Lihtsalt vaata, et sa hiljaks ei jää...

Sel aastal sõpru täis kõik sood ja rabad,

neist kihab mets ja mustab mererand.
Kui viskad kivi, ikka mõnda tabad,
sest kõiki sa ei ole avastand.

...aga noh omalt poolt lisaks selle ka, et ei tasu väga surnuks visata... sama loogika, mis oli Saluveeril..''Inimestest ei tasu teerulliga üle sõita.''

Veits kurvad olid meie viimased tunnid, siiski olid need eelviimased tunnid Ivoga... ja olgugi, et need tunnid on mingis mõttes natuke unised, siis ma püüdsin end täna mõttel, et see mees ei oskagi vist vihastada või pilgata... Lahe inimene..tõesti vinge.
Muidu selline..suht tüüpiline teisipäev, isegi hea teisipäeva kohta... Mu kõhutunne ütleb, et tuleb äkiest kui mitte otseses siiis kaudses mõttes... aga ma luban, et ei nuta...
Täna on jälle veits tihe graafik..aga! praegu on küll private time... ''Meister ja Margarita'' ei oota..Üritasin koolis ka lugeda, aga lugeda igal vahetunnil ühe uuesti samat lehte on nagu mõttetu..mis teha kui keskendumine raskeks muutub?

Millest me üldse rääääääääääägime?

See pilt on nagu minu sisetunne... nagu minu mõtted millegi way sügavama kaldal... ma ei tea ei ole väga dramaatiline, aga veits segipaisunud on mu mõtete ainestikumeri..

Tuul tihtipeale ajab puru silma
ja tolmu üles keerab tuulispask.
Kuid mingi tuulispask ei tee veel ilma-
pask ikka pasaks jääb ja ongi vask.

Enne seda, kui päeva kallale asun, räägin ära selle, mis südamel. Nimelt selle, mis ei andnud ka matas rahu... kuna minul polnud rahu, polnud seda ka Tikkeril, aga see on juba muu jutt..
Ma ei saa aru sellest, kuidas saab mängida siira ja ehtsa tundega.. teha sellest ise endale teadvustamata (või hoopis teadlikult) absoluutne jama, jah just jama ja see on veel üsna pehmelt öeldud.. Ja olgu see minu jaoks pind teise silmas, siiski ei saa ma aru, kuidas kaks inimest suudavad vahetada peeneks mündiks tõelist tunnet.. Kas see on nende tugevus? Kas ma olen loll, et ma ei saa sellest aru, et nii ongi õige? Kas mitte armastusest inimesed ei põlenud seest ja õitsenud väljast, kas mitte armastus ja armumine polnud see mis pani nägema ilusat isegi kõige koledamas...kas mitte tänu armastusele ei liigu ilmas asjad edasi?
Mis te siis teete??? Miks te seda teete...? See on nii südantlõhestav näha asja nii seest, kui väljast... See on nii ebainimlik, aga inimlikult mõistetav... Inimese rumalus on mõistetav nähtus, eriti siis kui sa ise oled rumal ja pole midagi häbeneda... aga ei julgeks ma eos mängida sellega, mis on mulle endale tundunud nii suure kingitusena..teeselda ja veenda end selles, et nüüd sain ka mina selle KINGITUSE... Poleks see vaid nii, et oma mängimisega peletatakse eemale ka see õige ja siiras...Poleks vaid nii, et oma käitumisega ja hooletusega sa põletaks kõik olemasolevad sillad..vähemalt enda poolt..sest siis on endal raskem tagasi tulla.. Egas elu elamata jää, tean küll..aga mina ei saa aru... Armastus on samasugune tunne nagu valu ja ma julgeks öelda peaaegu kindlalt, et inimesed tunnevad seda ühte moodi..no kui on valus ..siis lihtsalt on ja kui sa armastad... sa tunned, midagi rohkemat kui ..ah ma ei tea.. Igatahes ma filosofeerin, aga mõni elab sellest ja seeee on väga mitu korda kurvem, kui Romeo ja Julia lugu sajas erinevas ilmingus...
Tehes lahti enesepettuste ukse sa paned kinni kõik muud ja palju ehedamad uksed. Kas on siis mäng küünlaid väärt? Muidugi tark Randrüüt ütles õigesti: ''Algus on selline, aga eks sa näed, mis imesid võib fantaasia lõpuks teha.'' - siiski minu silmades jääb see valeks.. oh andke andeks.. ja ärge hukka küll mõistke, aga ehtsaks võltsitud naeratused pole ilmselt minu tugevaim külg..kui ma juba sellest räägin. Miks ma sellest räägin? Nooo jah vaevalt, et see minu asigi on... aga ma olen paratamatu pealtvaataja ja millegipärast on see nii kriipiv vaatepilt, just minu silmadele...kõigest vaatepilt...pilt... sama lapik oma olemuselt ja sügav oma sisult...

Aaa noo jah päevast ka eksole... Täna nägin ma Keit Pentust... kohe elus Pentus oli meie kooliaulas..uskumatu... saime teada, miks Maarjamaa on võlgu ja isegi kui palju see võlgu on.:D:D
Ei ma ei tea... Üht-teist huvitavat ta meile rääkis, aga ka sellest infost ma väga kinni ei hoiaks.. Maailm on ju nii muutlik ja tujukas... eriti viimasel ajal..
Kui minna päeva algusesse siis ..noh nagu esmaspäeviti kombeks on.. jäin ma veeits hiljaks.. Lalaiked olid ikka sama lõbusad, eriti siis kui peale 20-minutilist ujet kirjutamist, mulle jõudis kohale, et see pole harjutus, mida me tegema peame vaid DSD'proov'n'shit... sain valmis küll..pole viga. Natuke ootamatu, aga mis seal ikka.
Infovahetunnis sai ka parajat tsirkust jälgida.. õigemini pärast infominutit.. siis kui oli midagi viimsekohtuminuti taolist... see oli midagi REAAAALSELT uskumatut... Nu Larissake on meil veits emotsionaaaaaaalne eksole.
Füüsika.. mmm .. lamp... ja mata oli täis mõtteid. Nendest mõtetest pidin Tikkerile peale tundi aru andma vastates küsimustele a.la nagu ''Mis sinuga toimub?'' ''Sina täna küll tunnis ei olnud?''
Nojah piinlik, mis siis ikka...aga ei saa ma ei üle ega ümber sellest ,mis on minule ühe korraliku punase lapi rolli mänginud.
JEEEEEP...pole paha... aga niiiiiii palju on vaja homseks teha... kohustused..kiireks läheb vist.
Päeva tsitaat tuleb Ehalt pöördudes Pireti selja poole:,, Õeluse hunnik!''

P.S.
kell 20.56 - rõvedalt ilus kuller oli... hahaha, no oli noh..märkismisväärne lausa..suht fun:D

Ärkasin jumal teab mis kell..pärast keskpäeva ühesõnaga.
Vaatasin filmi, tegin meeletult teed ja tundsin ennast vägagi pühapäevaselt.. ikka veel tunnen kui aus olla.. Õppida pole kuigi palju mis teeb elu omajagu kergemaks.
Üks asi on jama... külm on.. eriti kätel..vot.
A ma ei tea..ma olen ikkagi väga rahul sellise rahuliku nv'ga nagu see olnud on... pole veel läbi muidugi ja kes teab mis ees ootab..seni on see väga hea olnud.. jess boss!

Pean unenäost ka rääkima.
Olin koolis ja meil toimusid järjest mingid üritused a.la jazz kontsert ja moeshow ja midagi oli veel ja kõik olid nii ilusad.
Aula oli midagi Vene Teatri ja meie tavapärase aula segu moodi kujundatud...seal oli sametriidega kaetud mööbel..lauad ja toed nagu Vene Teatri loožis ja noh ülimalt hubane tunne tekkis..
Paljud jooksid ringi ja tegutsesid, et ikka valgus oleks normaalne ja heli korras ja tegutsejad olid kõik meie omad... Samas oli meeletult palju külalisi ja mingid žüriid ja mul hakkas seal igav... siiski ma mõtlen, et ma nägin palju tuttavaid ja naeratavaid nägusid... Oma matuste tunne tekkis.
Kui ma juba matuseid mainisin, siis eile ma otsustasin, et ma ei lase ennast maha matta.. aa noh ma arvan et see ei ole üldjuhul mingi blogi teema...mina võtan asja naljaga praegu..ehk lugeja ei mõista..sellep. ei jätkagi:D:D
hehe... vb jätkan hiljem..mine sa tea, mis mõtted veel tulla võivad...

How much can you take?

Oli päev ja läinud ta ongi... aga ta oli igas mõttes rahulik ja väärtuslik ka kindlasti.. Mõni asi loksus paika, mõni on endiselt õhus, aga seni kuni ma ei pea surema mõtetesse ma tunnen, et kõik on omal kohal. Kui mitte kõik siis enamvähem kõik...

Straigt from the heart... elu on ilus..nii lihtne ja tõene see ongi.
Hea on olla soojas kodus, mahl kõrval, sitaks rahvast msnis, kes kõik tunduvad poolunised ,sest kell on veits üle kahe ja samas kõik nad räägivad midagi ja see on niii hea ja oma tunne:D
Tunne, nagu olekski süteemi lüli, aga see on hea süteem sellisel juhul..sest tunne on küll hea...

Ühesõnaga... see oli kaunis igatsetud rahulike tuultega päev:)

Vaatasin täna ''Romeo ja Julia''-t ka muidu... kõige ilusam ja samas kõige südantlõhestavam lugu.. Kuna ma nkn teadsin seda, siis see film eriti ei üllatanud, aga kui keskenduda loole siis... mõelda vaid.. millal see kirjutatud on? ja pagan küll see on alati aktuaalne... kas see siis pole geniaalsus?

F*cker

Ei mõista inimmõisust..ei pea ka..
Alateadvus ja loomsed instinktid teevad meist iseenda timukaid ja ükski psühholoogia tund ei päästaks sind enda eest..
Oh mida iganes... See on nii mäng ja ma olen nii selle sees...
ÜLIM TUNNE!
Vaata peeglisse ja sa näed seal mind... varem või hiljem näed..seda muidugi kõige kaudsemas mõttes..lihtsalt sellepärast, et...
what goes around, comes around:*
Miks ma ei maga?
Äkki sellepärast, et ma vaatasin filmi!
''Closer'' 2004..
see On hea..
tõesti on..esimestest minutitest peale;)

:''NOH TEEME NII...ET meil POLEKS MIDAGI KAHETSEDA''

Oooh,ma olen jälle võlutud Jane Austenist. Hetk tagasi lõpetasin ''Persuasion''-i vaatamist ja oligi järjekordne ilus lugu.
Ma ei saa öelda, et see oleks ''Pride and Prejudice''-st üle olnud, aga noh alla ka ei jäänud.
Eks olegi palju andestamises kinni.
Nii kerge on öelda, aga kas me ka andestame iga kord kui ütleme, et anname andeks...kas me ka laseme lahti iga kord, kui ütleme, et laseme...kas mõtted kaovad, kui ütleme et unustame.
Lasen veits offtopicut..
..nimelt...ma vist igatsen inimlikul kombel...ma vist hakkasin igatsema...ütlesin et lasen lahti ja lasingi, aga ometi pole lahti laskmine sama ,mis unustamine ja kes ütles, et ka lahti laskmisest ei võiks mingil hetkel loobuda. See tähendab, et alati jääb ju uks natukene lahti..alati on mingi takistav faktor, mis ei lase unustada...
Kui sa kord joonistasid midagi paberile... siis see jääb sinna igavesti... sest kustukas ei kustuta ära pliiatsivajutusi. Sa võid joonistada sinna sada kihti peale aga põhi jääb samaks.
A no igatsemine ei anna mulle veel mingit põhjust tagasi tulla ja olla, lihtsalt öeldes mul pole alust ise tagasi tulla. Mul poleks mõtet?
Maitea nv ja vaba aeg annab nii palju mõtlemisainet seega filmide ja raamatute vahepeal ma olen segaduses...

Now you're gone, there you go- somewhere you're not coming back

kahjuks või õnneks...ah tont seda teab...

homogeenne elektriväli

...oled alati vaadanud, aga pole kordagi näinud.

Ei tea, kas asi on selles, et ma endiselt ei suuda mõningate asjaoludega leppida või milles, aga ma tunnen ennast kohati väga ilmelikult või noh mul on mingi tunne nagu mu mõtted kohtuvad kellegi teise mõtetega, seda on üldjuhul raske seletada, aga mingi side nagu oleks ja ma ei tea kas ma olengi selle välja mõelnud??? Oleks see üldse võimalik...kui oleks ma roniks igale poole oma mõtetega.. Ma ei taha lugeda teiste mõtteid, aga ma tahaks mõnikord saata oma mõtteid teistele:D:D Tõsiselt. Ilgelt lahe oleks:O
Igatahes, täna on mõnus päev...mul on tunne nagu ma oleks terve päeva olnud mingis mänguri rollis... Esiteks on mul haiglane hasart ja teiseks on päev otsa õnnestunud kuidagi pääseda kõigest, mille piirini ma olen jõudnud (ma ei räägi vaimsetest piiridest vaid reaalsetest nö. ohu ja ohutuse piiridest)...Ma loodan, et ma nüüd ära ei sõnunud. Ma võin keskenduda küll millelgi tõsisele, aga valitsev meeleolu on vägagi mänguline.

Antoine de SaintExupery
''Sa vastutad kõige eest, mis sa taltsutanud oled.''
(''Väike prints'',1943)