Pole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk milles viibime praegu.

Eieieieiei ma ei ole nõus, ma ei saa aru ,miks on on sitt siis peab olema sitt lõpuni välja. Ma ei jaksa enaaaaam ja emme miks miks sa ei suuda võtta minu seisukohti. Kuidas sa ei taju ,et mul on sitt?
Ma ei leia endale kohta ja süüdistan selles tervet maailma ,sest mul on kopp ees enda süüdistamisest kõiges. Kõik on crapppy. Jaaaaaaaa türa paar tundi tagasi ma siin õitsesin ja lõõhnasin ,aga fukk enesepettus.
Kuidas sa ei saa aru, et iga kord kui ma tõusen püsti ja ärritust maha surudes ütlen ,et ma olen üks ja teine ei tee ma seda sellepärast ,et ma ei tea kes ma tegelikult olen vaid ma ootan ,et sa ütled jah see on nii ja seletad lahti miks ma pole seda alati.
Ma olen kaotanud motivatsiooni, need kaks nädalat sõid mu täiesti ära. Kuidas saab nii olla ?
Türi aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
kaotasin mõtte ära üldse on see selline shit mida ei saa panna sõnadesse...kas sa tunned või ei tunne .
Lihtsalt praegu ei oska ma midagi muud öelda kui Thanks Mom.
Ootad mult imesid ,aga praegu ma ei saa.
Üldse mingit tüli ei ole ju ..peaaegu kunagi ja jumal tänatud, aga ma ei tea mida sa tahad... ja sina ei tea vist mida mina tahan, vaevalt et sa üldsegi usud seda ,et ma neid materjaalseid asju nii väga hindagi...
Oooooeeeh homme on uus päev vaatab mis siis saab... kergem on küll nüüd.