Täna oli üks äraütlemata HEA päev...
huuuuh lõpuks tagasi Tallinnas ja kodus ja voodis ja ooooh kui hea.

Kõht on niii täis. Huvitav kas sellepärast ongi nii kuri olla? See pole enam hea tunne ,kui kõht nii täis on ja suht ei millestki. Uni on ka ja igavene häda ja viletus ja seda muidugi naljaga pooleks, sest homme on ju aastavahetus ja, mis viletsustest me üldse räägime.

Ooh kena päev.
Mul polegi nagu eriti mingeid uudiseid (tahaks kirjutada uudisi), mida punnissilmi jagada. Mu elu on olnud nii rahulik ja stressivaba, et ma akkan ise enda peale kadedaks muutuma. Vaevab ainult internetivaesus, üks väike liigutus ja jälle , läinud ta ongi.
Aaaas jah, kõike head:D

Ma ei ole surnud, ma ei ole kadunud ja ma ei naudi oma kvaliteetaega jonni pärast netist kaugel meelega. Mul pole püsivat netti ,sest inimene kellelt ma netti rotin on arvatavasti kuskil ära.
Kõik need 3 päeva või 2 päeva ma pole muud teinud kui maganud ja vaadanud Grey anatoomiat..oeh. Seeeee on jumalik.
Eile koostasin oma TO DO - listi ja uuest nädalast ma peaks hakkama vaikselt tegelema selle ellu viimisega...aga vahe on selles ,et vaheajal ,mugavas tuditoolis või voodis on seda million korda parem teha kui koolipäeva pärastlõunal ,kui kõige kõrvalt sa pead mõtlema ka õppimisele.
Minu preoriteetideks on Kultuurinädal, uurimustöö fuckedup shit ja üksikute õppeainete korda tegemine...eeltöö korda tegemiseks... Pole palju, aga oh my crap , KN is a nut...ikka konkreetne pähkel. A no ,mis ma ütlen, ME SAAME HAKKAMA... we will kick those asses...siin ei tohiks küsimustki tekkida. Saaks veel neti, mis ei kaoks iga paari minuti tagant, ma läheks siis kohe oma mailboksi..aga ei sellega on ÕNNEKS natuke aega...kvaliteetaega, private time, mida iganes ja kuidas iganes....oooh mu veres on kõrge vaheaeg ja ei mingit rõhku. Ja ütle nüüd et elu pole lill ja mul on absoluutselt ükskõik kui selle lille sööbki mõni lehm kunagi ära, sest lehm ka inimene -tahab süüa...
Mida iganes ma nüüd ei kirjutanud ma tahtsin öelda ,et helistage kui on uudiseid ja palun... nautige oma vaheaega, sest see on ülim...hellgood. Ma usun ,et tööandjate karmusega ja jumala abiga jõuab ka mu netidoonor varsti koju ja mul on jälle kindel internetiallikas, s.t. , et ma arvan,et ta jõuab koju homme õhtul...kui ta peab äkki esmaspäeval tööle minema...teaks vaid kes see mees on ja kus korrusel ta elab ja miks just tema net on kõige normaalsem....aaa no vähemalt ma tean et ta on mees...
OKEI, mul on sõnaline kõhulahtisus ja ma lõpetan nüüd, sest muidu ma jäägi siia kirjutama jumal teab mida ja lõpuks selgub ,et net on kadunud ja ma ei saa seda kunagi postitada..jep.
Grey anatoomia kuuenda hooaja teine osa here I come...varsti lähen raamatu kallale ka...VOT!

Jõulud, nähtavati kõige rahulikum ja parim aeg....aga tegelikult üks ordinary holiday. Kurva ja kurwa võitu on see. Alates meie viimasest kirikukotsertist Jaani kirikus meenuatn ma igadel jõuludel täpselt samu asju...Ma tean et mul on hea dateering:D
Igaljuhul nendel jõuludel...siis...ammu...ma ostsin Stingi raamatu, mille ma pole siiani kaanest-kaaneni lugenud ja alles lõppes ta kontsert etv's ja miks mul ei peaks natuke kurb olema. Kõigest natukene...
Teadvustan teadvustamatut..oeh.
Ma hakkan grey anatoomiat nautima...

kuidagi mõttetu päev ja veel mõttetum jõulupidu

Nii ilus naeratus...niii ilus..
Igati ilus Inimene..

..aga surma ei tasu karta.Surma pole olemas...

Ajaloo tööga on natuke halvasti ja ma ei saa üldse aru sellest ,et nii paljudes koolides on alates esmaspäevast, ehk siis tänasest nädalast vaheaeg peal ja mis siis meil viga on, miks meie peame taas kord erinema? Homme saab poole päeva pealt plehku lasta või vähemalt plaan on minna silma tilgutama...Hommikul ma ei tahaks hästi minna ,aga enne ühte peab kindlalt polikliinikusse jõudma, muidu on halvasti.
Aaaaa ma sain sitaks head raamatud täna...üks on nõuka plakatite raamat ,mis oli ühe kõva hinna eest...ja teine on ''Something to tell you'' , kahjuks täna pole aega lugeda aga niipalju kui ma bussis piiluda jõudsin on see paljulubav... mitte et ma seda varem ei teadnud.

Ma ei tea mis kell mul seal posti all seisab, aga hetkel on juba 2.52...seega magama ja vaatab mis ajaloost saab...ei no ma midagi osan ,aga poleks liialt kindel ,et hästi läheb..

BLANK....suht 20 minutit juba BLANK....liiga palju infot korraga..liiga palju vihjeid ja oletusi...mõtlemisi...meenutusi....hehe:D...kõike natuke palju...isegi kell on natuke palju..

Eile mõtlesin inkas nii piklat andestamistele, kui kergesi andestan mina ja mis maksab üks õige andestamine teistele... õhtuks sain ma aru ,et see on raske ja ma ei teagi kas kõik need paar korda kui ma võitlesin endaga ,selleks et vabandada oma peas inimene välja, õnnestusid ...sest kui olukorrad kerkivad kuskilt mälusopist esile , ma tunnen jälle sama.
Mul on lahkhelid mõistuse ja emotsioonidega ja see on juba ammu selge... ma arvan ,et selgeks sai see juba 3 aastat tagasi, aga see never ending kolme aastane story on nüüdseks saanud rutiiniks ja sinna ei saa ma enam midagi parata. Tuleb oodata selle täielikku ammendumist.
Igasuguste mõtlemiste tagajärjeks oli hiline magama minek ja seega väga hiline ärkamine...niiet päeva mul polnudki täna...lihtsalt üks poeskäik kell 5 , ''hommikusöök'' kell 7 ja mõtlemine... vahepeal veel msn, blogi tausta vahetamine ja lõputu kalade vaatamine.
Mu lühike päev ( kui seda saab päevaks nimetada) oli vaatamata kõigele ilus, sest ma ei ole üksi :)
Tegelikult see on põhjus, miks elu on siiani ilus olnud...isegi kõige koledamal päeval.

Minu great expectations osutusid veits kurvaks...aa samas mul oli juba enne kõhutunne, et nii läheb seega ma saan kohe varsti üle. Ma loen kolmeni ja hingan välja..siis algab nädalavehetus.
Saage terveks poisid ja tüdrukud....ja mees:D

A ma tahan jonnida:D A mis saab kui ma hakkan jonnima...? A mis saab ,kui ma tahan tantsida jonnides õnnetantsu? A mis saab siis kui ma tantsin õnnetantsu viineri kostüümis (lihtsalt riiete asemel rullin ennast kile sisse)? A siis kui ma teen seda õues? haha...siis kukkuvad varbaotsad ära, niiet sellist nalja ei tasuks teha.
A mul on nii hea olla...ja ma igatsen homset...on ju huvitav. Tegelikult need on need haiget ''great expectations''. Tavaliselt ongi nii, et puhud peas midagi nii suureks ja mõtled tiivad ka veel selga ja siis tuleb ''tüng värdjas''.
Samas, see on nii hea, see on nii kena....sest sa oled ilus, ilus oled sa:D

šmirkel teeme homme midagi...lakume jäätunud poste peale tunde...vaatame kumma keel veritseb rohkem ,kui me nad posti küljest ära tõmbame:D

Ei tegelt ka...mul homme mr. Übsteri järeltöö, ilmselt oma töölehte ootan ma jaanuarini, aga sellegi poolest...teeme midagi natuke...istume kuskil, ma igatsen sind:D Kindlasti joiniks Liis ka ja siis oleks jälle tore:D Davai...kasvõi saiakasse, peaasi ei mõsult istuda saaks:D

..kõik on peidus ütlemata sõnade taga:)

Magasin sisse, tõusin, panin riddesse, pea käis ringi, sõin ikka käis ringi, kuulasin natuke ema, endiselt käis ringi, panin pidžaamad selga ja läksin magama oma elu maha.
Mul on üüüüsan hea olla...a tsipake külm on..

Tegin täna natuke DSD pilooti ja ma ei suudaks elusees kirjeldada neid emotsioone, mis seal ees seistes kogu mu sisemust laastasid...see oli nii hea ja samas nii halb....hea, sest see tunne oli hea ja halb, sest ega ma ei suutnud ju üldse mõelda. Mis mind ennast hämmastas oli see ,et ma ju üldse ei pabsinud...ei mingit kätevärinat ega midagi. Noh läks nagu ta läks ja muidugi hiljem ei saanud ma tükkaega aru, mis see ikkagi oli..mis juhtus noh? Lõpuks jõudis pärale ,et see tunne, mis heale tundele järgnes oli konkreetne viha enda peale...sama viha mis on siis, kui ma suudan öelda Übile eriti sitasti ja ...siis kahetsen seda terve elu, aga kahetsemise ja muude asjade vahel ma vihkan ennast. Praegu on kõik korras, ma ei saa midagi nkn parata ja see, et mõte kokku jooksis ja ma hakkasin rääkima absoluutselt ennast kontrollimata ,täiesti lampi teksti...see on random. Ei kaotanud midagi, aga see-eest sain sitaks rikkamaks. Pealegi sain ma väga hea raamatu ''Hundert Jahre & ein Sommer'' tsiteerides tagakaane viimast lauset on see ''..ühe perekonna, ühe Berliini maja- ja kogu meie liigutava sajandi romaan.'' Seega täna alustan ja homme lõpetan selle romaani liigutatavuse hindamist.

per as prea ad astra, K.A.K.E.L ja palju muud mis on ülihea ...sest elu on nii ilus.

Nägin täna nutvat poissi..ta kukkus põlve lõhki..läksin tema juurde ja andsin talle oma sünnipeva surra-murra. Ma loodan et Liisi ei pahada, aga mul hakkas lapsest nii kahju, et ma ei suutnud teisti olla, seda enam ,et ma tean ,et kui see väike poiss oleksin hoopis mina olnud, oleks mul väga hea meel. Lapsed on maiasmokad.

Ma avastasin alles eile, et ühe raamatu sisse oli kirjutatud pühendus....appi kuidas ma naersin, appi kui tänulik ma olen..ma ei saanud magama minna, ma lihtsalt uurisin neid raamatuid...kõik on...elu..see on elu

3 päeva on piisavalt pikk aeg, et igatsema hakata...

Ülihea sünnipäev, ma olen ikka veel natuke koomas, aga muidu see sünnipäev andis palju ja ma olen isiklikult väga rahul:))))))
Ma loodan ,et ka teie väga ei kannatanud seal:D
Aitäh ,et tulite ja olite. Vabandust, kui läks halvasti:)

***

Mina ei ole otsustaja ja ütleja. Teiste eest küll mitte. Ei saa alati öelda seda, mida tahetakse kuulda, vähemalt siis mitte ,kui tunnen, et mingil hetkel pole minu aeg ja koht rääkida/tegutseda. Ma ei taha olla igal pool otsutaja... Kui sa tunned ,et on aeg siis lihtsalt tee ja kui sul läheb halvasti siis järelikult nii on õige... Make each day count.

tühjaks imetud

To make each day count.
Armastada ja vihata samat inimest ja see juures armastada veel seda vihkamist ja salvestada igat grimassi, et mitte kunagi unustada, et armastada ja vihata sama palju.
No fantaasiat ma üles ei anna, unistada ju võib eksju...imetlemine pole ka keelatud...aga sellega ma tegelengi:D

Te peate teadma...ma sõin pimedas alma jogurtit ,siis tundsin imelikku maitset mõtlesin, et kuivanud piparmünt on sees...panin tule põlema ,et vaadata näpu otsast mis see on...PRUSSAKAS! hahah:D
Ma võin uhkelt öelda, et eksootiline toit on hea maitsega:D:D Aga tegelikult läks see jogurt prügikasti.

..and love is not a victory march....

Kiire mõtlemise ja mõistmise päev. Igasuguseid asju juhtub, aga ei tohi algseid soove petta. Jah, pisikesed asjad kuhjuvad ja tekib tülgastus ja väsimus ja närvilisus, aga kuidas muidu...peab üle saama ja teinekord isegi otsast alustama. Saab hakkama küll! Kuni ma pole üksi, pole ka loobumiseks põhjuseid.

Saan prillid!

Kui lakkavad laulud ja pehastub pärg
ning jahtuvaist pisaraist kamber on märg
siis suudle neid samme, mis hodsid sind teel
su hahkjal aohägusel taidealleel.

Kord toitis su tarmu soe sigitav muld
ja lootuselohe lõi hännaga tuld,
kui ööpurje habisev hüpotenuus
varjas valu, mis vindus su vaevapuus.

Kord helkis su vaim nagu kiirgav komeet,
mille lennujoont jälgis üks nukker poeet,
kes arglikult adus, et see üürike viiv
kaob sõrmde vahelt kui sõredaim liiv.

Paar põgusat pilku, üks ennatu puhk
ja vaibuski leek ning tuulde läks tuhk.
Kild kiusakat trotsi vaid järele jäi
ja laseb sul püsid püstipäi.

Lõin raamatu lahti leheküljelt ,kus oli see luuletus ja kuna see oli niiiiiiiiiii tabav. See paneb paika selle ,mis ma tunnen, ilma vahepealse sodita. Ühesõnaga selle luuletuse pärast, jalutas raamat poeriiulitelt, minu koju...

Ma arvan ,et täna on üks ilus õhtu.
Selles suhtes ,et need Pukki ennustused lõid tõesti pinna maa alt ära paariks tunniks...eluisu oli kadunud, sest kõik tundus korraks nii odav...(valus väljend onju)...aga noh see oli korraks segaduse hetk.

Täna õhtul ma :
koristan
vaatan grey anatoomiat
õpin sakut
blalaiket
seminari

Sünnipäevani on jäänud 8 päeva.
se la vi

Kuna ma kirjutada ei viitsi ja Aap leidis geniaalse asja seega:

Eile oli mingil määral uus-vana murdepunkt mõtlemises ja niiväga kui see välja ka ei kukuks, ei ole ma mingi inimvihkaja. Lihtsalt teinekord ei suuda mõista näiliselt elementaarseid asju, kas peakski kõike mõistma?