Päevad on möödunud justkui mediteerides, ma ei tea. Täiesti sundimatud päevad on olnud. Absoluutselt enda jaoks ja nii meeldivates seltskondades või hoopis iseenda mõtetest ümbritsetuna.
Jälle nagu ringist väljas, nagu jälgiks mängu, mis ei ole päris minu oma, aga mille lahutamatuks osaks ma siiski jään. Raamat süles või kaardid käes, suits ees- mida iganes, see elu mida viimastel päevael elanud olen on olnud täiuslik, sest polnud kedagi kes roniks hinge ja sutskaks otse südamesse nii, et see valutama hakkaks, aga mõnikord ongi vaja, et keegi surgiks...sellesks, et ühel hetkel mitte plahvatada.
Ei taha kaotada seda- mis mul on , neid- kes mul on... ei taha ise ka kaduda.
Jälle nagu ringist väljas, nagu jälgiks mängu, mis ei ole päris minu oma, aga mille lahutamatuks osaks ma siiski jään. Raamat süles või kaardid käes, suits ees- mida iganes, see elu mida viimastel päevael elanud olen on olnud täiuslik, sest polnud kedagi kes roniks hinge ja sutskaks otse südamesse nii, et see valutama hakkaks, aga mõnikord ongi vaja, et keegi surgiks...sellesks, et ühel hetkel mitte plahvatada.
Ei taha kaotada seda- mis mul on , neid- kes mul on... ei taha ise ka kaduda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar