Ei kurjad kummitused sind saa haarata...

Lubasin küll, et kirjutan iga päev ,et turistod pärast lugeda saaksid, aga eile polnud tõesti mingit soovi ega jõudu. Polnud motivatsiooni lihtsalt olemiseks rääkimata millegi kirjutamiseks, sest viimaseid päevi ei saa just lillepeoga võrrelda. Midagi katastroofilist pole juhtunud, aga head on ka vähe ja ei taha seda head enam ise otsida... nii nagu teisipäeval- või kolmapäevalgi , nii kõik jäigi kulgema... Tujud on ka sellised kesisemad, kõiguvad justkui tsipakene, kord jälle parem kord halvem ja kui viimane siis isegi mitte halb vaid nukker. Kool on kuklas kinni ja tee mis tahad, asjad lihtsalt tahavad, nendega tegelemist.. niisiis tegelesin täna mata tööga ja füüsika järeltööga. Tundub, et mõlemad on suht edukalt tehtud, mida ei saa öelda matemaatika kursuse kohta, aga see ei kõlguta rohkem, kui nt inglimaa ja iirimaa avastajad...Teil on kodu ka, aitab, come back... Aga tegelikult ma lihtsalt igatsen teid nii kurtalikult või kui pole igatsust siis mõtted on ikka kuskil teie juures, tundub, et me ei näe enam kunagi... aga ma eksin..

Mul jäi see postitud reedel postitamata, unustasin sootuks ära, et olin otsad lahti teinud ... iagates reedese kohta pole vast midagi lisada... kui see on ikka reedene postitus... võib vabalt ka laupäevane olla O.o

Reedel käisin veel Liisi juurdes onjueksju! Ja otsin uue ja parema needi onjueksju... kuulid on natukene suuremad aga tundub et terve suu neid täis.. okei ma pingutan üle:D
Tähendab praegu oleme omadega juba esmaspäeva jõudnud ja kell on 2.33. Ma räägin oma nädalavahetuse mõtted ja jutud ära , siis olen peaaegu puhas laps...
Nädalavahetusel ma võtsin aega, ma vaatasin jershey shore'i ja kasvasin oma voodiga kokku, aga ma olen rahul. Hetkel kuulan Dagöt ja Mutemath'i vaheldumisi, sest mõlemad loovad just selle õige meeleolu, mõlemad on millegagi seotud, aga mu mõtted ei liigu enam vanades suundades vaid endiselt keerlevad nad olemasoleva, kaduva ja tuleva ümber. Tegelikult ei tea ma midagi kaduvast ja tulevast, aga illusioonide ülesehitamine pole vast keelatud.
Ma olen oma jutus korra juba maininud (küllaga mitte siin) , et ma ühtpidi igatsen reisijaid, teistpidi ma kardan nende tagasitulekut (kardan kõiki va. Sirkut). Ma kardan, aga samas ei karda.. nii keeruliselt lihtne see ongi. Asi on selles , et siin polegi miskit muutunud... Möödas on järjekordne koolinädal, mis oli veidi halvem kui harilikud nädalad ja see ongi kõik... Reisijate elus on aga muutusi küll.. nad olid uutes kohtades, neil oli vaheldusrikkam nädal (kui oluline või pinnapealne muutus see ka poleks) ... Ma kardan, et tagasi tulles nad pettuvad siinse elu üksluisuses ja jube kurb oleks kui päevakorrale kerkiksid kasvõi mõtetetasandil etteheited siinsele elule, sest ma kordan ennast ja ütlen , et siin on kõik üks ühele või peaaegu 1:1 ... Mõni vb veidi kurvem, teine jälle õnnelikum aga sisu on täpselt sama.
Seda mainisin ka täna reelikale juba, et mul on kerge koera tunne, kes kahtlustab kõiki võõraid , aga peale nuusutamist tuleb mõne puhul välja, et võta näpust, polegi võõras vaid kauaigatsetud oma. Ma veits nagu loodan, et mul seda tunnet ei tule, kui peab inimestega uuesti kohanema hakkama, nädal pole ju nii pikk aeg või ?
Vaatasin täna KN'i kava ja ausolla- ma  muutusin kurvaks. Ma ei tea kas asi on hoiakutes korraldajate suhtes või tõesti ei istu see kava.. Ma ei oska ausalt öelda, aga for real ma loodan, et lives on see üritus mahlakam kui paberi peal.
KN'il ma nõuan Kessut! See tähendab, et you must be there, palun:D
Ma ei loe seda üle ja ma ei paranda vigu ... ma loodan et ma midagi ei unustanud ja midagi kogemata ei võimendanud.. öö on ikkagi, aga öösel on kõik sootuks teistmoodi...
P.S. Jõudke ilusti koju...rohekm pole vaja.