Väsitav, aga päris kena päev... unustuseni tempokas. Nii on isegi hea, kui jõuad teha kõike peale kasutu leierdamise. Siin ja praegu, ei midagi enamat.
Appikene kui hea oli näha koolis neid inimesi, keda ma igatsesin juba pikemat aega.. mis siis, et ainult korraks peale DSD aktust..aga nii head, nii omad näod..
Oh kaunis igatsus...
Igatahes täna ma magan nagu beeeeebi, aga enne seda ma tunnen ennast lihtsalt elusana, vähemalt ma üritan püsida kaine mõistusega inimesena. Ja siis ma loen ennast taaskord unustusse.
Ja ma ei vingu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar