Nooo vot koolipäev selja taga. Selline rahulikult mõtetu päev ...mõte kadus ära..no mõtetu pole midagi rääkida. Viimased 3 tundi olid niiiii unised ,õnneks tuli päike välja. Nüüd ei viitsi kuskile minna ega midagi teha niiet pohhui....

Seee on ju ESMASPÄÄÄEEEV. Päev on jube tegelikult, üldjuhul pole mul midagi esmaspäevade vastu ,aga miks see nii väsitav on. Tunde pole üldse palju ja nad pole kaugeltki kõige raskemad tunnid, aga siiski juba teist korda ma panen tähele, et esmaspäev ON väsitav ja mitte vähe. Muidu on kõik päris hea, saksas ma sain südamest naerda ja õnneks kell helises väga õigel ajal natuke veel ja ma kujutan ette et õps olekski mu naermise pärast välja visanud...see oli lihtsalt lämbumise pisarateni naljakas..Mingid lühikesed tektid mis leidsid minu peas täiesti erilise- naljaka tähenduse.
Jälgisin hoolega inimesi ja leidsin ,et osad on ikka tõeliselt leidnud üksteise, paras paar see tähendab. Tühi ja kohati väga kohatu jutt tuli paremalt ja vasakult , mis vahepeal muutus ikka nii häirivaks ,aga ma õpin seda ärritust maha suruma ,sest seda mida ma tahaks öelda ma nkn ei ütle. Ma tean et kui ma ütleksin hakkaks mul neist vaimuvaesetest kahju ja no ei tasu lihtsalt ära, erinevad väärtused , mis teha ka mina võin olla kellegi jaoks vaimuvaene ja see pole tegelikult üldse nii oluline tuleb lihtsalt õppida oma emotsioonidega läbisaama ja kindlasti see kukub mingil hetkel kõik läbi ,aga millegi võrra ma saan ju rikkamaks.
Muidu oli hea näha näiteks neegrit kes peesitas 2 nädalat USAs ja tore on loomulikult see ,et ei tunnegi üldselt mingeid hulle pingeid nende vahel kellel need olid ja ka minul on parem olla. Loodetavasti pole see vaikus enne tormi. Nüüd võiks veel mu kallis füüsika pinginaaber kooli naaseda, terve ja ilusana ja kõik võiksi minna nii samm-sammult rahulikult edasi ...AAAAAAAAA ja Randrüüt lülita oma pagana toru sisse, kaua võib koopainimest mängida:D Pole ammu näinud:D võrdlemisi kaua.

Ahhhaaaa nüüd peab tegema muusika ära, mis on nii tüütu ,sest see õpik on iga õpilase ''unistus''.
Peale muusiakt tuleb arvatavasti tudupaus ja siis kõik muu tegemata jäänud jama.

Ei mingit boomi lihtsalt läksin eile väga vara magama ja ei jõudnudki enam ei arvutisse ega kuskile mujale. Aga iseenesest päev oli väga, väga hea. Esiteks koolis oli hea olla , kohe tõseselt hea ja rahulik, aga nüüd midagi konkreetset ma ei oskagi öelda ,sest , polnudki vist midagi konkreetselt rabavat.
Peale kooli ikka nagu alati tee koju , mingi väike nusperdamine ja siis jälle kooli... viisin Rokile kultuurinädala pildi mis läheb loodetavasti kooli koduka pealehele ja no väike ,aga ülimalt andekalt Liisi/Kerstini kirjutatud tekst ka siis sinna kõrvale. Või no seda teksti lugesin veel eile õhtul ja täna ka, mulle väga meeldis.
Teel kooli kohtasin ühe huvitava inimese ja kahjuks pikemat juttu me ei teinud ,aga supper meeldiv oli ikkagi.
Peale kooli linna ,seal täitsin paar kohustust ja siis veetsin toredalt aega raamatupoes ja valisin isegi paar raamatut endale välja ,millest 2 tk ma saan juba esmaspäeval Liivilt:D
Meeldiv.
Tulin koju ,tegin oma tavalisi tegemini kuni tuli uni ja siin mu päev ka lõpppes...kella kuuest kuskil:D Ise ka ei usu, aga üldse ei kahetse ka.

Ilus päev oli, tõesti selline..mm.. midagi unistuste päeva moodi asi ,aaa nagu ...ei ma ei hakka vinguma ja ütlema mis puudu jäi ,sest ka selliseid päevi on vähe ja kui nende kallalgi norida siis on küll crappy.
Esiteks lihtsalt terve päeva mu keha tootis hea tuju feomoone . Mul oli lihtsalt mõnus olla, ükskõik mis tunnis. Lihtsalt mõnus suhelda inimestega ja no ok osadega on see suhtlemine natuke komplitseeritud, aga ma kõige oma heaolemise juures leian praegu ,et mina tegin sammu lepituseks ja ma ei taha süvenenult mõelda enam sellest ,sest alles olid halb olla ja mitte üks ega kaks päeva ja kõige selle põhjustas üks inimene. Nüüd paistab minu õuel päike ja mul on siiralt hea ja mul polegiiii halbu mõtteid ,et keegi peaks nüüd piinlema, aga ma loen su näolt ja tegevustest välja ,et sulle ei meeldi see minu seltsiv elu. Ma pean paratamatult nautima ma ei saa midagi teha, kui õues on päike ,kui tuju on laes ,kui suhtlemine on nii kerge ja just nendega keda ma jumaldan , mis ma tegema pean -mornima? Oh ei. Ei iial.
Neil päevil ma näen kõike teises valguses ja armastust on rohkem, kindlust on rohkem ja ma hindan kõike rohkem. Headel päevadel on ainult üks viga...nad lõppevad ära ja loomulikult iga hetke päevast sa tahad peatada ja no veel natuke, veel natuke ...paluuuun.
Muidugi mul on mingi kerge foobia ,et mis siis kui homme ei..... aga no kui homme mitte siis nädala pärast või kuu pärast ,aga täna pole kindalsti see viimane ''best day ever'':D
Peale kooli ma läksin koju ja kuna ilm oli niiiiiiiiiiii ilus siis oli vajadus minna linna...kooli juures ma avastasin taaskord Elise olemasolu , kes oli seal kooli ümbruses külmetanud Kerlit oodates.
Elisega läkime Allu juurde ja sealt parki ja WASSERPIPE huhuhuhuhu.Alguses oli hea ,aga lõpuks külmusime ära ja no mul olid käed väga krampis ,ei tulnud pleierigagi toime, aga hea oli ikkagi ,sest tuju oli tasemel.

Kodus magasin, nüüd õpin saku ära ja teen Kerstinile vajalikke kultuuri nädala asju veits.

Kevad on südameees.
Kirjutasin eile kõik ära siis vaatasin CNN'i peale Obama live'i ja ma ikka mõtlen et ta räägib nii hästi. Siis ma mõtlesin sellest kõnevõistluse teemast ja kui see oleks toimunud nüüd siis ma teaks mida öelda, sest mul tulid ikkagi geniaalsed arutlused pähe. Nii elementaarne ju, aga ma üldse ei kahetse et ei võtnu kõnevõistlusest osa.
Ülimalt loominguline öö oli ja kui lõppuks tuli uni siis oli ka selge ,et ilmselt ma magangi sisse... ja võta näpukst lausa epic sissemagamine oli niiet kui lõpuks ema ärkas, ta vist arvas et ma olin juba ära läinud ja mis seal ikka tegi omi asju ja läks tööle ,mina aga ärkasin kahest. Kõlkusin ringi ja läksin juuksurisse, see oligi plaanis muidu jaaaaaaaaaaaaaa sain oma wild bushist peas lahti. Praegu on kiilakas tunne aga rõvedalt parem on olla:D
Üldse , ma panin juba ammu tähele ,et öö on tegusam ööpäeva osa...või no loomingulisest külkjest on see ikkagi parim aeg pusida midagi.

Inimese lolluse üks konkreetne näide ,aga mitte naerda see on sügavalt isiklik.. nii..
Panin täna tähele ,et aaa..ei...
On üks laul ,mis seostub ühe kindal inimesega ja täna ma olen seda laulu kuulnud ikka rõvedalt ja igalt poolt ja iga jumala kord mul hakkab kõhus kõik keerlema ja jumal teab noh selline liblikate värk ,aga kui me näeme või noh kui ma näen teda juba kaugelt ,on ees see tavapäraselt tõsine pilk( temal) ja ma saan ju aru, et no inimene kõnnib on mõttes ega ta ongi tõsise ilmega, aga... Näen kaugelt tulemas seda nägu ja kõik muutub nagu nii vaikseks ja rahulikuks ,et noh pohhui ju ta tuleb sealt vahib kurjalt ja ei tahagi nii hullult midagi rääkida ega midagi ette võtta ja ma kujutan ette et see on lihtsalt vastastikune ,sest noh näeme tihti jaaa mõnikord isegi ei viitsi teretada , tänaval pilgust ju piisab ,aga see samune iga jumala kord (ok ma enda nägu ei näe aga ma kujutan ette et..) mõlemad oootame ,et kumbki hakkab esimesena rääkima( seda ootuse värki näeb ju ära, kui vähegi tunneb inimest) ,aa no kumbki ei räägi sest minu tõsine pilk, tema pilk ja on pohhui...üksteisest möödas ja siis on fakk...ja no kas see pole siiis inimese loomulik lollus.
Kas see tähendabki seda, et mõnda tuleb imetleda kui ta on vait või hoopis kui ta räägib aga kellegi teisega kui minuga nt. või noh kui räägib minuga ,aga fakk ei räägi ju sest kumbki ei suuda siis keskenduda. Kui rääkija ei suuda keskenduda siis ei vaata ta kuulajale otsa vaid mujale ja kuulaja tähelepanu haihtub ka ..niisiis...no nõiaring noh:D Ei ma ise imetlen seda ,et see on ju idiootsus , täielik ,aga lliblikad kõhus või selline ...mmm...nõiaring ma kordan ja liblikad...liblikate ring... Jaaaaaaaaaaaaaaaaa mul onheatujumoodiasi praegu ...ja see kirjutis ei pruugi olla kõige selgem aga noh magamise asemel ma lihtsalt mõtlesin sellest ... noh see teema on mingil määral pohhui, pinget see igatahes ei paku, lõbus on:D Tõsiselt tore on see, aga arusaamatu ...
Tegelt sain post'i valmis ,aga ma jätsin mainimata selle (see peaks kuskil jutu keskel olema) ,et kui ükskord saab külmavereliselt lõpuks jutule siis see on nii hea alati ja nii kaua võib rääkia ja mõlemal on hea tuju veel 3 päeva sellest, iilge , võimatu iseloomusta mis tunne see on kui saab konkreetselt mingile teemale, aa no seda juhtub siiski harva ,sest nagu ma rääkisin keskendumine ja oooohissandapüss see on ..mjah...

Agas minas koolis ei käinuds.
Öösel ei saanud üldse unele ,sest koguaeg oli mingi köhimisvajadus ja vastavalt hommikul siis ema pakkuski ,et ma raviksin täna. Hiljem tuli ettepanekuga ,et viib mu autoga arsti juurde ja toob koju ja ma eii tea mida veel, aga kuna mina oman kerget foobiat arstide ees või noh ,kas just arstide ees pigem selle ees mida nad öelda võivad siis ma üldjuhul väldingi neid.
Suht alati on saanud ilusti ilma perearstita hakkama ja praegu ka ei näe veel vajadust kuskile pöörduda ,sest ma oletan et mul on siiski tavaline külmetus.
Igaljuhul vahtisin kodus ja jõin piima meega mis ei meenuta absoluutselt mingisugust unistuste jooki, aga peab tõdema ,et mõjub hästi.
Noojah kodus on siiski igav ,sest uudiseid pole kommunikatsioon on niisama võimatu ,sest päeval on kõik tööl ja koolis niiet jah..ainuke tore asi oli ekool kust vastu naeratas muusika retsensiooni 5. Ei no meeldiv, sest Pommilt ma midagi säärast mu kriitikale ei oodanud. Tähendab ,et see retsensioon oli üks puhas kriitika ja kerge arutus ( ei mitte arutlus vaid arutus).
Aaaaa telekast tuli mingi kell ka Grey anatoomiat ja see oli kas teise või kolmanda hooaja viimane osa mida ma olen juba näinud ja kindlasti rohkem kui ühe korra, jeps kurb osa oli. Iilge grey anatoomia igatsus tuli niiet peab hakkama viiendat hooaega vaatama...või noh edasi vaatama ,sest mingid osad on vaadatud ja no kas on üldse vahet, mõte loeb:D
Niiet glück in my oppinion:D

Täne päev oli ikkagi super mitmekülgne. Koolis oli kõik mõnusalt mõtetu -alguses tulime teiseks tunniks siis kaks tundi loengut ,saksas rääkisime niisama juttu ,esta oli päris tegus ,füüsika ka , kehka nagu alati ja psühho oli juba igav.
Tujud olid ka äärmusest- äärmusesse. Meeletult head ja siis ülimalt mornid ,sest päeva lõpuks oli võhm väljas ja väsimus oli üüratu.
Rääkisin vajalikud jutud ära täna ja ma olen tulemusega rahul ,sest ennekõike ma leidsin ise rahu, lõpuks rahu. Ma sain aru ju nüüd, et mingil hetkel olid lihtsalt preoriteedid natuke paigast ära.
Niiet jah hetkeseisuga on kõik on korras ja ma loodan ,et nüüd läheb äkki kõik see värk ülemäge jälle.

Aaaaa no ma sain eile poole neljast magama ja vastavalt hommik venis mul poole kolmeni välja. Aga päev on täiesti õnnestunud. Ma olen rahul. Käisin väljas , poes kus iganes veel , midagi juurde ei saanud aga päev oli tore.
Agas mis seal siis ikka , homme kooli. Ja veidike kardan , ja tõepoolest kardan:D:D Kardan ühte vestlust, kardan solvata. a no ma ei tea vaatabvaatabvaatab.

,,Requiem for a dream''. Suuuuht jõhker ma ütlen , selle filmi vaatamiseks kulus terve igavik. Arvuti ei võtnud seda eriti omaks. Igaljuhul päris hea film , ma just sigavaimustuses sellest pole,
aga no ütleme et ühe vaatamise jaoks kõlbab küll. Mis seal siis ikka.
Päev oli igav. Rääkida sellest ma ei viitsi. Üli feil peavalu on mis ei taha ikka üldse ära minna. Shit happens.

Nii K. leidis mulle õige kriisi...seega mul on identiteedikriis.Õige kah, elab üle , tavaline.
Igaljuhul hommikul tulin oma urkast välja pesin ja harjasin ennast jälle inimeseks ja läksin Nassuga linna, kommmoooon ma polnud teda peaaegu pool aastat näinud vaatamata sellele ,et me ei ela üldse kaugel üksteisest.
Tsillisime , tegime oma asjad ära mis vaja ja läksime saiakangi Chocolateriesse ,istusime, maiustasime...rääkisime loomulikult. Sain sõimata ,et väldin arste..aaa no hea oli ikkagi.
Siiiiiiiis oli nagu wowwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwwww saatsin Nassu bussila ja iseee...mis ma ise ...MA SAIN KRISSUGA KOKKUUUUUU. . .jumal ma ju igatsesiiin teda nii hullult ja huuhuu kui hea. Laps on kodus. Istusime kohvikumis, selle ees ja selle kõrval.
Rahul olen, siiamaani on päev superõnnestunud.

Pole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk milles viibime praegu.

Eieieieiei ma ei ole nõus, ma ei saa aru ,miks on on sitt siis peab olema sitt lõpuni välja. Ma ei jaksa enaaaaam ja emme miks miks sa ei suuda võtta minu seisukohti. Kuidas sa ei taju ,et mul on sitt?
Ma ei leia endale kohta ja süüdistan selles tervet maailma ,sest mul on kopp ees enda süüdistamisest kõiges. Kõik on crapppy. Jaaaaaaaa türa paar tundi tagasi ma siin õitsesin ja lõõhnasin ,aga fukk enesepettus.
Kuidas sa ei saa aru, et iga kord kui ma tõusen püsti ja ärritust maha surudes ütlen ,et ma olen üks ja teine ei tee ma seda sellepärast ,et ma ei tea kes ma tegelikult olen vaid ma ootan ,et sa ütled jah see on nii ja seletad lahti miks ma pole seda alati.
Ma olen kaotanud motivatsiooni, need kaks nädalat sõid mu täiesti ära. Kuidas saab nii olla ?
Türi aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
kaotasin mõtte ära üldse on see selline shit mida ei saa panna sõnadesse...kas sa tunned või ei tunne .
Lihtsalt praegu ei oska ma midagi muud öelda kui Thanks Mom.
Ootad mult imesid ,aga praegu ma ei saa.
Üldse mingit tüli ei ole ju ..peaaegu kunagi ja jumal tänatud, aga ma ei tea mida sa tahad... ja sina ei tea vist mida mina tahan, vaevalt et sa üldsegi usud seda ,et ma neid materjaalseid asju nii väga hindagi...
Oooooeeeh homme on uus päev vaatab mis siis saab... kergem on küll nüüd.

Ei ma arvan ,et ma olen igati heal teel ,igasuguse paranemise poole. Endiselt veidi pahane proua ''Ma Olen Maailma Kõige Targem Eit'' peale ,aga no nüüd ma võin küll öelda ,POHHUI see natuke. Nüüd ma olen kaine ja hea inimene, ikka ja jälle.
Mitte midagi pole teinud, päev otsa kodus vahtinud jumalteab millega tegelemas. See pole tegelikult oluline. Tähtis on see ,et ma sain rääkida nendeag keda ma armastan jälle ja nendega keda ma igatsesin pikemat aega...aga aega suhtlemiseks ikkagi polnud. Homme on reede... See on hea ja halb ,aga igas halvas on alati hea nii et kokkuvõttes teeb see ikkagi välja selle et REEDE=HEA. vooot
Ma jooon oma maasika piima nüüd ja muutun veel paremaks inimeseks.
Kõigele oma aeg.

Ma loodan et ma ei eksi kui kirjutan ,et mu värdjas olemine hakkab üle minema ja kõik polegi vast enam nii jube.
Endiselt ei näe mõtet pingutada ja ei viitsi üldse midagi teha. Võtan lihtsalt aega maha üritan jõuda mõningate selgusteni. Vaatan Top Geari just sellepärast et ma igatsen kõigerohkem maailmas praegu neid kahte idikat kes sundisid mul mingil ajal seda saadet vaadata.

*****
Huuh ma ei tea kas mu mõttejõud on nii võimas aga juppiduu elagu msn!!!!
*****

No ma ei tea , tuju on kohe parem...
Minu inimesed on ikka minu inimesed ja issand jumal ma vajan teid :(((

Kuskil käimata ja ma jäin haigeks vahepeal terveks saamata, vot!

Ootereziimil!
Väljas käimine ei muuda ka tuju eriti. Niiet ma otsustasin ,et paar päeva vahin vist kodus ,loen ja mediteerin.
Tegelikult peaks koostama filmide nimekirja ,mida ma vaatama pean:) Tuleb sundida ennast.
Ei kuna mul otseselt mingeid sündmusi pole siin vahepeal toimunud siis pole ka midagi rääkida ja ma endiselt unistan parematest tujudest.

Tra mis toimub, mis on valesti? Otseselt ei saa kedagi süüdistada või saab aga ma lihtsalt väldin seda. Mu tujud , see on täiesti fenomenaalne , ma ei saa endast aru. Mul on kõik või noh üldjuhul on korras ,aga kuradikurat nii valesti tunne. Selline sitt nürida pliitsai tunne on. Ei ole katki ,aga joonistada on sellega ikkagi sitt.
Ja ei viitsi rohkem põdeda millegi pärast, aga otsest põdemist jälle pole ka, millele võiks käega lüüa.
Igaljuhul kui poleks olnud Krissut täna ma arvan et ma sureks, reaalselt sureks ära... ta äratas mu ellu ,aga ka tema sõidab varsti ära.
Masendav on juba see mõte ,et E.d pole ja ma pean nv-l üksi välja minema...vale aeg veits vist.
Haaah ma oln nagu narkoman oma nohu rohuga..see reaalselt kammib ära.
Ostsin raamatu, tundub hea, hakkan lugema ja ootama homset lootes et sea ei tule ,sest türa homme on nii nõme päev..koolipäev.. see võiks juba läbi olla.......Ma loodan et ma luckin ja saangi esmaspäeval Egiptusese emaga, sest õnneks kui tal miski üle viskab siis ta võtab ekstreemseid samme ette ja see oleks nii normaalne..ta lubas uurida..hooooooooooooooh kohe mega parem olla ja jälle on elu ilus ja no on se normaalne , on!

No ma siis raporteerin oma päevast.
Sellist surma päeva alguses pole mul juba tükk aega olnud.Psühholoogia läks ikka väga tühja. Saksas pidime esinema ja no pole paha seal ma ärkasingi lõplikult.
Noh kuskil poolest päevast ma muutusin nii tavaliseks niiet väga hea. Sessuhtes et ma ei tea mida kirjutada. Kuidagi sai see päev lõpule nüüd peab ikka natuke sakut jälle õppima ja mata teoreetiliselt tuleks ka teha ,aga paljugi mis tuleb.

3.00 pikkade sõnade väljakirjutamisega on ilmselgelt probleeme...

Kuidas on nii et taaskord on ükspäev otsustav või noh mingi pede eneseületamine on ,aga ma ei tea kuidas ma päeva üleelan. Sitta ta on otsustav, luckida tuleb ,aga praegu olekski luck see kui ma lõpetaksin ära ja homme/täna loodaksin ,et läbitehtud töö/üleelatud öö pole tühja.
Muusika teeb tööprotsessi normaalsemaks ja ise ka ei pane tähele kui üks leht on veel kirjutatud .
Võtaks kätte kitarri ja hakkaks jälle kirjutama, aga aega pole ja see blogi on ka niiisama puhkamiseks, kuigi silmad enam järgi ei jõua.Kastisolek?!? Veini jooks küll ,kui keegi tore veel kõrval vaikselt istuks.

3.29 veeel 2 lehte valmisselleks et saada 10 lekte oleks mul veel vaja ca. 3 tundi...ai ma ei viitsi nii teen veel tööd neljani siis raporteerin kas lähen magama või ei, aga mingid jõud tulid isegi tagasi, pool tundi tagasi olin surnum kui praegu .Samas need pool tundi olid alles 30 min tagasi ja tunne on selline nagu jumalteab millal...midaiganes aga minu sisemine kell ütleb et kell on 5 tehelt on 3.32....haha tünks.
Appi kui haige väljas laulavad linnud nagu ,mida hekki kell on kolm ja nad lõugavad...ah? ulme..

3.48 unepaus...

...kestis natuke

5.00 õppisin ära lähen magama..

8.20 ei viitsind esimesse tundi minna ,suht surnud tunne aga no paari tunniga ärkan...

Buenos dias mulle.

Kõik on korras va. see , et ma ei saa aru mis hinded mul siis inkas on:D Kas ma parandasin üldse selle viimase kolme ära, nagu toitsi arvutikasutusoskused on ületamatud , mitte midagi ei saa aru:D
Igaljuhul ,päeva oli nagu ta oli ja mina jooksin ikka terve päeva haigena mööda kooli. Sööklas oli banaaaaaani, ei no paras energiapomm ju. Tegelikult lihtsalt polegi midagi kirjutada on kõigest vajadus kirjutada ja kõik. Tõlgin nüüüd saku ära ja vsjooo, just ärkasin aga uni on niiiii hull...või noh see saku võtab ikka pool elu niiet ei saa ma kuskile veel niipea.
Ja see kuskil pidevalt mängiv Englishman in New York võtab mõnusa muige näeole, nii soe ikkagi:D

Istusin ja istun ka praegu kodus, oma voodi peal ja vaatamata sellele igavale elule ma ei suuda arusaada, miks osad ennast ikkagi nii tähtsaks peavad:D Ma mõtlen ja mõtlen ja mõtlen ja ma ei saa aru miks osad on nii ''erilised'' ,kas nad ei hinga teistega samat õhku joovad lillat värvi vett, milles väljendub see nende erilisus?
Aga mina arvan ,et oma erilisusest ei karjuta ,sest need kes tahavad sinus seda näha eks nad näevadki seda ,samamoodi nagu armastades ,sellest ka ei karjuta. Need on ju nii sügavalt isiklikud asjad ,milles teised kas üldse ei mõista või näevad ära isegi siis kui sa ei lausu sõnagi. Palju rääkida ei tähenda kohe palju öelda ,seega ma taaskord kinnitan endale,et võib olla normaalsuse piirides mitte tagasihoidlik, aga jääda tuleb ikkagi endaks mitte mõelda välja endale see MISKI ja uskuda seda lootes ,et ükspäev kõik ongi nii.

Keegi pole veel kuskile läinud ja ma juba igatsen, mul oleks ju endal ka naljakas ,kui poleks nii kurb.
Ausaltöeldes mul on väga hea olla nagu olemise mõttes, üldiselt olen ma endiselt hääletu ja muidu tervisetu inimene. Ma ei lähe homme kooli, ma ei näe homme varajast ärkamist, sest ma raudselt ei jäägi magama, sest ma olen haige , loomulik.

Ärkasin haigena, see on see sallita käimine, poleks uskunud ,et nii kiiresti see kajastubki tervisel.
Koristasin natuke siis läksin poodi kus läks hääl ka ära ja mu lemmikpoeks sai apteek. Eilse päeva mõtted kummitasid tänagi ja seda kõike tegi veel võimsamaks värdjas unenägu.
Krissu kutsus enda juurde ,aga ütlesin ära ,ikka tervise pärast , ei taha huiata kõik jälle mitmeks nädalaks ära ,sest sellel nädalal peab nkn koolis käima olenemata tervisest. Saksakeel on vaja 4 saada, selleks tuleb tööd teha;)
Muidu on elu täitsa ilus ,jumala ilus, kui üks mees msni ka jõuaks ja tal oleksid uudised oleks ikka superlux.

Once again täiesti äärmusest- äärmusesse ,eile oli hea, täna ei julgeks sama väita. Kõik oleks ju ilus kui poleks olnud seda idiootset vestlust. Täiesti haige on kuulda kellegi teise suust :,,tead selline värk ,et me teeme......on ju hea mõte?'' No kurat ei ole ikka küll kui see nn. sinu projekt on minu idee ja asi pole selles ,et sinuminu ,asi on milleski muus. See on midagi ,mis meenutab mulle rõvedat seljatagust tegutsemist, tahaks uskuda et ma eksin. Mul on kopp nii ees. Kas ma räägin siis liiga palju? Kas ei tohi enam üldse suud lahti teha mingite mõtetega? Fakkjeh kas oma pead ei saa kasutada?
Inimene ei pea kasvatama mitte ainult oma teadmiste virna vaid ka kasvama vaimselt. Inimeseks tuleb jääda, seda ma tahan öelda. Türa nuga selga? Arvad? Ei ole tegelt, see on nii normaalne seis vähemalt antud juhul küll, nii normaalne. Aga jah, mis seal ikka mina lihtsalt jään selle oma teadmise juurde ja sina tee, äkki sul tuleb välja.
Teine asi on muidugi positiivsem või noh niivõrd kuivõrd. Peale kuuajalist pausi kunstikoolist ma naasesin tagasi ja issand jumal see koht on ikkagi nii püha, nii eriline ja mu käed pole tegelikult nii roostes kui ma arvasin, haha komplimet endale...Kahjuks ka sinna seinte vahele jõudis kriis ,mis absoluutselt ei rõõmusta kuna õpetajad on kuidagi nii mures ja noh see siht mille poole kõik püüdlevad see muutub nii ebamääraseks ,sest kahjuks need rahalised probleemid on praegu päris tähtsal kohal, aga ma olen kindel , väga kindel ,et kõik saab korda, sest see on lihtsalt asutus mida naljalt inimesed hätta ei jäta. Nii nagu varemgi olen kirjutanud sama ka praegu selle kooli seintel on mingi eriline mõju ,rahustav ja tasakaalustav. Sealne vaikus on õpetanud mulle rohkem ,kui nii mõnigi raamat või film. Vaikusega tuleb lihtsalt saada samale lainele ja siis ta räägib ise sinuga, sinule. See on meeletu ,meeletu elu alles eile oli ju niiiiiiii 5+ päev miks siis täna on -99. Mida iganes, millest iganes ,ei peagi arusaama ei mina ega minust.
Mõtlesin et vaatan filme ,aga ma ei jaksa ma lähen varsti magama vist..

Vot ,see on elu!
Sellisete päevade nimel nagu täna oma olen nõus nädalaid piinlema, tänane päev reaalselt trumpab üle kõik. Ma nagu ütleks endale ''Tere tulemast tagasi ellu!'' . Kõik inimesed täna , kõik mu kallid silmarõõmud ,kõik olid nii tasemel. Isegi Krissu kelle pärast ma viimasel ajal nii mures olen olnud naeratas täna ja kas see pole mitte ülim õnn ,näha kõiki enda ümber sellistena nagu nad on minu parimates mälestustes. Võib-olla see on vale ,et ma panen mõnes asjas silmad kinni jah on kriis ja pole kõik nii lilleline kõigil ,aga mis seal ikka...tänu tänasele päevale ma tean et kõik saab korda...sellised päevad toovadki tagasi selle usu endasse ja teistesse ,usu mis halbade aegadega nii kunstlikuks muutub.
Ma ikka tunnen ennast nii omas taldrikus. See on seletamatult õige tunne. Täna oli vast see minu päev koos minu inimestega , koos kõikide vajalike emotsioonige mida ma ei vahetaks mitte millegi vastu ,koos nende pilkude ja nii vajalike sõnadega, mida ma nii väga oodanud olen.
Kõik kes te täna minuga kokkupuutusite ja sina Liis ja Krissu(d) ja TIIA:D ja Toits ja Egert ja Frau Dorf ja Piret ja veel paljud muud karvased ja mitte nii karvased ,ma nagu sain mega ülimalt hea päeva väid tänu teile:D Oeh mu jutt muutub nii lahedalt imalaks ,et ise ka ei usu ja ma tänan ennast ,et ma olemas olen:DXD Hahah noooomaeitea süsinikdioksiid:D

Selline mitmekülgne päev. Lumi oli muidugi ''parim'' mida hommikul näha üldse võis, ma oli nii ''õnnelik''. Esimesed kolm tundi koolis oli see konverents ja nagu arvata oligi istumine seal ei pakkunud üldse naudingut. Siis oli mata, mida ei olnud kuna õpetaja kukkus täna:( nüüüd pole Tikut nädala lõpuni ,aga mata oli ka üks nõme tund ikkagi. Väike fight tekkis mu kalli pinginaabriga ,aga noh leppisime ära päeva lõpuks. Ma vihkan selliseid tülisid. Mõlemal on oma arvamus ja muud nagu olla ei saakski. Igaljuhul tulin koju, läksin magama. VSJO.

Sessuhtes ,et kaks inimest võivad olla surmerinevad ,aga samas nii sarnased. Nii mõnigi asi tegi täna päeva ilusamaks ja no olles lõpuni aus siis tegi südame soojaks küll. Poleks iialgi uskunud ,et mõnda inimest nähes võib tekkida nii...ebatavaline tunne...eiei mitte mingid nartsud liblikad vaid noh...ilmselt selle kohta saaksi öelda RÕÕM NÄHA. Nii tavaline ja ei ole midagi tavalist siin. Mina ei oska seda antud momendil sõnastada ,kui ühes kõrvas on muusika ja kell ka suht palju. Päeval ma veel täitsa teadsin kuidas seda täpselt kirjeldada, aga vaehepeal tuli tuhat tegemist ette ja enam ma ei mäleta midagi.
Päev kui selline oli superkahtlane, tunniplaan oli a.la selline et: vaba tund, ajalugu, film ,film , vaba, füüsika .kehka... Türi see oksE Esko keeras nii ära:D Mõnikord ta ''armastab'' mind sama palju kui mina teda:)
mina: Õpetaja mis me üleval teeme täna?
ta vaatab otsa lolli näoga, ma mõtlesin et ta ei kuulnud, mis ma küsisin.
ütlesin siis veits valjemini: mis me üleval teeme?
Õps läks nagu supernärvi: Mida sa käsutad siin, kui lähme siis näed, vali toon...
mina WTF?!?!?!?: Ma ju lihtsalt küsisin?
esko: sa käskisid mul vastata...
mina: küsisin ju:O
esko: ei sa ei küsinud...
yes master.
Well ei usu ju ,et küsimusi niisama ei esitata, aga ei, milleks vastata....
Ta on nii hälvar mõnikord...mitte alati , aga juhtub.
Tema sitt tuju kandus ka teistele minust üldse rääkimata, teoreetiliselt ma blokkisin teda ja ta muudkui vihastas , mitte et see enam kotiks , pole kunagi üksteise lemmikud olnud ju.
Niiet võib ju öelda et tänane sissekanne on osati kallile kehalise kasvatuse õpetajale pühendatud.
See on normaalne , need on need kooli insidendid no nii tavaline ,et ei mingit pikka viha...hahah.
Mul on hea tuju ,aga homme on ju kaaaaa mõtetu päev ja ma ei tea kuidas mu pepu peab homme 3 tundi nendel ''mugavatel'' aula tugitoolidel vastu. -__- hihi .
Peale kooli sain veel Krissuga kokku ja me käisime kohvikus ,aga siis tuli iiiiilge ,nagu mega suur jäätise isuja pole siin midagi nii hullu ,kui laps tahab, laps peab saama.
Vanasti ma arvasin et talvel jäätise söömine on enesetapp. Täna ma avastasin, et talvel jäätise söömine on talve mõnitamine. Jah, mõnitamine, sest mina tahan tunda juba varakevadet, tahan näha jälle linde tänavatel nokkapidi koos ja kevad see on ju nii ilus. Päike,puud ja puha...
Muide jäätisest veel...see maitses hästi, väga hästi:D

Noniinoniinoniii...haha terve päev tühja pannud ja natuke õppimist vaadanud. Ühesõnaga muusika arvustus on valmis aga saksakeele kodulemisega peab küll luckima, lihtsalt rõvedalt luckima. Ei,kui raske see olla saab? Agas mis siiis ikka...

Uuuuus nädal, no tere talv...