take a breath and then the step

(rottisin reelika pildi siia, ma olen ka seal õõõõõ... mul on nüüd 3cm läbimõõduga villlid mõlemal jalal, kes võis teada, aga eks nad aasta lõpuks paranebvad)

Eile ma ei soovinudki head kooliaasta algust.. tagant järgi siis- head aastat, head viimast aastat neile kellele see jäääbki viimaseks... võtke siis viimast, kui midagi annab üldse võtta.. Ma usun, et annab.
Olin niii rampväsinud eile, ise ka ei usu, et enne kahteteist voodisse vajusin. Ärkasin küll suht hästi täna.. probleemitult tähendab.
Päev oli ka üllaavalt hea, uued õpetajad - uued ained, aga ülihea... mulle sobib neljapäev... mulle meeldib. Ei uskunud, et nii ebaigav tuleb.
Ma nagu ei oskagi midagi rääkida.. oli küll palju mõtteid, aga ma ei tea... stabiilne on.
Blogi ei jää kindlasti soiku, lihtsalt väike paus oli nüüd. Pole mõtet kirjutada igapäev, et olen elus, olen korras, normaalne tuju... või kui ongi halb olnud siis ilmselt polnud see kirjapanemiseks õige.
Igatahes... KOOL ..tere.

T*aaaa ma tahan lihtsalt maas veereda ja jalgu vastu põdandat taguda, ma olen mega närvis ... (tegelt ei ole nii hullult), ma ei oska .. need fkin nunnukeste klassiuste pildid on midagi üle jõu käivat... see mis ma teen on totaalset not enough, not good... Mulle ei meeldi. Mu parem käsi on waysteeeeed... See viimane kukkumine oli liig. Ma ei taha MA EI TAHAAAAAAA .. Ma tahan minna rõdule ja täiest kõrist karjuda, sest mul on kuradi mitmendat päeva kivi südamel.
Pole domineeriv kivi, megapohhui tegelt , aga mul tulevad kruvid peas lahtii... pudru ja kapsad..
Tegelikult ma jonnin, ma jonnin like hell praegu..
Aga see on see kui sinus saavad kokku 2 inimest üks on lapsevanem ja teine on -5 aastane laps.
Üks peab mingeid otsuseid vastu võtma ja teine on retard ahv kes kisab ja rebib - kumb siis võidab...
õõõõõõõõõõõh go to hell... ei saa magama ka minna teadmisega et mul on ainult 1 pilt millega ma pole üüüldse rahul... samas ma ei taha jamada... äkki ma suudan kell 5 ärgata?
Teen coinflippi...

now you're my long lost friend

Mul on hea tuju ja kuigi ma olen laisk kirjutamise mõttes ja mul on muid kohustusi ma pean sellest rääkima, sets ma olen niigi blogiga hooletu olnud.
Üle pika aja oli täna tõeliselt ilus päev. Ei osanud oodatagi sellist päeva ja sellega kaasnes nüüüd muidugi energiaboost ja palju häid mõtteid asjade uuele tasemele viimisest...
Tean, et see tunne ei pruugigi olla jääv ja ta ei ole, aga üle ootuste mõnus koolis viibimine oli, sest kõik on nii heades tujudes ja kõigil on midagi öelda, siis tuleb ju paratamatult meelde all in actioni tunne..
Vanaema oli mega heas tujus, viskas nalja ja rääkis unenägudest.
Hängisime Šmirliga linnas... noo nalja sai ega ma varjama ei hakka + sirkel seisis kassas tuli minu juurde üks allameetri mees. Pisike armas triiksärgis. Ma vaatasin alla ta vaatas ülesse , siis naerata, lõi mind ja jookis minema.. Nii palju ongi lapsele õnneks vaja:D Mõlemale lapsele st. mulle ja talle:D Ei ma ei ole sadomaso:D hahaha mida iganes, keeran ära:D

Tore oli.

BÖÖÖÖÄK

Olen Tartus 007 ja magama pole mõtet minna vist ... kuigi kell 1.50, siis ma munen veel küll ja veel. Arvo Pärdi portree võiks ise valmis saada siis see on pildi puuduv osa... Schuberti parukas ka poolik veel , aga pole viga...
Asi peab jõudma Pomerantsini ja see fkin jõuab ka!:D
Kuulan isamaiseid laule ja joonistan, niipalju mu Tartu ööst ja kui homme on sama ilm mis täna siis on ....öüöõüö sama ilm, mis siis ikka..
5:01 sain valmis, praegu 5:15 - paras aega sheerida ... Mu silmad on väsinud sellest pildist, aga see võiks mõjuda hästi, muidu on kehvad lood.
Saage siis tuttavaks vasakult paremale üleval- F.Chopin, L.van Beethoven, F. Schubert, (Beethoveni kiri surematule armsamale- saksa keeles muuseas), A. Pärt.
Vasakult paremale all- 26. aastane Beethoven, jälle Beethoven, I. Stravinski, E. Greig ja Beethoven one more time...

VOT TAK!

BÖ vol.2

04:38

- nimelt sellel kellal sai valmis järjekordne Beethoven..Seeria:D Igal juhul lugu on selline, et magada ma ei taha, aga ma vist peaksin, sest äratus on üsna varajane.
Vaatamata kõigele ma jääks siia kirjutama, hea meelega jääks, aga reaalne lack of events on see, mis hoiab mind tagasi...
Rahulik elu on viimasel ajal. Ma olen oma mugavustsoonis ja mu mured on väljaspool kaitsekuplit.
See on ka vahelduse mõttes hea ja vajalik seisund.

BÖ

Deeem, ma pole ikka nii ammu joonistanud, et olen suutnud ära unustada, mis tunne see on. Eile öösel see meenus... Kas just pildis, aga paganama õige aeg oli sellega tegelemiseks. Rahustav, iseendaga ühendav, nagu paneks joonistades maailma magama - mida klišeelikku võiks veel öelda?- but it's true, või mida iganes. Ilmselge on see, et ma punnitan siin midagi kirjutada, aga ma väga ei oska... Mitte, et midagi ei toimuks, aga kõige olulisem on endiselt samas, kus ta ennegi oli - õhus- selle vahega, et lõpuks sain Egertiga ka räägitud, mis on omamoodi vabastav ja mõnus.

out of the sement

Peaksin midagi kirjutama vist, aga samas... Mitte, et poleks midagi rääkida, aga kas on vaja?
Või , ma ikka loodan, et sisemine konflikt jahtub maha, kaob ära, likvideerub. Ei ole nii, et ma ootaks helget tulevikku ise selleks midagi tegemata. Ma olen mõelnud kuidas ma saaksin kaotada selle tunnete ülekaalu, aga ma ei tea, ei ole vist piisavalt hästi mõelda suutnud.
Aabu staap mis oli mõned päevad tagasi oli hea, see andis palju mõtlemisainet ja niisama head tunnet. Hommikul jalutasin iseendaga koju, ka see oli viljakas jalutuskäik. Peale nii mõteterohket jalutamist ei läinud kodus enam silmad kinni, kuigi öö oli olnud täiesti unetu.
Peaks pildid arvutisse panema!
Egertiga pole ka nüüd juba tükkaega rääkinud, peaks ennast kokku võtma.
Peaks ennast igas mõttes kokku võtma, eelarvamused ja järelarvamused äraunustama ja lihtsalt keskenduma sellele, mis on ja kuidas seda paremaks muuta.

We'll live. We'll see.