeda.
Teen kunsti retsensiooni nendest elus reklaamidest...Talleggi pelmeenide mtrjoškadest:D
Ülihea nagu.

..sest minu vead on mõtted , mis edasi viivad...

Tegelikult mul on arvuti terve ,aga internet on krank ja ma olen arvutitu laps kokkuvõttes ikkagi. Mõte on selles, et arvutis on tegeliklt kogu elu praegu ja ma ei saa aru üldse mida mu onu arvutist parandusse viis ,kui viga on modemis ja noo fking hell tahaks koopas elada...elekrita...Lahe ju! Gajagajagajaa.

Aaaa ei mul läheb hästi muidu, tänan küsimast.

''..Ja kõrgel näen hõljumas valgeid pilvi
ja minu käed, tiibadeks muutuvad mu ked
kui siis üks päev, lennates suuri silmi
kõik hää on jääv, nii väiksed all tunduvad kõik mäed ...''

Päeva märksõna : paks...kõik väiksed on paksud, alustame sellest...ja lõpetame ka sellega.
Tulin komandaks tunniks ,sest Küla tunnid jäid ära ja kohe päeva algus oli korda läinud. Kunstis oli romantismi teema ja seee meeldib mulle nii hullult niiet ma unistasin terve keemia tunni, sest mul oli nii hea olla.
Siiski ma arvan ,et midagi ei tohi südamesse võtta, mitte millessegi ei tohi kiinduda ,sest ma olen ju idioot, kiinduda ei oska. Ma olen see äärmuste vend.
Lauluväljak on niiii kaunis,nii rahulik ja mõnus.
Ma ei tea ma alustasin kirjutamis tsirka alla tunni tagasi ja mul pole vahepeal mõtteid tekkinud niiet ma vist piirdun sellega mis on.
Päeva järeldus: Siiski on tited chubbyd.

Pole vast valmis lihtsalt.
Agaaaa teaaad, kord lendame marsileeee...

Hoiatus!
Lapsed ärge jooge õhtuti kohvi, isegi mitte seda lahutuvat 3in1'i. Mina jõin eile 4 tassi ja loomulikult magama ma ei jäänud enne viite, oleksin äärepealt sisse maganud, auto alla jäänud, jäin bussi uste vahele kinni, värisesin kätest ja jalgadest, sõidutasin katust ja naersin põhjusetult. Kõik on kena ja ilus ja soodalt tore ,aga kui kell sai viis päeval olin ma laip ja ka enne iite oli mõtlemine raskendatud,sest koguaeg tulid mingid naerukad.

Ma olen eluga rahul vist. Mul lihtsalt pole midagi etteheita.
...see pole minu eesmärk - ei tea küll kui palju ma kordasin seda täna...erinevatel põhjustel:D

Pidin kirjutama hullu jutu, aga ma ei taha, ega viitsi ,sest hoopis teine meeleolu on.
Üks asi on kindel...Aap on Aapstraktne Aapteeker...Aaps ma kunagi jätkan kindlasti:D

Aga...

...see pilt on nii geniaalne ja asub nii perfektses kohas nagu seda on Otzenhausen ,kurb on aga see ,et telefoni kvaliteet nii sitt on ja ta ei näe pooltki nii hea välja nagu ta on reaalselt on...

Tegelikult mu Otzenahuseni kiitmine pole alusetu, sest ma saan seda kohta võrrelda ainult kurkaga, kus on alati olnud nii hea ja rahulik.

Fking hell ,kell on nii palju,aga noo ...magama minna veel ei saa:D

Ja olgugi ,et nädalavahetus oli lühike ,oli ta siikski hea ja ma ootan juba järgmist. Nädal algab lühikeste päevadega, kuid keegi pole töid ära jätnud ja see hirmutab natuke. Ma jõudsin nv.-ga poole vähem kui mul plaanis oli ja kindlasti on see ka minu enda süü. Teiselt poolt no magamine pole mingi patt ekole.
Rahulikud, loomingulised, romatilised ja hullumeelsed hood külastavad mind vaheldumisi ja sellepärast tundub mu käitumine kohati väga ebaadekvaatne, aga sõbrad, tõsiselt, minuga on kõik korras , veel. Muuseas täna külastas mind üle pika aja kirjutamise muusa. Ma kirjutasin kirjandi umbes 15 minutiga õhinal valmis ,et midagi meelest jumala eest ära ei läheks siis parandasin vigu, seadsin sõnad ümber ja voila ka sitast saab saia, mõnikord....lausa haruharva. Ise olen jumala rahul a no mis Pukil maksab kõik mu vead üles otsida ja veel topeltpunasega väljatuua. Käkitegu. No see on juba kolmas asi tegelikult mis ta seal parandab:D Peaasi ,et endal on hea olla.
Pidin saatma Tuisule kirja ,aga ma kardan ,et seekord jääb lihtsalt ära ,sest reedesest vestlusest on meeles vaid katkendlikud laused ja üksikud sõnad. Täielik ila pritsimine. Ma tõesti ei viitsi imeda praegu näpust mingid ideed välja. Samas kui asi läheks käiku oleks see mõnus katse. Ja äkki kunagi teeks see sedagi õnnelikuks.
Miks külastavad just täna mind nii lahedad mõtted ...enamusajast ikka oled nagu sa oled, vaimuvaene neandertaalane, aga praegu no konkreetne lobapidamatus... Nagu eoskastis tunne on. Äkki ma olen joonud täna, aga seda ma oleks nkn mäletanud ju. Maitea ma tõmban otsad kokku ja ütlen head ööd ,aga hui lähengi magama:D

Tunded

õhtul on tunded vanad
hommikul tunded on uued
õhtul embame sala
hommikul lahkume tuulde
õhtul paneme valmis
hommikul võtame kaasa
õhtul ei ole mahti
hommikut kätte saada

Uno Schultz

..ma nägin Unot ainult korraks,aga ta suutis jätta mõne hetkega tõeliselt hea inimese mulje ja täna ma tutvusin ta loominguga. See tundub pinnapealne, aga samas võluvalt lihtne ja õhuliselt kerge. Mõtlemisruumi kuipalju.

Mis puudutab kooli siis päeval polnud midagi viga, ainult et hommik oli taaskord väga raske. Ma ei saa üldse aru miks on mul nii raske tõusta, just viimasel kolmel päeval. Ma ei tunne, et ma väsitaks ennast nii hullult päeval ära, aga õhtuti olen ma surnud.
Taas kooli juurde. Päev kulges nagu ta ikka kulgeb, aga lõpp oli ebaordenaarne.
Kuidagi rahulikult sai välja rääginud see ,mis koolis toimub, mida tegelikult tunnevad õpilased ja mis probleemid meil on. Tuisk oli mõistev küllaga ei saanud ta kõigest päris õigesti aru. Ma julgen loota ,et see on kõigest jäämäe tipp...mida aeg edasi seda rohkem me jõuame teha ja kunagi saab ka kooliõuel näha tõeliselt uhkeid ja õnnelikke Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilasi.

Päeale kooli väike tripp koju ja pool viis saime kokku Krissuga. Me tegime väikeste asjade üle rõõmu tundmise teraapiat. Korjasime kadriorust tammetõrusid ja kastaneid ja kui me otstega kohvikusse jõudsime hakkasime tegema loomakesi. Iseasi kui kaua me neid tegime ,aga tore see kõik oli. Ja ausaltöeldes oli see supperkvaliteetne õhtu. Rahulik meeleolu, päris talutav ilm, hea seltskond ja kõike muud ning parimat. Ma ei tea kas ma olekski tahtnud olla praegu viitnal , arvestades seda ,et mul on niiiii hea ja rahulik olla. Ma olen nii jumalikus harmoonias iseendaga, et ma paneks aja seisma.
Ma olen väsinud, aga ka see väsimus on niivõrd meeldiv. Mul nagu polekski muresid ,sest neid vist polegi praegu. Sellistel hetkedel ma näen elu täiesti uues valguses.:)
Aitäh Liis ,et olid täna kaasas.
Aitäh Krissu, et me nii hästi aega veetsime.
Aitäh Kessu Chai-Latte eest:)))))))

Mul polnud nii ammu nii pekkikukkunud hommikud nagu täna ja eile. Ma ei kuule äratuskella mu kõik plaanid õppida või korrata kooliasju hommikul põruvad 110%. Mu päev oli heas mõttes ekstreemne ,aga mus soovid kalduvad ühest äärmusest teise. Hommikuti ma tahan teha kurja, päeval head ja asja võttab kokku taas kurjus. Ma tahan teha kurja.

***

Kristjan says:
hoia,hoia
arvesta
hooli
andesta

***

...kuradi Onegin:D
Nägime Liisiga linnas Tõnis Mägit..kuulasime kuse sulisemist..vaatasime taevast..sõime..jõime..suitsetasime..naersime..külmetasime natuke..vaatasime mente..ja seda kõik Krissu töö juures.
Nägin virus pimedat meest kepiga kes kõndis vaateaknale otsa...ja see oleks olnud veel naljakam kui see oli , kui see tegelikukt poleks nii kurb.
AWSOME... suht imeline värk ma pean mainima.. Minu päev on kordaläinud.

***

Ma jätan sulle akna lahti...

***

''Mis piin on silmakirjatseda
ja lobiseda tund või paar
surmtähtsalt korrutada seda,
mis ammugi on täitsa klaar.''