Kõike on millekski vaja ja paratamatult nii ongi ,et see mis ei tapa teeb tugevaks. Nii see on.
Kõige pärast mis ümber toimub ja kõigi inimeste pärast kes ütlevad asju mõtlematult ei tasu ehitada enda ümber kooriku, sest nii ei jõua lõpuks ka asjalik info pärale.
Kui ühel inimesel on meel must ja teine üritab kuidagi asjad lahti rääkida ja seletada ,ei ole vaja alati arvata et see on tühipuhas lohutamine. Asjad lihtsalt toimivadki nii ,et mida aeg edasi seda rohkem muudatusi on ,olgu need head või mitte ,aga aeg ongi ainuke mis on korraga meie suhtes hea ja kuri, sest aeg on parim arst ja samas tapja.
Kuidas oleks võimalik näha ette ja ennetada globaalseid muudatusi elus? Mõnikord pole jah vaja kõike ette teada ,aga teine kord on jälle nii suur kahetsus ,et ei osanud kuidagi ette näha, et vot nüüd see tuleb ja siis sa oledki nagu lammas oma enda apsaka vangistuses.
Korduvalt olen seda mõelnud ja arvatavasti ka kirjutanud ,et endal on ju kõik vastused olemas teiste jaoks ,aga mõnikord on vaja et keegi ütleks mulle valjusti oma vastused. Millegipärast inimesed väljaspoolt sekkuvadki alles siis kui seis on kriitiline ,aga miks varem on nii võimatu midagi teha. Ei, see pole mingi juhul süüdistus, ise pane ju ka palju asju tähele..see on pigem vaikne iseendaga mõtisklemine. Miks ka mina pahatihti arvates, et inimesel läheb kõik hästi ,sest näiliselt kõik ongi hästi, ei pane tähele tegelikkust ja ei süvene päris olemusse. See-eest pööran tähelepanu muudele vähem tähtsatele probleemidele või mis veel lollim ,loomulikum, kui endal kõik korras siis kiputakse neid probleeme ise tekitama.
Inimese loom on täiesti siiiick. Kui oleme tugevad hakkame ise ennast hävitama , kui nõrgad ...otsime tuge.. Ei ma arvan et see on küll nõiaring millega ma olen küll leppinud ,aga ma ei taha sellest aru saada.
Ei ta-ha-ha-haaaaa-ha.