kaotan selle olukorra totaalselt

Mõnusalt masendav päev oli. Ma just mõtlesin, et sitta on natuke väheks jäänud, tahaks veel ja tead nagu tellimise peale tuligi... kõik läks mõnusalt halvasti, isegi see mis ei pidanud kunagi minema..:)

Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ilmselgelt ei tohi ükski asi kunagi persse minna. Ei tohi kunagi ükski oluline inimene teist nugadega loopida. Jamad ei tohi juhtuda juhuslikult, sest kui miski läheb katki, saab üks alati rohkem haiget, sest pooled polegi vist kunagi võrdsed...
Eile oli samm edasi, täna on kaks tagasi, sest kõike mida me armastame, armastamegi üksi.

kell 3.07
Silmad kipitavad eks ma ole tänase õhtuga korralikult jälle mingis haripunktis käinud ja pea pole jälle just kõige selgem, aga kes selles süüdi on kui mitte mina ise.
Mõtlen seda, et visatakse nalja küll selle kulul, et ma kõike kartma pidavat, aga tegelikult: Ma ei karda äikest vaid mulle ei meeldi see müristamise ja välgutamise möks. Tõsi mulle ei meeldi ka öösel üksi koju minna, aga ma ei karda seda, no lihtsalt ei sümpatiseeri ja kõik. Ei ole elus asju mida ma niiii meeletult kardaks va. see, et ma tõesti kardan kaotada inimesi keda ma tõesõna armastan. Kardan mitte sellepärast, et ma üksindust kardan, vaid sellepärast, et ma olen neile vähestele armsaks saanutele terve elu võlgu. Ma räägin nendest armsatest, kes kastisüteemis kohe peale vanemaid tulevad. Ma tean, et nende eest ma rebiks maailma pooleks, sest nad on mind paljuski kasvatanud ja asju nägema pannud- sellepärast ma kardan neid kaotada, aga ma tunnen, et mõnikord ma lõhun ise kõik asjad ära. Ise ma ka ei pane tähele, kui miski on valesti ja täna jälle ja kui ma isegi karjuks tühjusesse mida kuradit ma valesti teen- tühjus vaikiks, sest käes on öö.
Miks pean jälle arvama, et see mis minuga toimub on minu enda vigade tagajärg, mitte selle süsteemi viga, mis juhib terve maailma elutegevust, miks ma üldse põen, miks ma täna nii kurb jälle olen, nii meeletult märgade silmadega, kurb ja üksik. TAUN. Eks ma muidu armastan ennast ka ja ega ma ennast taha ka naljalt kaotada, aga täna pole selleks armastuseks ruumi. Ma olen väsinud ja ma tahaks, et keegi cover'iks ka minu selga.