Selle kotiga tööle!!!
Eile magasin ülihalvasti ja päev oli pikk ja tüütu.
Õhtul enne magama minekut kukkus telekas lampi riiulilt alla.. st. riiul läks lampi katki, aga kui see telekas minuni veeres oli esimene mõte, et see tahtis mu ära tappa. Veeres täpselt sinna kus mul muidu telefon voodi kõrval on, see kord õnneks polnud seal midagi peale äratuskella ja see sai surma. Ehmatav äratuskell oli niiet ma ei nuta.
Täna magasin hästi ja päeval vaatasin sarju. Vahepeal käisin ka arsti juures- sain oma tervisetõendi kätte ja nagu selgus olen vägagi terve seega kõik pole veel kaotatud.
Homme lennujaama ja ülehomme ka ja hõhõ, kuidagi kiiresti läks see nädal, aga ei ütleks, et asjatult, kuigi mina ei taotlenud vaheaega.
Mingil määral on mul õnnestunud ignoreerida seda, mida ei saa liigendada meeldivate emotsioonide alla ja see on üsna great success, sest parem on ju kui saad kerges harmoonias iseendaga hängida.Sellegi poolest ma natukene igatsen inimesi, nagu siis kui ma haige olin, tahaks natukene suhelda ja tahaks rohkesti vaadata neid. Esmaspäeval avaneb koolis pooletunnine võimalus kõigi vajaduste rahuldamiseks;) Ei, eks homme ja ülehomme ka mingil määral head päevad, ilmselt saab suhelda nii, et vähe pole, aga mitte päris nendega keda ma igatseda võiksin vaatamata sellele, et ka homne- ülehomne suhtlemine tõotab meeldiv olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar