Lõppes mu öine vestlus inimestega, kes on mulle tähtsad, kuid seda teravamalt ma tunnen seda, et mitte mina ei ole osa nende süsteemist vaid nende süsteemid on kujundanud mu mõttemaailma. Need süsteemid on nende samade inimeste omavahelised suhted, mis on nii piltilusad. Ainult nad ise ei tea kui palju nad üksteist armastavad. Oletavad nii nagu mina oletan öösel kritseldades nende karaktereid ja salamõtteid, nii suudavad nemad ainult oletada seda, mis neid tegelikult omavahel sidunud on..
Kindlasti on see midagi enamat kui AEG nagu peaks kunagi raamat seletama.
Mingi osa minust jääb vist igavesti otsima kohta neis süsteemides ja see ei ole tänamatus või tähelepanematus, see pole isegi hala.. aga täiesti üksik tunne on ja ma ei saa selle vastu, sest ma ei juhi neid protsesse. Mis vahet seal on kas ma kirjutan sellest või mõtlen samu mõtteid oma peas. Ei ole mingit õnnetut tunnet, sest see üksindus ja üksildus, see läheb üle... tuleb tagasi ja siis jälle kattub mälestusega sõpradest, kes on ja/või keda pole... ma ei tea. Need on hulluksajavad mõtted. Ma ei teadvusta ennast reaalsuses, mitte praegu. Ei ole siin ja praegu ja kui suur on üllatusterõõm kui ma pean teadvustama endale, et see on elu ja üks neljandik elust on vaikselt möödumas.Ma ju siplen päevast päeva , isegi siis kui ma ei tee midagi. Jah päike nii ilus ja kõik need lõhnad, aa see nagu ei käikski eluga kaasas. Need on kingitused, mis on elu lisad- aga kurat küll võtaks see ongi elu ja kui sa endale selles kohta ei leia siis peab olema midagi raskelt sassis.
Siis ma vastan endale, et koht on mul olemas aga mu mõtete ja tunnetekarikaks hakkab jälle üleäärte ajama . See tähendab, et midagi on lõppemas, midagi enamat ja rohkem hõlmavat kui suvi... Ma ei jõudnud soovida kui langes täht... ta kustus kiiremini kui mu elusad mõtted tööle hakkasid.
Tegelikult siin pidi video ka olema, aga ma tõesti ei suuda enam ooodata millal see küll laadimise lõpetab, seega katkestasin hetk tagasi...kell on 4:07 ja ma mitte ei jaksa vaid ei viitsi lugeda minuteid arvuti ees.
Siin teile link lauluga, mis käib väga hästi kokku minu sitsutsioonilise depressiooniga ja vb mitte niiväga sõnade kui viisi poolest. http://www.youtube.com/watch?v=E6vYPaLEeI0&NR=1
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar