Keel võib tõe varjata, aga silmad...? oskaks vaid lugeda..hmmm

Oleks saanud nii eile kui ka täna alustada sissekannet samamoodi nagu algab viimane või noh üleeilne sissekanne. Ma küll ei ärganud kell 12, aga siiski oli naabrite möirgamine hommikueine saatjaks.
Need vanakesed jätavad endast tänaval nii viisaka ja intelligentse mulje ja vaatamata sellele, et neil on paberitega hull poeg, ei saaks ükski natukene kaugem naaber öelda, et nad ise samasugused oleksid.. aga on... nad lihtsalt on. Koduvägivald kahe suhteliselt vana inimese vahel võib avada ühe ülimalt koleda vaatepildi ja üldse on vägivald, eriti koduvägivald üks kole asi.
Kerge igatsus tuli peale. Kahe inimese igatsus... aga see on samas nii hea, ma ütleks isegi, et armastav igatsus. Ma ei oska seda mõtet kuidagi edasi viia, aga ma tean, et ma pidin seda mainima.
Rahulik elu on praegu. Eile käisin korraks linnas ja ülejäänud päeva veetsin kadriorus lugedes. Täna olin häbiväärselt laisk, nii laisk, et ma olingi terve päeva kodus... päevitasin lamamistoolil rõdul ja lugesin raamatut. Endalegi ootamatu lahendus, aga niiiiii hea, et mul pole sõnu.
Mõtlesin, et üürikese aja endale võtmine ei saa kuigi halba mõju avaldada. Võta näpust, mul ongi hea olla...
Lelleni on jääänud 9 päeva ja ma ei saa öelda, et nüüd ma ootan ja kujutan ette kui lahe see tuleb. Ma kardan panustada igast üritustele, sest kui ootused on laes ei pruugi nad alati end ka tõestada. Siiski ei saa ma väita, et ma üldse ei tahaks Lellesse ja et ma üldse ei taha istuda kuskil lava ees ja natida muusikat või ärgata hommikul jummmmmmala paistes näoga, sest ainult sellise näoga sa võid ärgata peale ööd telgis ja miks ma peaksin tahtma olla paistes, (ei ma ei tahagi) aga see käib asjaga kaasas ja peale minu on telgis veel vähemalt kolme inimesejagu ruumi... need on ka siis paistes ja naljakad... Telgiplats ongi telke paksult täis ja mis saab olla lõbusam kui hommikuste oigamiste kuulamine peale haiglaselt ebakainet ööd. Jeah... lamp, aga mõte loeb- 9 päeva.

This is the way that we love - like it's forever, then live the rest of our lives, but not together..

Ärkasin kell 12 naabrite ilge räuskamise peale. Kolmanda korruse hullukesed on jälle ärakeeranud. Samas kes see ikka kell 12 äratuse peale toriseb. Sain isegi kaua magada.
Arvuti tööle, kohv valmis... mingi suitsupaus järgnes ka sellele kõigile ja oppppaaaa kõne! Mul on sõbrad:O
Plaan oli muneda pool päeva kodus ja pool päeva pargis raamatut lugedes... ei pidanud paika loomulikult. Sõitsin linna ja me saime Randrüüdiga kokku.
Kristiinaga kohtumiste juures on hea see, et uudiseid on meeletutes kogustes, kuna üldjuhul me ei näe ikka nädalate, kui mitte kuude kaupa.
Tema mulle, mina talle ja nalja kui palju. Ma arvan, et ma suutsin täna esimest korda TEADVUSTADA endale seda, et ma ei saa midagi muuta. Nagu ma vihjan sellele, et ma olen ju oma statemendid ära teinud ja olgu need niisama ülestunnistused või globaalsed ettepanekud, see pole määrav. Kui ma kardan ja põen teinekord mingite mõrade pärast. Loomulikult kahetsen ka paratamatult üht-teist, siis täna on just see päev kus ma reaalselt teadvustasin endale selle, et ma olen nende inimeste jaoks olemas, ma olen öelnud ülima kiindumusega kõik need sõnad mis mul neile varutud olid ja ma ei saa anda rohkem kui võetakse...(ma saan aga kas on mõtet toppida teisele sületäie ennast, kui neil pole sellist ''õnne'' vaja või pole lihtsalt see õige aeg veel käes) küll see aeg paneb kõõõik paika.. Kuna igal sillal on kaks poolt siis ei ole mõtet üksi neid sildu ehitada ja kui nad peavad kerkima, siis nad ka kerkivad. Ega see armastus, see lihtsalt on, seda ei saa vist niisama laksust äravõtta või kaotada... Isegi viha võib olla armastuse väljendus... tähendab see on armastuse üks vorm ainult siis kui see aitab inimesel kasvada... aga ma ei tea ka.. ei hakka üleliia filosoofiliseks muutuma... igaks juhuks...
Lähituleviku plaan on eraldada sotsiaalne elu oma öüöüöü rahutust sisemaailmast, et see vähegi rahulikumaks muutuks ... ja siis tagasi vana juurde, kuidas siis selleta:D:D
Ilus päev oli.. ausalt:)))

Ei tea miks aga ma olen teist õhtut Aides'sest täiesti võlutud.. järsku tuli räige Aidese isu peale...
''See on kõik'' on täna eriti teemas vist. Ilus igaljuhul...
Teeeeeeed teeeeen:D

Öösel oli täiesti lambist tunne, nagu ma ei tohiks magama jääda, punnitasin päris kaua silmad lahti hoida, aga siis enam ei saanud aru ka, mis toimub, millest see üldse tuli, et ma magada ei tohi. Lõin käega selle jabura ajumängu peale ja ilmselt möödus silmapilk, kui ma juba magasin.
Vaatasin eile öösel ka ühte filmi, mis põhines Tšehhovi jutustusel. Teadsin ennegi, et see on hea, aga ei mäletanud, et lausa nii hea, kui see lõppes ma olin nii läbi. Täiesti ei kuskilt tulid pisarad ja ma ei tea kas sellest et mul oli lihtsal hale seostada filmi reaalsusega või tegelikult see oligi ju reaalsus, õigemini see ongi.
Ohjah moraal moraaliks, aga heh peale öiseid parkaid magasin sisuliselt päeva maha. Piinlik lugu, aga ma ärkasin ca. enne kolme, no wonder, et padjakas oli alles kuuest läinud... Nojah täna on siis nii. Käisin poes, ostsin munchi ja nüüd ei jäägi muud üle, kui saata pühapäev looja raamatu ja mõne hea filmiga.

Inside my head's a box of stars I never dared to open

Another daaaay on the waaaay , jei panin riimi maha. Nojah normalna, ma olen veits vässu ja pean mainima, et pea ei taha ennast ikka mitte kuidagi väljalülitatuna hoida... ma kruviks selle parema meelega ära. Kanad püsivad ju mõnda aega elus, kui neil pea otsast raiutakse... Ma ei tea seosetu ja suhteliselt ei kuskile viiv mõttelend.
Laaaaaaaaaiskvorst olen, aga ma ei passinud päevotsa kodus. tegelikult ka mitte ja se pole iroonia.
Ei saanud laupäevale kohaselt kaua magada ka, sest vanaema oli juba kümnest platsis ja keegi pidi ju enterteinima teda...KES SIIS VEEL? kui mitte mina. With pleasure.
Mingi aeg saatsin vanaema ära, ise läksin linna Kehrwiederisse blaaaaaaaa, ma ei viitsi jaurata.
Palav on ja peaks midagi head vaatama ja mitte mõtlema jajajajajaja ennast hästi tundma... jah seda ma nüüd lähengi tegema... hästi tundma... mida fkin' iganes.





Vabandust:D

NÄPUD PÜSTIIII

The world is just a super sized merry go around
Sometimes your finger loose their grip, we all fall down

Jaaaan oli võimas, igas mõttes alot of food for thought, meeletult lõbu ja puhast naudingut.

mina:mul suri käsi ära
mati: sa pead magama nagu vampiir
mina: telgi lae küljes ja tagurpidi?
10 min. hahahahahahhahahahaha
mati: käed ristis ma mõtlesin

Olime Meremõisas või kuskil säärase nimega kohas. Rannas. Ilmselt oli jaan täpselt selline nagu ta olema peab, sest kõik korraliku pidustuspidepunktid said täidetud.

Ujumas käidud
Näod punaseks päevitatud
Grillitud
Räägitud ja röögitud ''NÄPUD PÜSTIIIIII''
Lossi ehitatud
Kaarte mängitud
Joomismängu mängitud
Solvutud ja lepitud
Söödud
Joodud
Tuldud, mindud ja tagasi tuldud
Telgis magatud ja külmetatud
Taarat kogutud
Sääskede poolt söödud
Koju tagasi sõidetud ja õnnelik oldud.

Kokkuvõttes võib olla kõigega rahul ja koht oli ikkagi väga hea ja mis see koht...seltskond oli õige, aga Sirkeeeeeeeeeeeeeel come back, come back to us;)

Kell 20:37
Olen siiani kodus hänginud ja lugenud raamatut. Raamatu mõju ajutööle on määramatult hea, unustusse viiv protsess hakkab toimuma, kui silmad üle tähtede libisevad.
Unustus, mh...noh mida ma selle sõna peale muud ikka teen kui muigan.
Ma arvan et mingiks etapiks on praegu kõik punktid ja rõhud õigetesse kohtadesse pandud ja keegi ei paneks mulle pahaks väikest unustust.
My god ma julgen öelda, et üle pikapikapikapika aja on minu prioriteedid paigas ja ma olen neid ka selge sõnaga välja öelnud. Iseasi kui palju see kellelegi sobib, aga ma ei suru midagi peale ja lepin igaljuhul kõigega, mida mu teele vastu veeretatakse.
Leppimine on viimane staadium viiest põhilisest, mida olen raudselt kunagi juba maininud ja minu leppimine pole laiskus või meeleheide. See on aktsepteerimine ja aus austus. Vot nii on praegu. Nii võiks olla alati.

Näen eemalt kindlamat linna,
ma läheksin sinna.
Kui läheksin kindlasse linna,
kas jääksin ka sinna?

Inimene kord tehtud on nii,
et tee teda edasi viib.
Poleks inimene tehtud nii,
kuidas oleks ta tehtud siis?

Once lost is found...

Päevad on möödunud justkui mediteerides, ma ei tea. Täiesti sundimatud päevad on olnud. Absoluutselt enda jaoks ja nii meeldivates seltskondades või hoopis iseenda mõtetest ümbritsetuna.
Jälle nagu ringist väljas, nagu jälgiks mängu, mis ei ole päris minu oma, aga mille lahutamatuks osaks ma siiski jään. Raamat süles või kaardid käes, suits ees- mida iganes, see elu mida viimastel päevael elanud olen on olnud täiuslik, sest polnud kedagi kes roniks hinge ja sutskaks otse südamesse nii, et see valutama hakkaks, aga mõnikord ongi vaja, et keegi surgiks...sellesks, et ühel hetkel mitte plahvatada.

Ei taha kaotada seda- mis mul on , neid- kes mul on... ei taha ise ka kaduda.

Jou, mul on pisikesed arvutijamad, loodetavasti mitte kauaks...akulaadija läks katki, 5 min on jäänud:D
Igatahes sirkel helista mulle täna kui näed seda.. tulen homme saatma, aga kurat seal on ju nii palju kohti, kus sa hängida võid, et ma ilmselt ei leia sind :D:D
Mul on kõik korras... jei:D aaa ja ..noh ei midagi..
Elu on pretttyy:)

I can see, this will be just another landslide..but in the meantime...

Tooraku- noh vaatamata vahepeal tekkinud ebamugavustele (sinna alla käib ka kell 6 hommikul kinnine majauks ( kommooon ma olin sokkis...mitte šokkis, sokkis)) oli see ikkagi päris hea ja seda ma ütlen eriti julgelt kodus istudes. Parim näitaja ongi see, et praegu ma tunnen, et mu pea on puhanud ja ja ja sääsed on parmud. Noh ma ei kommenteeri, ma ei oska , sest hetkeseis on üsna rahulik ja si*ale mõtlemine tähendaks ainult enda närvi ajamist ja seda pole ju vaja. (siin ma vist hakkan toorakust kõrvale kalduma..mingis mõttes)
Valikud, kõik on valikutes kinni ja sealt ka paljud probleemid, kahetsused, tegelikult ka rõõmud ja piiritute kõrgusteni tõstvad rahulolemised.
Ma arvan, et ma tegin täna õige valiku, aga ma ei kujuta ette ... okei tegelikult ma kujutan küll , vb ma kujutangi kõike ja kõiki ette, sellep ongi iga kord nagu esimene, niiet mariahavetohavealotofsleeeepz.. muidu hüppan siin teemalt teemale.
Elu on suuuuht/peaaeguaganatukejääbpuudu ilus..
Offtopic: vahepeal on ikka see tunne nagu sääsk istuks mu peal...

Just before I go... mu vanaema/vanatädi ütles küll et ta ei viitsi enam mõtlemisega tegeled, sest tal muidki tegemisi (viitan eelmisele postile) siis mõtlemise asemel mu vanaema räägib, hästi palju.
Kui ma lülitan pea välja, ma räägin ka liiga palju, vb räägin ülemõistuse ja räägin seda mida teiste asjaolude juures poleks öelnud ( siis tunneksin ennast lomulikult halvasti, sest noh tunded pole häbiasi) anyways... ma olen vässu... ma ei suuda pidada loba, ma pean veel natuke pakkima, ma pean vara ärkama....lihtsalt ..take care..

see, et ma kaotan ei näita, et kaon

And it's impossible to tell
How important something was
And what you might have missed out on
And how it might have changed it all
You choose, you chose
Poetry over prose

Ei ma ei saa öelda, et mul väga halb oleks... nagu... ma tunnen et ma tahaks ühte sõõrikut, aga samas ma ei ole näljane..ma tahan lihtsalt näha ühte livesize sõõrikut, mis lõhnaks nagu üks korralik sõõrik lõhnama peab.
Ma ei saa nüüd aru kas ma räägingi sõõrikust või öüõöüöüöü alateadvus blaaa... ei ma räägin sõõrikust, lihtsalt ei tasu kirjutamise käigus lülitada sisse aju, mõtlemine teeb liiga, mõtlemine on halb.
Mu vanaema ei viitsi asjade peale mõelda... tal pole aega ta peab pannkooke tegema ja pesu pesema ja tal pole aega...ütles täna... pardon vanatädi... aga minu jaoks on üksKÕIK... nagu ükskõik mitte nagu pohhui vaid, et vanaema, vanatädi... kõik on üks.
Nojah mida iganes ma ka ei ütleks ega mõtleks aga fakt on see, et homme me tripime Toorakule and it'd better be good. Noh jah , tegelikult mul ilmselgeid ootusi pole niiet pettuda ka nagu ei saa, või saan, aga eks see selgub.
Stay beautiful!

butterfly..butterfly is beautiful but soon will die

Lebon siin elutoa diivanil muusika kõrvus, nüüdseks juba tühi mahlapakk kõrval. Vaatan kardinate vahelt liikuvaid pilvi ja kõik oleks justkui niiii ilus ja kõik ongi, sest kõik vana on nüüd väärt vanaks nimetamist. Kõik see mis oli peaks saama nüüd roosa mälestuspilve endale ümber ja nagu ongi klaar. Vb on see mõtlemine ajutne, mõistagi nii juhtub, et mingil hetkel torkab miski jälle nii sügavale, et roosa mull lõhkeb.
On ka teisi asjaolusid mida ma ei paljasta, aga pagan.. põletav värk.
Kolmapäevani on aega, ma ei taha valutada oma südamekest, ei taha valutada ka teiste päid, aga see on paratamatus... sest see on ja kõik teevad seda.. ei valuta mina siis tuleb nkn keegi oma kinžalliga ja lööd kõik kohad valutama. Mõni asi lihtsalt ei allugi kontrollile, sest see pole nagu endaga rääkimine, kus sa tead et ükski sinu sõna ei lähe kõrvust mööda.
Elame näeme..

Grey anatoomia.... oh tappev draama:D

...moved on

Oleks nii mõndagi rääkida, aga ma vist ei taha, mul on päris hea olla ja ... we have moved on... I HOPE... kunagi ei tea mis homme juhtub.

Endiselt nean paari eelmist kuud, aga fkin hell, just selliste kuude nimel on mõtet elada..
Polnud need esimesed , polnud ka viimased õnnekuud...
.. igatsen sooooooo badly, aga heeeeh ehk teeb suvi taaskord imesid... jei
Suurepärane päev Surrepärase Suure Tähega.
Kool, Liis, Pelmeenid, Robot Unicorn Attack, SKOOOOR, Mupod, Üdi, Saamata kokkukas, Aap, Vastamata kõned, Kodu, Hea, Go To Hell...
Ei, lihtsalt hea:)

Täitsa lõpp kuidas valutab mu pea ja see on unenägudest ma eeldan... Kes ikka tahaks näha Eha unes ja mingit täiesti idiootset klassireisi, mis oleks iseenesest ju lahe...aga ei olnud.
Olen kodus 007, valutan pead ja teen midagi kasulikku...

3 sõna - GO TO HELL..
Lamp..
...pildid on küll meeldetuletused sellest, mis oli ja mis võinuks tulla..aga kurat, need on ju kõigest pildid järelikult me lihtsalt ei ole need kes olime ja järelikult on jäänud unistused unistusteks... eks muidu vist ei oleks igatsus nii eriliselt õrn, aga reaalsus sunnib tundma vastikust, sest...

You can run all your life, all mine - I will chase...

Kodune päev.. vahepeal käisin vihmaga jalutamas, väga väskendav ja mõtteid koondav.
Täitsa kastetud rohulible tunne on, ei saa öelda et see halb oleks.
Uudiseid pole, moraali ei hakka ka lugema...

Päris hea.

''Inimene harjub kõigega, kui talle piisavalt aega anda.''

Vot niii käisime täna Kunstikoolis kõik lõhnad on täpselt sama, põrandalauad krigisevad ja õpetajad vanemaks muutunud.
Siis hängisime Kassisaba ees ja sees, istusime pargis Westholmi vastas ja tegime pilti KK'i ees.
Ostsin täna raamatu... Alles eile nägin sama filmi ja täna pmtselt kõndisin raamatule otsa... see raamat tuli umbes 10 aastat varem trükist kui ilmus film ja alles täna tegin ma selle avastuse. Peategelaste nimede järgi tundsingi ära...Nimi on veits ..noh poleks ilmselt ise seostanud filmi ja raamatut.
Mega väss tunne on koguaeg, mitmendat päeva. Ma hakkan vitamiinipuudust kahtlustama, sest see ei ole reaalne ma tahan koguaeg magada ja mu pea korraldab mulle karusselle.
Kui jõudsin koju vaatasin ühe parajalt hea seebika (kolmeosalise) millesse võiks armuda ainult sellepärast, et seal mängib Toby Stephens- ta mängib välja, muud midagi.
Ilmselt veedandi õhtu filmide ja raamatute vahel end lõhki rebides, kuni ära ei vaju...
Noh kell on suht palju (21:47 höhö) varsti lähen nkn magama... praegugi haigutan...

Tunnen kerget õnne ja samas kerget igatsust, nagu see viimasel ajal mind ikka ja jälle saatnud on.
See kerge õnn on õhkõrnast vabaduse tajust... oh hiliskevadet:D

Nüüd on sinu tund, su vaba lend
sõnatusse.
Raamatuist ja kunstist pakku, päev
kustund, õppust võetud.
Saa iseendaks, vaiki, maitse seda,
mis sulle kõige armsam,
Ööd, und, surma ja tähti.

Vässssuuuuuuuuu ja peas on ainult eilse ''Atonement''-i sõnad : ''Come back, come back to me.''
Oh, kaunit igatsust.. aga ei mis seal ikka, ma olen üle, ma olen elus ja korras, lihtsalt vässu.
Homme hommikul peaks kohe vennale sõnumi saatma ja siis kooli minema või ei..msni hoopis lootuses, et hents on seal ja alles siis kooli minema.
Vennal ja Hentsil on sünnpäev, jei.
Aktus kaktus..
Täiesti ükskõik kõigest...ainult magada, ma tahan ainult magada... Loodan, et ma ei näe täna jälle mingit kirstu unes...

''Vaata tagasi, vaata ometi mulle otsa...''

Hästi pehmete üleminekutega päev. Peas on koguaeg monoloogid ja pervektsete dialoogide kujutlemad.
Vb on parakad, vb enesepete ..ma ei tea mis aga on mingi põhjus, miks ma tunnen terve päeva kerget rõhumist rinnus, sest ma teen vea... me teeme vea. Ma ei tea midagi on kindlasti kahe silma vahel.
Ei, need on kindlasti lollid parakad. Nagu.. mõttetu, asi on õhtus ja filmis, mis tõigi pisarad silma... wonder why?
Homme ..noh ma viin homme õpikud ära(I) ja õhtupoole hängin ka koolis... me hängime! KÖÖGIS! Kus siis veel ja kes siis veel?

Riho Sibula foto tuleb ehk homme... hahaha ..noo jah ma olen paparazzi- noh peaaegu..liis on parem.