Lubasin Sirkule, et kirjutan midagi iga päev.. eks ma siis üritan ka.
Igal juhul, päev algas sitasti... bussis oli tunne, et viskan pildi taskusse, aga läks õnneks.. aga ikkagi mõtted polnud ka just lillesimad
Päev oli iseenesest mitte midagi ütlev. See lihtsalt kulges. Mingi hetkeni tuimalt, aga matas läks x-iks kätte ära. Tuli see väsimuse tase, kus kõik mõttetu langes ära ja tähelepanu oli võimalik ka koondada millelegi konkreetsele..st. ainult selle väsimusleveli juures ma saan matast veidikegi aru. Vahepeal oli kõigest pohhui ja oli naljakas... lihtsalt huiasime Allaniga.
Peale kooli käisin kohvikus, kus olid vahepeal eriti epicud tunded. Kui korraks jõuab kohale see, et enamus inimesi on kuskile laiali lennanud on täielik kaos. Või noh kas just kaos , aga kerga WTF... Nagu neid inimesi polekski olemas ... mingid segadusmomendid.. nad tulevad , pööravad korraks kõik pahupidi ja lähevad ära, aga tulevad tagasi.
Pole seal hullu midagi, jääme ellu... Ainult, et kui juba on nagu on, siis võiks vähemalt šnäääää ärasulada või kui mitte sulada, siis mitte sadada.
1 kommentaar:
Ma püüan, ma püüan.. Samal ajal närib mind süütunne, et ma just SELLEL nädalal haigeks jäin, täielik bollocks.
Katsun paranemisprotsessi kiirendada.. panen turboga.
Postita kommentaar