laupäev, 4. juuli 2009

Vaikin siis, kui mul on valus,
vaikin siis, kui mul on hea.
Ära minult sõnu palu,
kõigest rääkima ei pea.
Ära arva, et mul pole
kauneid sõnu sinu jaoks.
Enda teada jätan need...



Mul on läbi ja lõhki hea olla. Ma olen väsinud ja jalad on valusad aga see on meeeeeeldiv. Ma igatsen täna natuke Egertit sest sõnumite kaudu sa ei saa ju seletada kui hea sul on, aga mul on nii hea. Täna linnas sai tunda Ühes Hingamist. Kõik kui üks karjusid ''Elagu...'' ja kõik kui üks olid selle ''...-ga'' nõus.Paljud inimesed tulevad kokku ,et lihtsalt lehvitada neile täiesti võõrastele inimestele ,et lihtsalt nautida ..kas see pole siis mitte tõeline inimhige võim?Kas see pole mitte ÕNN? Presidendi kõne laulupeol oli ka hea ..õigel ajal mul polnud aega seda kuulata ja sellesse süveneda aga kodus lugedes ja rahulikult meenutades neid katkendeid mida ma ikkagi kuulsin on siiski rõõõõõõõõm tõdeda ,et see on just üks neist vähestest kõnedest mis on siiralt hea ja ilus.
Läksin laulupeolt varem ära ja veidi lõpetamata tunne on ,aga ma jõudsin viimasele mulle vajalikule bussile ja enne seda sain jalutada Krissuga...see ongi minu Õnn. Kaunis Õnn.
Mul on natuke kahju Toivost kes läks laulupeole uhkes üksinduses , mul on natuke kahju Esterist kelle poiste koor ei läinud laulupeole ja ta kõndis rongkäigul Kopli Kunsti Gümnaasiumiga , mul on rõõm et peale 1800 aastat Jakobson jõudis taaskord laulupeole, mul on rõõm et nägin Mirjamit ja Iirist, mul on Rõõm.
Kaunis päev...aitäh Krissu, Krissu ,Kessu, Liis ja see inimene kes andis mulle oma tuuliku ja Elise ja Huvila ja kõikkõikkõik.
Muuseas Randrüüt, sorri ,et ei tulnud sinu juurde aga tead mu pea oleks homme nii must ,et ma ei julgeks su majast välja tulla ja noh te oleks pidanud mu lapsendama siis:D
Ja veel...midagi oli veel...aaa no ma ei eta ei tule meede enam...

Elagu kahekümmne viies üldlaulupidu.

Kommentaare ei ole: