a mõnikord võites me kaotame...

Ei ole muidu üldse diibi tekstina mõeldud, lihtsalt kõik on nii seotud ,et jumal tule appi. Hahah ei juba see sõna ''diip'' meetunab ühte ebameeldivat inimest niiet...edaspidi kasutan ainult sõna ''sügav''. Eesti keelt tuleb lihtsalt taas kasutama õppida. vot. Päevajäreldus!

Käisin täna kontserdil , muusika retsensiooni jaoks ja oioi kui seda eelmist kontsertit poleks olnud ja ma ei teaks milline võiks olla üks tõeliselt hea klassikalise muusika esitus siis ma oleks tänasest ja igavesti pettunud klassikas. See oli mingi klaveriduo aga no selline pask, ma nagu ei osanud oodatagi ,et see nii jama tuleb. Akustika oli elumadalamal tasemel, esitlus oli kõige mittevirtuoossem ,mida üldse endale üks inimese ettekujutusvõime kujutada saaks. See oli alla kõikide arvestuste. Narts,narts, narts. Õnneks see kestis vaid tundaega.
Igaljuhul on nädalavahetus ja gajagaja positiivne ju.

Kõik maailmas mõistavad ilusa ilusaks.
Siin peitub inetus.
Kõik mõistavad hea heaks.
Siin peitub kurjus.

Sest
Olemine ja mitte-olemine põhjustavad teineteist.
Raskus ja kergus tekitavad teineteist.
Pikk ja lühike piiritlevad teineteist.
Kõrge ja madal toetuvad teineteisele.
Heli ja hääl harmoneeruvad teineteisega.
Edasi ja tagasi järgnevad teineteisele.

Seetõttu tark tegutseb tegutsemata
Ja õpetab sõnadeta.

Musttuhanded tõusevad ja ta ei hoidu kellestki.
Ta annab elu, kuid ei omasta.
Tegutseb, kuid ei oota tänu.
Saavutab, kuid ei peatu.
Ta ei peatu, nii ei lahku.

Huhu saimegi lõpuks sõrmused. Ilmselt oli päev mõtekas siis.
Jälle sadasid need valged mesimummud taevast, mis muutusid maa peale jõudes kakaks. Unglück.
Õnneks oli matemaatika lõbus ja see suht lahendaski mu päeva ära.
Uudiseid pole.
Muide mahlapress on jumala õnnistus, eriti hommikuti.

Oooooooooooooh ma elan ühe päeva nimel, kõigest ühe päeava, päeva mil see faking lumi ära sulab. See kuradi wnb lumi. Hah täna oli päike seee on juba edusamm. Iga päeav võiks 10000 päikest olla. Päeva ei saanud üldse vedama täna, megaaa sitt algus aga siis kõik nagu hakkaski vaikselt laabuma, siis tuli hea tuju ja lõpp oli nii bueno.
Hello Kiitos ijaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa.
Ei ma olen väga rahul. Peaks nüüd saku tööks õppima. Aga no kui need 84578475847 sõna vbälja jätta siis on ju megavähe õppida. Glück. Ma ei oota üldse homset. Sick.
Aaaa tegin unaku ja võta näpust nägin kooli. Nii realistlik oli kõik aga sitt unenägu. Või ei, kui realistlik saab olla õhupalliga(selle väiksega ikka, sinist värvi oli) lendav Piret tehes nii mingit moeshowd keset esta klassi????? WHAT?
Hah...

Grrrrr, pahane, mitte kellegi peale vaid lihtsalt ,nii, korraks ...Ma nagu ei saa aru mis mul viga on, et ühes konkreetses asjas olen ma konkreetne 0. Ei ma nagu üldse ei nutaks ,aga kurat kust selline unglück?
Igaljuhul eile oli siiralt mõtetu koolipäev 1, kõigest 1 normaalne tund. Aaa ei kunst oli ka, aga seal on praktikant nii et pohhui...ajaloo ajal rääkis meile mingi majandusgeograaf oma x-reisist, üks saksa keel oli tühja panemine, kuna lalaiks oli ära, teise saksa ajal rääkis meiega Saksamaa suursaadik Julius Bobinger-tore tund oli ja siis oligi viimane ja normaalne tund- esta.....ja siiiiiiis kaua mitteoodatud aktus ,õnneks läks kõik libedalt.
Peale kooli saime Krissuga kokku ja õhtu mööduski tema juures veini tinistades ja õues piipu tehes:D
Mõnuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuus vaheldus.
Homme ei viitsi üldse kooli minna või isegi mitte ei viitsi vaid lihtsalt ei taha... ma magakas hea meelega päeva, aga no seda teeks ma alati niiet see ei ole üldse kaalukas põhjus.

Mida ma peaksin tegema?
:Tee enndale mask.
:Mask, mis peidab su valu.
:Valu ,mis närib su südant.
:Südant, millest keegi ei tea.
Siit ta tuleb.


..katkend näidendi dialoogist...jäi lihtsalt meelde.


Rahulik nv. Pole midagi õppida. Pole millegi üle kurta. Pole und. Pole tuju kooli minna. Homme on aktus. Ma tahaks selle aktuse ülelasta. Ma ei viitsi teisipäeval kodus olla. Veel üks päev tühja. Võibolla mitte. Eks näis. Mõtetu päev homme ikkagi..

Oh issand jumal, poole ööni omasin eile suhteid saksa keelega ja millegi muuga veel ,mis kohe nagu meelde ei tulegi. Ärkasin peavaluga. Toits oli ka valus huiar kutsus jutustama nii värdjat teemat ja no üle nelja sealt nagu ka ei tulnud, sest ''I don't know'' oli sidesõna eest pmtselt. No kommoon, mis küsimusi ta esitas....hahah ühesõnaga poole tunni pärast, kui olin vastanud ma mõtlesin välja mis mu lemmik reklaam siis on.Hahah masendav. Saksas sõitsi ka katus kuna Wiener kõlab nagu viiner ja kõik need viineri laused pidin lugema mina:D Õpetajast oli lausa kahju, ta vist piinles niikaua kui ma omad naerud naersin:D Igaljuhul...pohhui see kool täna on reede. Ja no pikka aega pole ma reedet kodus veetnud... või noh täna polnud vaja ei kooli kauaks jääda ,ei olnud vaja minna kunstikooli (oli aga ma lihtsalt ei jõudnud) ...Vaatasin filmi ,et mitte magama jääda. Niiniii vaatasin ''Farinelli'' filmi. Pole ammu selliseid filme näinud, aga väga muljetavaldav, näitlejad olid muidu ka head. See oli pmtselt ühe kastraadi elulugu. Tegevus toimus 18. sajandil ja kuna tegu oli muusikaga seotud tegelasega st. et mängus oli ka Händel....ei ma olen rahul vaatamata sellele,et ma pole suurem muusika ajaloo sõber.

Iilge ropendamise tuju, ainult ropendakski. Igaljuhul see kool, mine ***ss* kuidas see sakib. Kolmandat päeva sakib juba ja hommikul pole tuju ärgata selle nimel ,et terve ülejäänud päeva haigutada ,sest muuud moodi pole lihtsalt võimalik. Mõtetud tegevused, värdjad pilked mingite idiootsuste pärast, tühi loba mis tuleb ühest kõrvast sisse ja läheb teisest välja...seda nimekirja võiks ju jätkata, sest kool hõlmab enda alla niiiiiiiii suure elu osa, et 5 sõnaga siin nagu polegi midagi teha.
Ma ei tea. Ei viitsi mõelda ka sellest.
Normaalne perssekukkunud päev:D Otseselt on normaalne, aga mitte otseselt on perssekukkunud.

Väsinud, väsinud, väsinud, teen presentatsiooni ära ja magama, ei jaksa enam tõmmelda täna.

Ma reaalselt loen igapäev minuteid millal see koolipäev lõppeb, mind ajab tõsiselt närvi see tundide venimine ja mingid mõtetud tööd. Ma armastan kooli, siiralt armastan, aga hetkel on just see aeg kui ma ei taha viibida seal majas, ma olen väsinud. Issand kui hea oli istuda eelmisel kolmapäeval kodus, see oli niiiiiiiiiii hea, ei ühtegi mõtet koolist, lihtsalt mina, voodi ja telekas. Millest siis veel unistada kui mitte magamisest. Miks iga jumala kord kui ma õhtul koju tulen ma pean kuulama kuidas naaber juba norskab ..ma tahan ka...Mul on vaja plaani..Ema võiks nakatada mind ja ma saaks paaar päeva kodus olla:D Ei no meelega ma ei hakka midagi ette võtma. Ah, mis sest ikka, tühi loba ...tööle ja magamaaaaa.

Haaaah btw vastasin Hamleti monoloogi ära... das ist eine 5.:D
''Olla või mitte olla- see on küsimus.
Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled
mida vali saatus paiskab või tõestes relvad
hädamere vastu vaev lõpetada:surra, magada...''

See päev venis nagu tatt. Suht igav ja mõtetu ja üldse pede päev. Nagu polekski muud öelda. Ma ei tea punkt punkt punkt

Saingi osad asjad endajaoks selgemaks ja ma ei teagi, kõik on ju korras. Teist ööd kummitavad imelikud aga sellegipoolest head unenäod, ei oska midagi arvata ka enam. Tegelikult mul lihtsalt pole midagi kirjutada. Kõik on nii ühes joones ,et ma tõesti ei oska. Ma ei oota homset päeva ma ei viitsi eriti rääkida inimestega, mul on selline kahtlane rahu sees ja mul pole mitte mingit sõnumit. Niiet vaatame ,mis sest kõigest homseks õhtuks alles on;)

Sama mis eelmine laupäevgi , peale 16 tunnist uinakut ma läksin kooli seina tegema, glükk. Ja teate ma kergelt vihkan ennast ,sest täna 14. veebruaril , millest ma üldjuhul lugu ei pea ,pidin ma ütlema ära ühest ülimalt meelitavast pakkumisest. Ma vihkan seda.
Aga ei linn on ilusaid paarikesi täis ja see on ülim vaade eriti siis ,kui tead, et nüüd peab helistama tagasi ja ütlema ''..ei, anna andeks, ma ei saa.''. Aga teadmine on kõige tähtsam ikkagi, poleks vaid süümekaid. Ei, muidu on linnas ülimalt lahe , ikka superilus ja ülim atmosfäär üldse.
Seega mina pean lõbustama ennast täna filmidega, nostalgiliste filmidega... see on ka lahendus.

Ma ei tea kuidas nimetada seda seisundit. Kool oli selline nagu ta ikka on ei midagi erilist ja seinaga oleme ka poole peal niiet homme tuleks lõpetada... Ei taha üldse midagi...

''...hoides neid peos-maailma ilu, maailma valu eest varjates.''
Ma ei tea suht depressiivne olemine hetkel. Päev oli loomulikult ülienergiline ja kohati isegi superlõbus ,aga ammuteada asi et ma ei oska oma energiat kogu päevaks võrdselt jaotada.Sellele kummalisele kurbusele aitab kaasa ka kerge nördimus ,mis tuleb omakoda veel sellest mõistmatusest mida ma tunnen nii mõnegiga suheldes. Kerge viha tuleb isegi esile kui mõelda natuke kauem ,kasvõi sellest samast endasse armunud ''intelligendist'', keda mu organist absoluutselt viimastel päevadel ei seedi, ei kannata mitte silmaotsastki. Sitt lugu ,et viha on pask tunne mis n.ö. närib seest aga ma ei saa sinna midagi parata.
Kuradi hea tiim oleks tegelt ,aga kumbki ei taha olla loll kumbki ei taha olla kasvõi ketkekski teine.
Homme siis teine sein ...siis ei tohi olla sitta tuju , mitte sellepärast ,et muidu ei tule välja, ei igaljuhul on kõik tšiki-puki ,aga ma olen niipalju usklik et see kõik mis sees on jääb ka välja ja kooli seinad ei kannaks sellist viha välja.
Igaljuhul vsjo.

Huhu üks väike überlassen. Koolis ma ühesõnaga ei käinud ja magasiiiiiiin kauakauakaua. Kolmest saime Agnessaga kokku siis saime Krisrianiga kokku ja läksime Tallinna Saksasse. Seal on täiesti omaette maailm ,aga dirktor on lahe:D Igaljuhul ei kujuta ette milliseks see reis kujuneb üks asi on kindel esimesel päeval tuleb megavarajane äratus, sest kuskil viiest peab hakkama sõitma Riiasse ja sealt läheb 11.05 või 11.50 (ma ei mäleta) lennuk. HUHU. Uudiseid mul pole ,aga homme kooli...

Tavaline päev oma pisikeste kiiksudega.
Nagu niii random on kõik ,aga jah Kristiina pani perfektse kirsikese mu päevale.
Tulin koolist ,sain sõnumi ,läksin linna - saime kokku Krissuga üle pika aja , siis joinis meiega Eat'is natukeseks Pille. Nagu ikka jutud ,värgid särgid. Krissu saatis sõnumi Stenile ,keda ma täna nägingi esimest korda ja nooo ei ma ei tea meeldiv tegelikult oli veel kaks huvitavat looma ,aga ma suht pede mäluga ju:D Nimesid ei mäleta üldse.
Igaljuhul korralikku juttu siit ei tule niiet leppige sellega mis on:D
Mul on ükskõik, hea päev oli:DXDXD
Üks eit ajab ikkagi närvi:D Aga see on ka nii ajutine ma loodan. Ei tea kah...

Nagu rõvedalt lolliks pigistatud sidrun. Väsinud ja kergesti ärrituv ,kuigi üritan kuidagi hoida ennast vaos. Suht normaalne päev ja selle nädala peab elama ainult sellepärast üle ,et reedel saaks jälle seina teha koolis. On vaja piindelda ainult neljapäevani ,siis läheb juba normaalselt. Kolmapäeval on vaja minna saksa gümnaasiumisse ,seal on see saksamaale minejate kokkutulek vm. Praeguse seisuga ei viitsi lillegi liigutada rääkimata kuskile minemisest.
Ma ei saa nagu aru ma magasin päeval, suht kaua isegi aga väsinud olen ikka nagu mitte kunagi varem ja ma ei teagi kas see on enam nii meeldiv väsimus. Eemline nädal võttis ikka tohutu energia ära ja see nädal peab olema iilgel energia säästureziimil.
Mõtlesin ju ,et täna ei jää hiljaks ja just täna siis oli hommikul mingi värdjas avarii kooli ees, niiet ummikud olid meeletud, jäin hiljaks. Huuuh sõimata ei saanud ja valesti mind ei mõistetud ka, jsut täna. Direktsioonis läks ka hästi vaatamata sellele ,et pidin üksi olema. Õpetajad juba harjunud minuga. Selle kõige hea eest läks füüsika töö ikka kassi saba alla, aga mis seal siis ikka.
Per aspera ad astra , nii on olnud alati ja igavesti see lause päästis mu elu juba kunagi niiet jäägu siis see mu põhjatäheks. Hah ei see on normaalne ma olen lihtsalt väsinud. 2 päeva olen veel rahutu ja rahulolematu siis jälle kõik korras. Kuu keskpaik ju kõik pinged jne...anomaitea.

Appi ma ei viitsi kirjutada, aga peab.
Üle saja aasta läksime täna vanaema juurde ja komoon see oli jumala vale tegu:D Meil läks poolel teel rehv katki ja no mida kaks naist autos teha saavad, midagi...Kutsusime onu pärapeest välja eks ta tuli pani kõik asjad nii nagu nad seal olema pidid ja siis ütles:,,Autosse istuda ei tohi ma tulen poole tunni pärast tagasi.'' Käis autoservises ja me muidugi näljased ja külmunud tõmblesime seal õues. Õnneks tal läks kokku selle sõitmise ja rehvi paigaldamise peale pool tundi niiet võib öelda ,et meil vedas. Eiei see on normaalne jaja.
Vanaema oli ka täna eriti naljakas...aga no peale vanaema läksime selverisse ja KOJUUUUU.
Selle pika sõitmise ajal ma jõudsin mõelda läbi 1000 asja ja ma sain aru ,et see oli tõresti väääga hea nädal. Mida külvasin seda ka lõikasin ,kusjuures kohe ja no eks ma veel lõikan seda homme ja ülehomme ka jne... Loodan siis, et saak tuleb hea. Sammuti oli see ka suht stressi nädal ja hetkel ma balanseerin hea ja halva tuju vahel..kusjuures päris raske, sest ühelt poolt ma ei taha sitta tuju ma ei taha perses aegu ,aga teiselt poolt äkki need ''head ajad'' polegi veel niihead vaid see on minu haige illusioon jälle. Või no mingi asi jääb mul praegu kahe silma vahele, mingi probleem on mul veel lahendamata.
Ma ei taha kooli. Hahaha keemia tööd tahaks tagasi saada:D Homme üldse suht mõtetu päev , ilmselt ka kõige mõtetum.
Veits seosetu tuli vist ,aga jah ...

''..it's wondreful, it's wondreful, it's wondreful good luck my baby...''
Eile läksin supervara magama ehk siis pool kaheksa ja magasin jutti 15 tundi. Kas pole mitte tore?
Ärkasin ,tegin ära väiksesed kodused asjad ja siis mitte kuskile mujale kui kooli, jah, ka täna kooli. Lõpetasime ja viimistlesime seina. Väga lahe. Ma olen suht rahul va üks pisike njuans mis mind selle töö juures häirib, aga noh sinna ei saa enam eriti midagi parata või noh Krissu ütles ,et see pole üldse nii hull ja Piret arvab ka nii järelikult ka mina olen sellega nõus. Väga tore päev.
Praegu joonistan juba uut kavandit ,mis võiks minna juba järgmisel nädalal teisele poole koridori seina. Vaatame mis sest ideest saab. Hahaha ei no nüüd ma arvan et suurt küsimust ei teki, saame hakkama küll. Ma ju rääkisin ,et kui see töö on meil käpas on meil kõik käpas ja ma arvangi nii. Üldse see tegemine läks nii kiiresti ,et silmagi ei jõudnud pilgutada. Ma olen kindel ,et paljudele see ei meeldi ,aga paljudele see meeldib niisis meie kolme väike panus kooli omapärasusele.
Vaatasin täna ka ühe filmi nimelt ''Bella Martha'' häääästi armas ja rahulik film, räägib ikka armastusest ja no ma ei tea ma olen väääga rahul, kuigi natuke tühjaks jäi mul oli täpselt selline tuju, et selle vaatamine oli lausa nauding. Pole ammu midagi sellist näinud.
Aaaa ja ülimalt meeldis ka hiljuti etv'st tulnud ''Hard Candy'' samuti väga hea.

Paolo Conte - It's Wonderful

No kas see pole õnn? Me saime 99% seinast valmis, kui aus olla siis mulle meeldis nii see tegemine kui ka tulemus, aga vahepeal mul olid vääääga haiged kõhuvalu hood ja ma olin peaaegu kuskil maas vedelemas.Õnneks läks see jama üle. Homme lähme kaheks kooli jälle, Pireti käes on kooli võti ja veedame seal suurema osa oma päevast ,sest alles viiest pidid tulema teised inimesed ,vist.
Igaljuhul ma loodan ,et keegi ei pea pettuma.
Muidu oli normaalne päev. Jooksmine, tegemine...
Öösel magasin ainult 2 tundi ..mõtlesin terve öö igast asju niiet pea sain alles viiest padjale.Hah sisse ma ei maganud. Igaljuhul väsinud ma polnud täna ikkagi.
Ma endiselt ehitan enda ümber õrna, pisikese seina, et närvide raiskamine teiste peale poleks nii hull, et pidev mõtlemine osadest lõppeks ära, et südamesse minevad võõraste sõnad ei oleks enam nii tähtsad, et unustada ära milline oli kunagi üks või teine inimene ja elada tänases päevas mitte lootuses ,et see inimene on endiselt sama. Ei taha otsida vabandusi teiste käitumisele, põhjendada kriisidega ja otsida viga endas, ma ei taha nii, sest see mis/kes on muutunud nkn ei hinda seda ja see mis paneb mind mõtlema terveks päevaks ei tähenda kellegile muule mitte midagi.Aitab sellest. Asi pole üldjuhul üldse masendav ,aga ma tõesti ei saa sinna kidagi parata kui ma võtan sõnu ja asju üleülde tõsiselt, no ei saa ma säilitada külma närvi.
Aga mis seal enam...elu on ilus.

Jälle nii väsitav päev, kõik see jooksmine ja pidev asjade läbi rääkimine võtavad ikka võhma välja küll.
Homme läheb seina tegemiseks , ma veidike kardan seda , sest kes teab kui raskeks võib minna samas noh midagi ei juhtu ,kui me ei jõuagi seda nv-ga valmis ,aga tahaks niiväga tahaks saada hakkama, teha ära ja olla uhked enda üle. Ma tean ,et kui me sellega saame hakkama siis me saame ju kõigega hakkama ,sest siin on nii palju asjaolusid raskendavaid tegureid ,et kui me need kõik raskused ületame siis oleme kangelased:D
Mis veel väsitavam kõige juures on ,on inimeste mitte mõistmine ja see teeb meele suht kurvaks. Ma hakkan jälle uskuma ,et kõik pole kaotatud ,et nii normaalne on ja siis mulle lüüakse näkku sellised faktid ,et ma ei saagi enam aru kes sa oled. Kas silmakirjalik näkku naerataja või sa siisralt usud ,et kõik mida sa teed on põhjendatud ja õige? Ma ei tea. Mis nende silmade taga tegelikult on ,miks mina sellest mõtlen üldse, päris tihti mõtlen ju? Ma ei taha vaadata enam isegi rääkides otsa, ma ei suuda ,sest kui ma vaatan siis ma jään kõike ka uskuma. Ei saa aru.
Tegin täna veel natuke plakatit õnneks tuli Kerli seltsiks aga vaatamata sellel ma tegin tõesti natuke tööd ,sest esiteks me olime mõlemad näljased ja ma ei viitsinud veel nende inimestega täna jampsida, kui ma üksi seal olen tegijatest. Plakati tegemine on ka väsitav. Kõik on. Praegu jalad ei kanna isegi köögini kuigi ma pikemat aega plaanin sinna minna oma võileiva järgi, nagu poolteist tundi juba unistan püsti tõusmisest. Hah.
Rohkem pole eriti midagi. Ei, õpetajatest natuke kahju, sest Küla rääkis ,et hull palgaalandus on ja no see on suht ajusid nu**iv ma kujutan ette. Kõik ikkagi tänaseks.

Noniiiiiii. Meeeeeeeletult vässu olen,aga see on meeldiv väsimus. Väikese vajaliku inimese suur väsimus. Täna on mul just selline tunne. Ma olen nagu Energizeri jänku täna olnud, isegi koju jõudes jalad ja käed ikka veel värisesid. Nii palju asju ja tegevusi ühel päeval ja 89% nendest on olnud väga edukad... Nimelt vahvipäeval olla müüa oli ülimalt lõbus või kakelda õpetajatega kultuurinädala ja seinte projektide pärast ,et hiljem ära leppida või istuda Toitsi järkas Aabu ees või osata keemia tööd või feilida saku töö või olla lihtsalt lahe või teha Krissuga koos plakatit....kõik on ilus ja šokolaadis. Ei selline ülliiiii sisustatud päev ,isegi süüa ei jõudnud enne õhtut. Niiet jah...jätsin nkn pooled asjad rääkimata ,aga ma olen liiga vässu ,et mõelda veel..

JEAH MUL ON SUPERTUJU.
Hommik oli värdjas. Unes nägin muusikat ja Claudio Monteverdit või mis ta nimi oligi, igaljuhul saast. Kooli üldse ei tahtnud minna . Esimene tund esta....Hamleti lugemiskontroll , keegi ei jõudnud valmis vist ,aga õnneks polnud see vist väga raske arvestades seda ,et ma pole lugenud ,aga peale kuulamist eelmises tunnis on mul kõik sama selge ,kui lugenud inimestelgi. Füüsikas olin ilma pinginaabrita ,aga õnneks polnud see nii hull. Pohhui ,et ma ei näinud midagi sealt tagant, ma muidu ka ei näe, mitte ainult täna. Saksa ajal ma mõtlesin ,et see ongi ainuke normaalne tund ja peale seda tundi mu elu läkski ilusamaks. Tuju oli laes ja kui tuju on laes siis on alati kõik korras.
Loomulikult ma pabistasin muusika töö pärast , ma olin eile ainult küsimustele vastanud aga õppimiseni ma ei jõudnudki. Glück, ma sain sellega hakkama ja lõpus sai 5min tv ka kasutada siis oli nagu topelt luck.Reedeks õpin ära seminari ja lähen räägin Pommiga äkki saan veel teha...pole ikka veel teinud seda baroki saasta...äkki tuleb vastu vaatamata sellel ,et äkki tuleb ainult püksi.
Hahahaha mis veel...matas oli prussakas ja poleks elusees uskunud ,et Tikul tuleb see haige reaktsioon....Ta jooksis kaugemale siis karjus niikaua kuni Triinu lõpuks ei tapnud selle si*a ära. Piretil oli sitikast kahju ,aga noh midagi pole teha ''loomulik kadu''.
Allan: ''Jajaajaja mõtle meile kukub lambist kana laua peale.'' Tunni lõpuni me naersime. Fantaasia lend oli mõlemal. Gajagaja.
Päeva lõpus käisime Piretiga Siiri Matsot ahistamas ja laupäeval saame kooli võtme (MUHAHAHAHHA (6)) siis saame seina teha. Ma loodan ,et kõik läheb ladusalt. Samuti lubas Matso meile teise korruse siena värvide raha hankida. Oleks laheee.
Homme on Kerstini vahvi päev ja mina olen tädi müüa. Lõbus. No, kas elu pole mitte ilus?

Ei ma olin/olen täna nagu mingi tasakaalust väljas närvavkoer:D Ok, mitte nüüd KOGUAEG vaid noh nii , oli hetki ja kes pidi kannatama? Harriet, õnneks ta vist ei võta südamesse. Ilmselt püsib see tuju veel paar päeva ja siis on jälle ok. Oh neid aegu, raskeid aegu neid.
Muidu oli päev nagu ta ikka on iga esmaspäev ,mitte üllatavalt IGAV. Don't like. Nüüd joonistan vist kavandi ja vsjo....magama...siis õppima...DOOOOOOOOOOOH-___-

Magasin kaheni, ema peksis lõpuks püsti, sest ''...nii kaua ei tohi magada, siit tulebki kõik halb.''
Ma loomulikult arvan ka nii, mhm. Tegelikult tal oli lihtsalt igav niikaua, kui ma magasin ja ta ei saanud minna arvutisse ka, lõpuks tal viskas üle a.la mis ta peab nüüd õhtuni ootama? ja ta tuli rääkima magava minaga.
Mu päev on olnud rahulik ja kodune. Ma suutsin end võtta niipalju kokku ,et koristasin natuke.
Muidu jah...arvuti ja telekas on mu sõbrad.
P.S üks vale pea liigitus võib muuta elu vähemalt kolmeks päevaks põrguks. Ai mu kael....