Iga samm, mille olen teinud on selleks ,et...

Varsti ostan endale polaroidi paberid ja siis hoidke alt!:D

Nädalate kaugusest linnast on jäänud vaid varemed, (loodetavasti ainult) mälestuste näol .. mis ma öelda tahan on see, et aeg ei peatu hetkekski ja antud juhul on see vägagi kasulik..sest peale enda absoluutset tühjendamist (enam ei saa aru, mis mõttega see üldse oli..ise ütlesin, ise mõtlesin ja ise kannatasin... mille kuradi nimel ütle mulle) ma olen nagu beeebi. Kõik pole pilvitu, aga horisondil paistab koguaeg päike ja see on nii kaunis ja hea ja eks ma mõnikord kondan edasi oma ''tumedas minevikus'' ,aga praegu on see hea kondamine.
Ma tahaks jälle rohkem kuulata ja kaasa rääkida ja seletada ja feilida oma maailma kõige pikemates seletustes, millest keegi peale minu esimesest laksust aru ei saa. Oooh..
Täna hakkan lugema ''Meister ja Margarita''-t ja siis ma tahaks elada nendele tegelastele kaasa ja samastada neid kõigega ja kõigiga, kes mind ümbritsevad ja jõuda jälle mõne väikse tõeni.
Übiga sai ka kõik klaaritud ja üleüldse oli täna mõnus päev vaatamata sellele, et mul oli igav ilma Liisi-, Sirkli-, Kerstini- ja Hendrikuta. Kohe ausalt oli... see mõte, et kedagi neist polnud koolis oli üsna masendav.
Hea oli jälle see, et Jaks oli haige ja füüsika oli mega lamp (seda polnud) ja Tikker viskas tõsist kildu (ise ta sellest ei tea) ja geos me vaatasime filmi ja õppida pole sugugi palju... Noo pole ikka üldse paha...
Tavaliselt mõnus ja keskmisest kõvasti üle...way palju jäi kirjutamata tegelt..aga ma ei jaksa..tahaks veits tukkuda...
Ma loodan, et sul läheb hästi:)

''Elu on nagu jalgratas- selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda.''
A. Einstein

ÖÖSSE

Kell on päris palju ja ma tahan magada, aga ma ei saa muusika küljest ära, sest ühtpidi on mul täitsa hea ja teispidi noh mitte nii hea...lihtsalt selline kesine olemine. See on see hea halb vm.. ülekaalus on ikkagi hea...
Inspireeriv ühesõnaga...vahet seal enam on mis hinnaga.. inspiratsioon on ta igal juhul... Kuulan mingeid laule mida kuulasin viimati vb mõned aastad tagasi ja imestan, et mis tähendus oli neil siis ja mis tähenduse annaksin praegu. Mõtlemine on ikkagi mingil määral muutunud...well no wonder, aga jep.. tore on teha vahete-vahel vahel vahet...:))) viimane lugu ja vsjo tuttu...

Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?

Oleks siis kõik tõesti nii lihtne nagu ema räägib, et kodu ja kool... Oleks siis tõesti nii, et mitte midagi muud ei eksisteeriks..poleks elu, pole ilusat ja valusat. Huvitav, kui hea see ikka olla saaks?
Selle asemel, et kuulata ja mõelda inimesed kõnnivad tuimalt üksteisest mööda..ei näe ega kuule või vähemalt teevad seda nägu. Miks siis.. miks ma tõesti ei võiks elada sellist reaalset ENDA elu. Ega ma ei ütle, et mina pole üks neist tuimadest mööda kõndijatest, aga ma üritan saada sellest välja, kuid kasutu. Hindan seda mis on, mõnikord ka alahindan ja mõnikord nagu pragu ma lihtsalt tean, et miski on puudu. See miski, mis paneks unustama kõik enda ümber peale enda enese, kuid samas see, mis kõige juures ei takistaks mul olla alati olemas ka teiste jaoks. Ma ei tea mille nimel nii meeleheitlikult rabeleda. Hetkel suht rahutu ja vb isegi paanikas, sest kurat teab, mis asi mul puudu on. Ikka jään igale poole ette, teen täiesti valesid liigutusi ja annan endale ka aru, aga sealjuures ma ei tahaks kunagi muutuda tallaluseks... teengi pigem vigu ja saan üle, kui olen niisama olemas... Siiski viimasel ajal ma olen liiiiiiiga palju korda saatnud. Just selles vallas, mis mind tegelikult ei toida.. teinud seda mis mind ei päästa, mitte mingil viisil- kui just mitte tulevikus. Hetkeseis on siiski sitt ja seda ilma naljata. Olgu kõik kuitahes hea, aga alatasa ma jõuan (seda just viimasel ajal) sama juurde tagasi, et see on näiv heaolu..miski ootab ikka parandamist ja seda minu sees ja päris üksi ma vist ei saakski kõike korda. Kes ma oleksin..kui oleksin päris üksi? Aga seisuga 14.38 ma arvan, et oma muredes oleme me uhkes üksinduses..kurvad ja saamatud, karjume appi, aga oleme ikkagi üksi, sest alahindame teisi...arvame ju, et tegelikult keegi ei suuda mõista meie õnne ja õnnetust, südames teame, et see on bullshit...-kõik me oleme inimesed, varvastest pealaeni-ühesugused, nii sarnased, et endalgi raske tunnistada... nii ongi selle hetkeseisuga. Kõigest hetke ja kõigest seisuga.

A. Schopenhauer:
''Iga päev on nagu väike elu:
iga ärkamine ja tõusmine väike sünd,
iga värske hommik väike noorus,
iga magamaminek ja uinumine väike surm.''
(''Our Relation to Ourselves'',1851)

Keelatud soovide ala

Ilmselt ma tean nüüd, mis tunne see on kui sa seisad vastamisi inimesega, kelle sügavate silmade taga on lõputu maailm, aga muud ei oska öelda, kui labaselt pinnapealset sitta... tead miks? Sest what's lost, is lost forever.. ise ei usu sellesse väitesse..see on üks väheseid ''igavesti''-sid, mis üldjuhul lähevad siiski mahakandmisele..aga mulle meeldib kuidas see kõlab:)

Aga nii on lood siin pool sood...
Teatrist..hmm..''Arkaadia'' nii aukartlikuks teev nimi ja nii paganama sügav sisu, et mina ei pääse vist niipea unele..ma tahaks kuskile ennast välja mõelda...nkn feilin..aga ''mõte ei pruugugu selguda praegu''...
tahtsin midagi veel rääkida, aga kurat ma ju ei mäleta...
Nii suitsu ma enam ei tee:D:D haha teen jointe.. keerata ma nkn ei oska niiet kaks võimalust kas ma loobun üldse või ma hakkan õppima...
Päev oli ilus...siiski ma ei mäleta, et oleks olnud midagi märkismisväärset..vb sellepärast oligi hea...
Ma tunnen ennast lapsenaaaa, vaba oma mõtetes, sõltumatu väljaütlemistes ja piiritu oma soovides... isegi neis mis on keelatud...

I love my past. I love my present. I’m not ashamed of what I’ve had, and I’m not sad because I have it no longer...

Kurja Kaja Karmakalkulaator

Armastan mälestusi!
Isegi kui nad on kellegi teise pildistatud:D
Enda pildid on suht lost:(:D:D:D
Lihtsalt ei mäleta kuhu ma panin need..







Nädalavahetus kuhu sa läheeed, ole veel natukene, nu tsiiiiiipakene.
I somehow find, you and I collide:D
Mega hea... käisime täna Sirkliga KERSTINI:D:D:D töö juures ja me saime istuda ja rääkida ja MUNCHIDA lihe hell lihtsalt ja ma sain suitsetada ja see oli hea.
Üldse kogu see nv...kas see pole mitte elu. Kas see pole mitte hästi elatud elu- nv'd mõtlen endiselt.
My goood kui rahul ma olen.
Ma joon oma kaaakavat ja kuulan muusikat ja mõtlen vaadata filmi ja mul on megahea ja tead mis... minu vaateväljas on üks suur pulgakomm kaa! (noh kohukese paberit ma ei maini)
No one's there to stop you..
Täna oli veits tuuline aga ikkagi hea... ja mul on 2 suitsu 1 hommikuks üks...praeguseks vist.
Ma ei saa aru, kui teen üksi läheb pakk kiiresti, aga fakk jeh kellegiga tehes läheb sama kiiresti niiet ... ma ei tea absoluutne ulme.
Mõtlen et peaks endale kõik need jointi materjalid hankima:D vot... õpin siis keerama ka äkki:D
A no see on kõik tuleviku perspektiivis.
JAI!
MA loodan, et ma handlin homse päeva ära... ma kardan muidu veits...aga sellest ajalugu vaikib:D
I put down my guns...
Ühesõnaga ma sain vist elu tagasi ja nüüd on kõik shokolaadis... järgmise kurvini... milleks saab ilmselt kooli lõpp...
Ühtpidi hea, teistpidi mitte... hea on ta sellepärast et enne kooli lõpp ma ei taha enam mingit shitti, halb sest igasugune jama on jama..

Heh, ma ei igatsenud täna:)

Aabu staaap oli eile... ma ütleks, et vägagi korda läinud.
Mis siis ikka, vahepeal ründasid pead mõtted sellest, kui rumal üks mees olla võib... Muidugi ma räägin Toitsist ja nüüd juba päris tõsiselt. Inimene ei tea, millest ta räägib, aga tema jaoks polegi oluline see teema, mida käsitleda, vaid tulemuseks peab olema keegi tuimalt maha tehtud.
Täiesti haige keelepeksja...oleks siis mingi faktiline jutt, aga ei puhtal kujul oletused. Kolmapäeval võtan ette ühe tõsise kõne.. talle tuleb üks kord öelda, et hakaku inimeseks.. isegi mina olen juba üle saanud.
Aga jah, mis ma ikka sest enne kolmapäeva mõtlen..mõttetu ressursside raiskamine.
Staabi juurde tagasi... -mõigu burks on üüülimalt hea ja ilm oli soe ja üllatusi kuipalju ja isegi pannkooke sai ja selle kõige kõrvalt jõudsime magada ka nii et vähe pole... Fun, ma ütleks, et vägagi fun...
Täiskooseis võiks ka kunagi olla... viiimasel ajal pole vist väga õnnestunud kõigil kokku saada... Peamegi tripi ette võtma.
Tulin koju kahe paiku äkki? Võimalik, et isegi varem.. käisime emaga poes ja siin ma olengi istunud ja filme laksinud.. või noh .. ühe filmi, ühe sarja ja uudised.
Ma tunnen muidu, et ma oleks nagu sisemiselt natuke vanemaks saanud või millegi võrra rikkamaks. Ma ei teagi kumb oleks õigem.
Praegu on küll emotsionaalset sõltumatust tunda.. päris hea tunne.
Mul on hetkel 9,5 vaatamata filmi , millest 5,5 ei ole eriti vastavad tujule või mul on nende suhtes eelarvamused, 1 on dokumentaal ja 3 armastusfilmi... No lähimal ajal rohkem ei tõmba... Enne kui kõik vaadatud pole, ei tõmba.
Mul oli kindlasti palju rohkem mõtteid ja öösel oli neid veel enam, aga ma ei tea.. nad vist läksid kaduma või ... ma ei tunne nagu mul oleks hetkel midagi öelda.. kuigi raudselt on.