teisipäev, 20. juuli 2010

Dream away everyday..


Panin tähele, et mulle ikka meeldib unenägusid vaadata. Nende pärast olen hakanud rohekm ööd ootama. Ma näen iga öö seda ühte inimest. Ükskõik, mis kontekstis, ükskõik mis kehastuses, ta on alati seal.
Täna oli võrdlemisi halb päev. Midagi hullu ei ole juhtunud, aga ma ärkasin pahas tuju, sellest lihtsalt ei saanud midagi head tulla... Või noh ma olin ärritunud oma idiootidest naabrimuttide peale, kes kogunesid kõik esimese päiksega akna alla, et kaagutada ja see oli üpris nüristav tunne - ärgata hommikumuttide kiremise peale. Kui ma oleks tuvi ma oleks mingi valemiga neile pähes si**unud ja kui mul oleks sõber kajakas ma paluks tal sama teha. Täiesti retard, et kõik tulevad alati meie trepikoja ette, sest siin elab see põhiline mutt kes teab kõigist kõike. Ta teab kõike veel enne seda kui see süüdlase endanigi jõuab.
Vaatamata sellele, et ma siiski olen terve päeva unine olnud ma just teadvustasin endale selle, et see ongi üks Lasnamäe võludest.
Käisin vanaema juures ka, ei midagi erilist.
Õhtu sisutan sarja ja raamatuga- samas viimase kohta pole sugugi kindel, sest lugedes vajuvad silmad päris arvestatavalt kinni...
Nojah... naiss...
Homme võiks ikka parem päev olla, muidu ma olen viimase nii normaalse ajaga suhteliselt ärahellitatud, et ei tunnista masendust kui perspektiivi.

Kommentaare ei ole: