Räägitakse, et tark õpib teiste vigadest. Mis sa siis teed kui mul on vaja teha ise viga ,tunda ise seda mida tuntakse ühes või teises olukorras. Äkki see mis sulle on viga toob mulle ülima õnne. Äkki just hetkel vaja olev emotsioon ründab mind just siis ,kui teen seda nn. sinu viga ,millest ma loomulikult õppima pidin. (Ma ei mõtle ''sina'' all keda konkreetselt, kui kellelgi see küsimus pidi nüüd tekkima.) Ma lihtsalt arvan ,et siin kohal see ütlus ei peagi paika. Vigu peab tegema, vead on need mis annavad meile põhjust minna edasi ja teha kõike paremini, vead on need mis murravad meid ,aga siis tuleb lihtsalt minna edasi ja noh kui mingi viga ongi tehtud ,siis nii oli vaja siis midagi sa pead sellest ka saama, kas õppetunni või oli see äkki justkui karistus...pole oluline. Peab teadma lihtsalt seda ,et vigu teevad kõik ja ükski inimene pole kindlustatud nende eest.

Päris mõnus on olla;)