Mina olengi tulevane Ronnie O'Sullivan. Käisin eile esimest korda piljardis. Kunagi peab kindlasti kordama, sest mjah mulle meeldis. Piljard siin , piljard seal , siis väike Mandariini tsill ja no koju, mis siis ikka.
Mõtlesin et päev on nagu läbi ja midagi enam ei tule ,aga eeeee noou. Läksin poiste proovi kus mind ootaski Liis ja Liisil aitasid oodata Mari ja tema õde.
Nohjah...Proov, staap...aga fuk unetu öö oli..koju oli üsna jube minna. Esiteks must pea, teiseks kotid silmade all...suitsuhaisused juuksed ja suus mingi ilge parmu maitse.
Jõudisn koju mõne ajapärast ärkas ema ka, pessu ma esialgu ei jõudnud. Otsustasin tukkud enne vanaema tulekut..pool tundi tuli ära ,niiet tukkusin poolistukil ja kitarr süles.
Muuseas tänane öö inspireeris mind rohkem tegeleda kitarriga ja mul on täitsa kindel plaan olemas. Harjutamist jätkasin kohe täna, aga see selleks.
Igaljuhul pooletunnine uni polnud sugugi hea ,sest ma olin endiselt unine ,aga mis siis ikka vanaema nõudis ka oma tähelepanu..sedaenam et ma viisakusest saatsin ta ära ja loomulikult ei saanud ema kuidagi ilma jäätisteta ka jääda niiet poes käisin ma ära.
Tundud ,et kõik on nagu tehtud , mõtlesin et nüüd võis magama minna...lootes et noh ikka paariks tunniks..kell oli vist neli vm. Ühesõnaga ärkasin pool üheksa. Ikka veidi väsinud siis pidi juba koristama ,sest kuidas nii ema ei saa mustas köögis ju istuda. Iseasi ,et mustus on väga suhteline mõiste.
Mu aju kannatab veel ajusurma all niiet ma ei vastuta vigade ja lauseehituste eest. Teeme nii eks.

No eks sa tee proovi, Liis!