esmaspäev, 10. mai 2010

Millest me üldse rääääääääääägime?

See pilt on nagu minu sisetunne... nagu minu mõtted millegi way sügavama kaldal... ma ei tea ei ole väga dramaatiline, aga veits segipaisunud on mu mõtete ainestikumeri..

Tuul tihtipeale ajab puru silma
ja tolmu üles keerab tuulispask.
Kuid mingi tuulispask ei tee veel ilma-
pask ikka pasaks jääb ja ongi vask.


Enne seda, kui päeva kallale asun, räägin ära selle, mis südamel. Nimelt selle, mis ei andnud ka matas rahu... kuna minul polnud rahu, polnud seda ka Tikkeril, aga see on juba muu jutt..
Ma ei saa aru sellest, kuidas saab mängida siira ja ehtsa tundega.. teha sellest ise endale teadvustamata (või hoopis teadlikult) absoluutne jama, jah just jama ja see on veel üsna pehmelt öeldud.. Ja olgu see minu jaoks pind teise silmas, siiski ei saa ma aru, kuidas kaks inimest suudavad vahetada peeneks mündiks tõelist tunnet.. Kas see on nende tugevus? Kas ma olen loll, et ma ei saa sellest aru, et nii ongi õige? Kas mitte armastusest inimesed ei põlenud seest ja õitsenud väljast, kas mitte armastus ja armumine polnud see mis pani nägema ilusat isegi kõige koledamas...kas mitte tänu armastusele ei liigu ilmas asjad edasi?
Mis te siis teete??? Miks te seda teete...? See on nii südantlõhestav näha asja nii seest, kui väljast... See on nii ebainimlik, aga inimlikult mõistetav... Inimese rumalus on mõistetav nähtus, eriti siis kui sa ise oled rumal ja pole midagi häbeneda... aga ei julgeks ma eos mängida sellega, mis on mulle endale tundunud nii suure kingitusena..teeselda ja veenda end selles, et nüüd sain ka mina selle KINGITUSE... Poleks see vaid nii, et oma mängimisega peletatakse eemale ka see õige ja siiras...Poleks vaid nii, et oma käitumisega ja hooletusega sa põletaks kõik olemasolevad sillad..vähemalt enda poolt..sest siis on endal raskem tagasi tulla.. Egas elu elamata jää, tean küll..aga mina ei saa aru... Armastus on samasugune tunne nagu valu ja ma julgeks öelda peaaegu kindlalt, et inimesed tunnevad seda ühte moodi..no kui on valus ..siis lihtsalt on ja kui sa armastad... sa tunned, midagi rohkemat kui ..ah ma ei tea.. Igatahes ma filosofeerin, aga mõni elab sellest ja seeee on väga mitu korda kurvem, kui Romeo ja Julia lugu sajas erinevas ilmingus...
Tehes lahti enesepettuste ukse sa paned kinni kõik muud ja palju ehedamad uksed. Kas on siis mäng küünlaid väärt? Muidugi tark Randrüüt ütles õigesti: ''Algus on selline, aga eks sa näed, mis imesid võib fantaasia lõpuks teha.'' - siiski minu silmades jääb see valeks.. oh andke andeks.. ja ärge hukka küll mõistke, aga ehtsaks võltsitud naeratused pole ilmselt minu tugevaim külg..kui ma juba sellest räägin. Miks ma sellest räägin? Nooo jah vaevalt, et see minu asigi on... aga ma olen paratamatu pealtvaataja ja millegipärast on see nii kriipiv vaatepilt, just minu silmadele...kõigest vaatepilt...pilt... sama lapik oma olemuselt ja sügav oma sisult...

Aaa noo jah päevast ka eksole... Täna nägin ma Keit Pentust... kohe elus Pentus oli meie kooliaulas..uskumatu... saime teada, miks Maarjamaa on võlgu ja isegi kui palju see võlgu on.:D:D
Ei ma ei tea... Üht-teist huvitavat ta meile rääkis, aga ka sellest infost ma väga kinni ei hoiaks.. Maailm on ju nii muutlik ja tujukas... eriti viimasel ajal..
Kui minna päeva algusesse siis ..noh nagu esmaspäeviti kombeks on.. jäin ma veeits hiljaks.. Lalaiked olid ikka sama lõbusad, eriti siis kui peale 20-minutilist ujet kirjutamist, mulle jõudis kohale, et see pole harjutus, mida me tegema peame vaid DSD'proov'n'shit... sain valmis küll..pole viga. Natuke ootamatu, aga mis seal ikka.
Infovahetunnis sai ka parajat tsirkust jälgida.. õigemini pärast infominutit.. siis kui oli midagi viimsekohtuminuti taolist... see oli midagi REAAAALSELT uskumatut... Nu Larissake on meil veits emotsionaaaaaaalne eksole.
Füüsika.. mmm .. lamp... ja mata oli täis mõtteid. Nendest mõtetest pidin Tikkerile peale tundi aru andma vastates küsimustele a.la nagu ''Mis sinuga toimub?'' ''Sina täna küll tunnis ei olnud?''
Nojah piinlik, mis siis ikka...aga ei saa ma ei üle ega ümber sellest ,mis on minule ühe korraliku punase lapi rolli mänginud.
JEEEEEP...pole paha... aga niiiiiii palju on vaja homseks teha... kohustused..kiireks läheb vist.
Päeva tsitaat tuleb Ehalt pöördudes Pireti selja poole:,, Õeluse hunnik!''

P.S.
kell 20.56 - rõvedalt ilus kuller oli... hahaha, no oli noh..märkismisväärne lausa..suht fun:D

Kommentaare ei ole: