''up the hill, down the moutain'' kuskil lugesin eile sellise lause välja...päris hea..aga tänase kohta see ikkagi ei käiks.. kui kõiks siis see oleks veits vastupidine.. ehk siis ''up the moutain...'' , sest medalil on 2 poolt.
Päeva algus oli meeletult hea, sest vaata mis ilm väljas oli ja füüsika jäi ära, mis saab olla veeeel parem. Vahepeal keeras koolipäev tagumikuga minu poole aga ma kickisin seda ass'i ükskõik kuidas see välja ka ei kukkunud..:D Noh need muusika ja mata tunnid olid veits lollakad, aga ma ei saa öelda, et nad midagi rikkunud oleksid..Tikkrilt sain pai.. või noh ''kes ei mõistnud lugeda see sai tukast sugeda, see kes kirutas raamatust välja kõik tehted, aga ei viitsiud neid lahendada sellele ta tegi pai...''
Keemia ajal tuli akna taha jälle prügiautu, aga noh täna polnud niiii naljakas nagu eelmisel korral..
Küla saksa oli veeits mõttetu ja uimane, aga ma ei nuta. Toitsi järka oli pikk, aga hea...kohe tõesti hea... õnneks oli liis, ints ja TIIA ka seal... we had fun:D Lõpuks sain jutustatud ja me suundusimegi Kehrwiederisse... funfunfun... Cirkel oli ka seal...
Mulle meeldis..maitea...
Läksime koju ja teepeal astusime 21.kooli statkalt läbi... kuulasime veits mati lugusid ja jah... kotttta!
Aga jah see medali teine pool on veits kurb... seda just sellest Jaak Lõivukese surmast ja noh puuetega inimeste nägemisest... olgugi, et see kõik ei puuduta mind otseselt, siis kaudset puudutust ma tunnen vägagi hästi...läbi väsimuse, surub nähtu ja loetu mulle vägisi tõsidust peale.
Tõsised mõtted tulevad pähe... aga päeva see ei riku... sest mõtted ja tunded on seal kus nad on, aga päev oli vääääärt...
Kirjutasin kiiresti ja pooletoobises kõnes..sest ma kiirustan...kuhu ma kiirustan ma ei ütle, et keegi naerma ei hakkaks... aitäh:D:D