Iilge ropendamise tuju, ainult ropendakski. Igaljuhul see kool, mine ***ss* kuidas see sakib. Kolmandat päeva sakib juba ja hommikul pole tuju ärgata selle nimel ,et terve ülejäänud päeva haigutada ,sest muuud moodi pole lihtsalt võimalik. Mõtetud tegevused, värdjad pilked mingite idiootsuste pärast, tühi loba mis tuleb ühest kõrvast sisse ja läheb teisest välja...seda nimekirja võiks ju jätkata, sest kool hõlmab enda alla niiiiiiiii suure elu osa, et 5 sõnaga siin nagu polegi midagi teha.
Ma ei tea. Ei viitsi mõelda ka sellest.
Normaalne perssekukkunud päev:D Otseselt on normaalne, aga mitte otseselt on perssekukkunud.