Tegelikult oli ju hea päev ,aga üks pisike muretsemine saatis seda ka. Nimelt mul on üks väike mure ühe inimese pärast. Ma loodan ,et saame hakkama.
Käisin täna emaga arsti juures, ema kartis ,et kui pannakse äkki uus kips siis ta poleks üksi hakkama saanud. Õnneks läks. Kipsi ei pandud ,paluti oodata 3 nädalat ja siis uuesti tulla. Peale arsti läksime emaga välja sööma ja meiega liitus Pilv. Tegelikult ma polnud alguses vaimustuses ,äkki sellepärast et ma polnud üldse valmis aga lõpuks mulle hakkas isegi meeldima...Pilv on mõnus mees. Värki särki...igaljuhul lõpuks jõudsime emaga välja poodi, nii nagu naised ikka...
Mis ma öelda oskan. Tore!